NordenBladet — „Eesti õhuvägi – omas ja võõras mundris“ on Eesti militaarlennunduse ajaloo raamatusarja esimene osa, mis hõlmab sündmusi ajavahemikus 1918 kuni 1991 ehk Eesti õhuväe loomisest ja sellele järgnenud ajast kuni Eesti Vabariigi taasloomiseni.

„See on lugu sellest, kuidas noore Eesti Vabariigi sõjaväelasi rabas mõte lennundusest ja õhusõjavõimekusest. Sellest, kuidas alguses fantaasia ja soov haaras mehi ning sellest, kuidas reaalsus, milleks oli esmalt raha ja kohe sinna järele ka uus sõda, seadis paraku lennukatele plaanidele piirid,“ võtab raamatu kokku üks toimetajatest Rene Rässa.

„Raamat räägib ka sellest, kuidas Eesti lendurid sõjapöörises sattusid, kes itta, kes läände või kes sootuks okupatsioonivõimude poolt hukati ning Eesti meeste teenistusest võõrvägede õhujõududes nii siin- kui ka sealpool raudset eesriiet, külma sõja ajal,“ lisas Rässa.

Kirjastuse Argo väljaantud raamatu on koostanud Rene Rässa ja Toomas Türk ning selle väljaandmist on toetanud õhuvägi ja Õhuväe Allohvitseride Kogu. Raamatusarja teine osa, mis hõlmab endas taasiseseisvunud Eesti õhuväe olulisemaid sündmusi, on planeeritud ilmuma 2022. aastal. Raamatu esimene osa on saadaval raamatupoodides üle Eesti.

NordenBladet — Kaitseväe akadeemia tähistas täna Tartus oma 98. aastapäeva, millest võtsid osa kõik akadeemia töötajad ja õppurid.

„Esimesed kuud kaitseväe akadeemias on olnud väga huvitavad,“ ütles kaitseväe akadeemia ülem kolonel Vahur Karus. „Mulle teeb head meelt see, et institutsioonina on akadeemia ääretult tugev ning muutub järjest veelgi tugevamaks nii akadeemilises mõistes kui ka sõjalise väljaõppe mõistes, mida allohvitseridele ja ohvitseridele antakse.“

Traditsiooniliselt hõlmab päeva esimene pool aktiivsemaid tegevusi ning seda ka tänavu. Aastapäeva tähistamise raames nautisid töötajad ja õppurid üheskoos Tartu linnas ja Uniküla harjutusväljal erinevaid sportlikke tegevusi nagu orienteerumine, takistusraja läbimine või relvastusega tutvumine ja erinevatest relvadest laskmine. Iga-aastaste ühistegevuste eesmärgiks on väljaspool vahetut õppetegevust suurendada akadeemia isikkoosseisu kuuluvustunnet läbi kamraadlikku võtme.

Pärast aktiivsemaid tegevusi ootas õppeasutuse töötajaid ja õppureid ees pidulik aktus akadeemia aulas, millest võtsid osa ka teiste kaitseväe struktuuriüksuste ülemad, endised akadeemia ülemad ning kaitseminister Kalle Laanet.

„Kaitseväe teenistusmudel toetub elukestvale õppimisele ja töötamisele, on läbi mõeldud ja –proovitud tervik. Õppimisele järgneb teenistus, kuid ka teenistuse jooksul toimub järjepidev enda täiendamine. Kaasaegsed teoreetilised teadmised aitavad paremini riiki kaitsta ja teenistuses kogetud praktikad aitavad lahti mõtestada uusi teadmisi,“ ütles kaitseminister Kalle Laanet ning lisas, et Eesti on uhke kaitseväe akadeemia arengu ning kõrge taseme üle.

Aktusel anti üle ka KVA teenetemärk kolmele kavalerile. Pärast piduliku osa lõppu pandi huvilised proovile mälumängus.

1. oktoobril 1920. aastal läks sõjakool üle sõjaministri käskkirjaga kinnitatud rahuaegsele programmile ja korraldusele ning samal päeval alustas seal õpinguid esimene rahuaegne kursus. 1. oktoobril 1923 hakkas kehtima valitsuse kinnitatud ühendasutuse koosseis ning 1. oktoobril 1927 valituse kinnitatud põhimõte, et sõjakooli astumise eeldus on eelnev sõduriteenistus. 1. oktoobril 1928 rakendus ohvitseride ettevalmistamise seadus.

Kaitseväe akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule.