NordenBladet — Soomes muutub ehitusseadus ja muudatuse kohaselt tohib tulevikus alla 30-ruutmeetrise hoone ehitada ilma luba küsimata. Seaduse nimi on planeerimis- ja ehitusseadus. Seadus on praegu 10 nädala pikkusel kooskõlastusringisl, vahendab Helsingin Sanomat.
Tegemist on ühe mahukama seaduseelnõuga, milles on ligi 800 lehekülge ja 400 paragrahvi. Eelnõu kohaselt peab Soome olema süsinikuneutraalne 2035. aastaks.
Praegu kehtivat seadust muudetakse nii, et alla 30-ruutmeetrise sauna või kuuri võib ehitada ilma loata.
NordenBladet — Turu-uuringute AS-i Baltimaades korraldatud uuringu põhjal selgus, et Eesti elanikud väärtustavad väga koostööd Põhjamaadega – seda pidas oluliseks või väga oluliseks 90% vastajatest. Eriti tähtsaks peavad eestlased kaubandussuhteid Põhjamaadega.
Sarnaselt 2018. aastal toimunud uuringule peab rohkem kui 80% uuringus osalenud Baltimaade elanikest koostööd Põhjamaadega väga või pigem oluliseks. Kõige positiivsemalt on meelestatud Eesti elanikud, kellest koostööd peab väga oluliseks 67% ja oluliseks 23% vastajatest. Silma paistab, et Lätis ja Eestis tähtsustab noorim vanuserühm (15-30-aastased) head koostööd teistega võrreldes veidi vähem, Leedus aga on madalaim tulemus vanuserühmas 41-50 a.
Kõige olulisemateks koostöövaldkondadeks peavad Balti riikide elanikud kaubandust, turismi, haridust- ja teadust ning kultuuri. Kõigi kolme riigi noored väärtustavad teistest sagedamini aga haridusvaldkonda.
Suurima kasuna koostööst Põhjamaadega nähakse jätkuvalt kogemuste vahetamist ja kaubavahetuse ning konkurentsivõime suurendamist. Kolmandik vastanutest nõustub ka sellega, et Baltimaade hääl on maailmas koos Põhjamaadega paremini kuulda. Eesti elanikud usuvad teistest sagedamini võimalust saada maailma kõige integreeritumaks piirkonnaks. Samuti usuvad Eesti elanikud, et saame Põhjamaadega koostöösse panustada IT-sektori arendamise ja digiteenustega.
Vastajate arvates on koostöö Põhjamaadega oluline, sest väikesed riigid peavad tegema omavahel koostööd. Tähtis on ka riikide geograafiline lähedus, seejärel kultuurilised sarnasused ja sarnased väärtused. Aga kui vastajad pidid valima kahe võimaluse vahel – koostöö Balti riikidega või koostöö Põhjamaadega, siis osutus eestlaste seas olulisemaks koostöö Põhjamaadega (54%). Läti ja Leedu elanikud (üle 50%) väärtustasid rohkem Baltimaade omavahelist koostööd.
„Koos oleme tugevamad – selline on meie organisatsiooni tunnuslause ja mul on hea meel, et sellesse usuvad ka Baltimaade elanikud. Kindlasti on Eesti kogemus digiteenuste arendamisel Põhjamaade jaoks hindamatu ning loodetavasti saame järjest enam kaasa aidata sellele, et Eesti know-how jõuaks ka Põhjamaadesse. Vaid nii on võimalik saavutada meie eesmärk, et Põhja- ja Baltimaade regioonist saaks üks maailma kõige integreeritumaid piirkondi,“ kommenteeris Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund.
Üle poole Balti riikide elanikest soovib Põhjamaade kohta veel rohkem teada saada, kusjuures Eesti tulemustest selgus, et keskmisest rohkem on infost huvitatud vene keelt emakeelena kõnelevad eestlased ja kõrgharidusega inimesed. Eelkõige tuntakse Eestis huvi Põhjamaade kultuuri ja turismivõimaluste, majanduse ja hariduse vastu.
„Uuringu tulemused annavad meile väärtuslikku mõtteainet, millisele sihtgrupile ja valdkonnale kõige rohkem tähelepanu pöörata. On selge, et oma senise tegevusega oleme jõudnud paljude eestlasteni, kuid noorte osas saab veel palju tööd ära teha,” lisas Haglund.
Kui paluti välja tuua negatiivseid aspekte Põhjamaade kohta, siis pea pool Eesti vastajatest (44%) midagi sellist ei leidnudki. Ülejäänud vastustes toodi kõige sagedamini välja immigratsioonipoliitikat ehk liigset avatust põgenikele, aeglast otsustamist ja bürokraatiat.
Küsimusele, millise Põhjamaaga tuntakse enim lähedust, oli eestlaste puhul vastus ootuspärane – rohkem kui pooled vastajatest mainisid Soomet, millele järgnesid Rootsi ja Norra. Lätis aga tuntakse suurimat lähedust Rootsiga ning Leedus Norraga.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Baltimaade esinduste 30. tegutsemisaasta puhul tellisime Turu-uuringute AS-ilt uuringu, milles soovisime teada, kuidas suhtuvad Baltimaade elanikud koostöösse Põhjamaadega. Küsitlemine toimus 2021. aasta mais ja juunis telefoni teel ning igast riigist küsitleti 600 inimest.
