NordenBladet — Tartu Ülikooli juhitava reoveeuuringu sellenädalased tulemused näitavad koroonaviiruse koguse jätkuvat kasvu. Viirust on enim Ida-Virumaal ja Lõuna-Eestis. Varasemate nädalatega võrreldes on reovee viirusesisaldus kasvanud ka Lääne-Eestis.
Möödunud nädalal täheldasid teadlased suurimat koroonaviiruse koguse kasvu Harjumaalt, Ida-Virumaalt ja Lõuna-Eestist kogutud proovides. Sel nädalal on seal olukord küll veidi paranenud, kuid Ida-Virumaal ja Lõuna-Eestis püsib viirusekogus Eesti keskmist olukorda kirjeldava indeksiga võrreldes tublisti suurem. Uuringu juhi, Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professori Tanel Tensoni sõnul võib seal lähinädalail eeldada nakatunute arvu suurimat kasvu.
„Sel nädalal näeme, et koroonaviirust on üle Eesti valdavalt suurtes kogustes. Puutumata pole jäänud ka väiksemad asulad. Samuti on viirus nüüd jõudnud Hiiumaale, mis püsis seni pikalt puutumata,“ rääkis Tenson. „Seekordses koroonalaines oleme alates augusti keskpaigast näinud reovees pidevat viirusekoguse kasvu. Toimunud pole ühtki väga järsku hüpet, kuid olukord on hiilivalt jõudnud üsna lähedale veebruari tasemele, mil nii nakatunute arv kui ka viirusekogus liginesid oma senisele tipule,“ selgitas ta.
Kuidas ja kust proove kogutakse?
Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Sel nädalal võeti proove üksnes suurematest asulatest, mille proovid kajastavad ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda ning annavad usaldusväärse pildi asula nakkustasemest.
Uuring on Terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt.
Proovide kogumisel teeb Tartu Ülikool koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.
NordenBladet —ERA-Net Neuron kuulutab välja konkursi parimale teadusartiklile, mis käsitleb biomarkereid neuroteadustes.
Taotleja peab olema ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 avaldatud publikatsiooni esimene autor ning teadustöö peab olema läbi viidud ERA-Net Neuronis osalevas riigis – Belgias, Eestis, Hispaanias, Horvaatias, Iirimaal, Iisraelis, Itaalias, Kanadas, Kreekas, Lätis, Norras, Poolas, Portugalis, Prantsusmaal, Rumeenias, Saksamaal, Slovakkias, Soomes, Türgis või Ühendkuningriigis. Edukale autorile on auhinnaks 3000 eurot ning kutse ettekandeks neuroteaduste rahvusvahelisele foorumile „FENS Forum 2022“, mis toimub 12. juulil 2022 Pariisis. Kutsutu reisikulud hüvitatakse.
Lähem teave ja taotlusvorm ERA-Net Neuroni veebilehel.
NordenBladet – Alles see oli, kui juulis nädal aega jutti oma koguperenäitust ülesse seadsmime. Möödunud nädalavahetusel käisime Tartus, et üle kolme kuu Eesti Rahva Muuseumis üleval olnud näitus taas kokku pakkida. Külastajate vahel, kes ERM´i osalussaalis meie E&S ravimtaime-mängust osa võtsid, loosisisime väja ka 5 eksklusiivset Elisheva & Shoshana kinkekomplekti!
Kui näituse ülespanek vajas palju eeltööd, planeermist, ehitamist ning aega (panime mitmekesi üle nädala näitust ülesse), siis asjade mahavõtmise ja kokkupakkimisega saime kiiremini hakkama. Kui näituse tarvis viisime Tallinnast viis korda Tartusse ERM´is eksponeeritavaid maale, savinõusid, ravimtaimi ja E&S tooteid, siis enamuse kunsti väljapanekust transportisime tagasi ühe korraga. Imestasin isegi, kui palju on võimalik ühte autosse asju paigutada! Hahaaa.
Hommikusöök restoranis Tikupoiss (Paiaristi, Imavere küla, 72401). Hetkel mu lemmikuim peatuspaik Tallinn-Tartu maanteel. Hinnad on küll sutsu kallid, aga toidud see-eest väga maitsvad. Ostsime Allaniga nende mõnusaid moonisaiu ka kaasa!