NordenBladet — Soomes registreeriti tänase laupäeva, 18. septembri seisuga viimase ööpäeva jooksul 391 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud alates pandeemia algusest 136 206 koroonaga nakatumist.
Soomes on nakatumiste arv 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul 115,9. Nakatumiste arv on languses. Soomes on terviseameti andmetel haiglaravil 98 koroonapatsienti, kellest raskes seisus intensiivis 20 patsienti.
NordenBladet — Soomes on teatud usulahkude puhul siiani lubatud homosuse ravi ehk kehast Saatana välja ajamine. Paljud inimesed on sellest protseduurist saanud eluaegse trauma. Üks, kes homosuse ravi läbi tegi on 13-aastaselt kapist välja tulnud, praegu 25-aastane Johannes. Ta toetab algatust, milega tahetakse Soome kriminaliseerida homosuse ravi, vahendab Yle.
Ravi peetakse edukaks, kui inimesest saab hetero. See tähendab ühtlasi, et inimene identifitseerib end sellisena, kellena ta on sündinud.
Homosuse raviga tegeletakse Soomes eri usulahkudes. Johannes tundis survet eelkõige oma vanematelt, kes olid usklikud. Seetõttu lootis Johannes, et ta terveneb, kuna ta ei tahtnud valmistada vanematele pettumust.
Johannesele oli lapsest saadik tehtud selgeks, et homoseks on patt. Kui oled lapsest saadik seda kuulnud, siis tahad muutuda. Keegi otseselt Johannesele midagi ei öelnud, surve tuli tema enda seest.
Vaatamata homosuse ravile peab Johannes oma lapsepõlve ja vanemaid toredateks. Tal oli palju sõpru ning ta tegeles ratsutamisega, lisaks hobustele olid peres kanad ja kassid. Pere teda homosuse ravile ei sundinud ja ega ta ise oma vanematele sellest teatanud.
Kuivõrd pere oli usklik, siis hakkas Johannes ise selles suunas mõtlema. Johannest raviti terve tema lapsepõlve jooksul kuni 17-aastaseks saamiseni. Ta vaatas Youtube’ist ameerika pastorite kõnesid, paastus ja oli tsölibaadis. Peamiselt põhines ravi palvetamisel.
Pastor palus korrata järgmist lauset: Olen Johannes ja ei ole homoseksuaalne. Homosus tuleb Saatanast ja see saadakse minust välja Jeesuse nimel, Aamen.
Johannes asus 17-aastaselt elama Helsingisse, see oli homosuse ravist vabanemise ja enese leidmise aeg. Ta kohtas ühte noormeest, kes talle meeldis. Ta mõtles, et kui see on nii hea, siis ei saa see olla Kuradist.
Johannes elab jätkuvalt Helsingis ja töötab juuksurina, ta on üks juuksuritöökoja omanikest. Ta tahab omale soetada väikse maatalu. Tema lool on õnnelik lõpp, aga nooruspõlve üleelamised ei unune. Ta tunneb, et on alles nüüd hakanud paranema neist homosuse ravi käigus tekitatud haavadest.
Johannes paraneb 8 aasta järel jätkuvalt saadud haavadest. Veebruaris avaldatud Austraalia uuringu põhjal tulenevad homosuse ravist saadavad traumad üldisest häbist, süütundest ja muutumisele suunatud õhkkonnast. Enamus uuringus osalenutest alustas homosuse ravi vabatahtlikult. Ravist saadavatest traumadest tervenemiseks on vaja läbi käia nii häbi, süütunne kui juurtetuse teema.
Homosuse ravi või põhjustada ka traumajärgse stressisündroomi ehk PTSD. Homosuse ravist tervenemine nõuab pikaaegset tuge. Uuringus küsitleti 35 homosuse ravi läbi teinud isikut ja 18 vaimse tervise asjatundjat.
Johannesel on palju saatusekaaslasi, aga homosuse ravi läbi teinute arvu ei teata, kuna tegemist pole ametliku raviga ja selle kohta ei peeta arvestust. Arvatakse, et suhtumine on muutunud, aga praegu räägivad 20-aastased samasuguseid lugusid nagu 60-aastased.
Homosuse ravi kriminaliseerimist nõudev rahvaalgatus kogus augusti lõpus vajalikud 50 000 allkirja, et see võetaks parlamendis menetlusse.
NordenBladet — Soomes on viimasel ajal nakatunutest olnud enamus vaktsineerimata inimesed, aga intensiivravile on sattunud ka vaktsineeritud inimesed. Kokku on intensiivravil olnud 10 inimest, kes on koroona vastu kahe doosiga vaktsineeritud. Soomes on kahe doosiga vaktsineeritud 3,2 miljonit inimest, vahendab Ilta-Sanomat.
Kõik intensiivi sattunud täielikult vaktsineeritud inimesed on olnud üle 60-aastased. Ühe vaktsiinidoosiga on intensiivi sattunud 41 inimest. Neist osa on ka alla 60-aastased. Soomes on praeguse seisuga kahe doosiga vaktsineeritud 64,7 protsenti neist, keda on võimalik vaktsineerida. Ühe doosi on saanud 82,9 protsenti.
Eilse, 15. septembri seisuga oli haiglaravil 95 koroonapatsienti, neist intensiivis oli 29 patsienti.