Eesti Rahva Muuseum oma mitmekülgsete ja imeliste väljapanekute ning hiiglaslike muuseumiruumidega on ühtviisi tuntud ja populaarne nii Eestis, Baltikumis kui Skandinaavia riikides. Oma kunsti esitlemine ERM ´is on iga kunstniku elu unistus! Olen üks vähestest õnnelikest, kes võib öelda, et see unistus on täitunud! Vähe sellest, olin nii õnnelik kui kuulsin, et huvi meie näituse vastu oli väga suur ning näituse külastatavus lõi rekordeid, vaatamata sellele, et oli nö koroonaaeg. Tore oli kuulda, et minu näitusesaal oli kogu aeg rahvast täis! See kajastus ka loosi osalussiltidel (neid oli nii palju!) ning tegelikult juba ka näituse avamisel, kuhu kogunes suur osa Eesti kultuuri koorekihist. Ning jah, pean mainima ja teatama suure uhkusega — MINU NÄITUST KÜLASTAS NING AVAMISEL VÕTTIS SÕNA KA EESTI UUEKS PRESIDENDIKS VALITUD HR. ALAR KARIS!!!How cool is that?! Jaaaah, näpistage mind! Niiiiii vinge! Nii tore!!!!! Super kompliment meile! AITÄH!!!! 🙂
ERM lõi suvel lained ka oma fantastilise muinasjutunäitusega, mis samaaegselt “Meie koduse nõiaköögi” näitusega maha läks ning ootab nüüd üles-seadmist uues riigis! ERM´i näituste juht Kristjan Raba paljastas, et hetkel soovib näitust omale eksponeerimiseks juba neli riiki! WOW!
Olen saanud teilt väga palju küsimusi stiilis: Tahan teha oma näitust, mida tegema peaksin?, Kuidas korraldada näitust?, Milliste asjadega peab arvestama näituse korraldamisel?, Kus saaks teha oma näitust? Kes saavad teha oma näitust? Kas näituse tegemise eest makstakse või tuleb ise maksta? Mis kulud on seotud näituse korraldamisega?, Kui palju maksab näituse korraldamine?, Millest peaks alustama, kui tahad teha oma näitust?, Kas mina saaksin ka Eesti Rahva Muuseumis oma näitust korralda?, Kuidas saaks oma kunstile kajastust? jne jne.. Selliseid küsimusi on tulnud väga väga palju. Lubasin Eesti Rahva Muuseumile, et avaldan nende kodulehel (erm.ee) ka näituse blogi — kindlasti see tuleb! Arvan, et kõige mõistlikum olekski see teha küsimus-vastus stiilis. Kui see teoks saab, siis annan teile lingi kindlasti ka siinses blogis, et saaksite seda lugema minna! 🙂
Allpool natuke pilte näitusest ja selle üles-seadmisest.. + meie lõunasöök ERM´i restoranis Pööripäev (Muuseumi tee 2, 61714 Tartu)… ning siis juba loosimise juurde!!!
Loosimine!!! Kõik, kes meie näitust külastasid, said osaleda ka ekskusiivses loosis. Selleks tegime sellise vahva mängu, kus tuli tabelist leida erinevad ravimtaimed – kummel, võilill, nurmenukk, angervaks, põdrakanep, aasristik, raudrohi, astelpaju ja palderjan. Kõigi vahel, kes mängisid seda mängu ning jätsid oma sedeli meie loosikasti, loosisime välja VIIS VÕITJAT!
Ronja Kask
Allan Padar
Rain Roball
Kätlin Väär
Lily Laanemäe
Aitäh kõigile osalejatele ning palju õnne võitjatele! Võtame teiega ühendust ning lepime kokku, kuhu teile kingipaki saadame!
Ja tänase blogi lõpetuseks..
Ma tahan südamest tänada Eesti Rahva Muuseumi. Oli väga väga meeldiv, inspireeriv ja tore teiega koostööd teha! Suur suur aitäh teile selle võimaluse eest! Tänutäheks kinkisin muuseumile ka ühe oma maali – “Hundinui, mida pole”. Maalist saate lähemalt lugeda SIIT ja SIIT. Allpool maali üle andmas ERMi näituste korraldamise direktorile Kristjan Rabale.
NordenBladet — Vaatamata sellele, et suured kaubamajad on üle maailma oma turuosa kaotamas ja mitmed ketid on kauplusi sulgenud, on nii tehnoloogiahiid Google kui e-kaubanduse lipulaev Amazon viimastel kuudel teatanud plaanist avada mitu tavalist poodi ja suuremat kaubamaja. Ajastul, kui kogu maailm tundub liikuvat internetti, on see kahtlemata üllatav.
Kodukontori populaarsuse kasv ja internetikaubanduse võidukäik on üle maailma mitmeid suuri kaubamajasid oma uksi sulgema sundinud. Kui paarkümmend aastat tagasi moodustas suurte kaubamajade käive üle 10 protsendi jaemüügist, siis tänaseks on see vaevalt üks protsent. Eksperdid usuvad siiski, et vaatama trendidele soovivad tarbijad ka edaspidi külastada tavalisi poode ja suuri kaubanduskeskusi.
Amazoni võidukäik
Amazon asutati Jeff Bezose poolt 1994. aastal ning tegutses esialgu garaažiboksi ehitatud laona ning e-poes müüdi esialgu ainult raamatuid. Kuid Jeff Bezosel oli tugev visioon ettevõtte plahvatuslikust kasvust ja e-kaubanduse võidukäigust. Amazoni algusaegadel helises kontoris kell iga kord, kui keegi midagi tellis ja kõik töötajad kogunesid vaatama, kas nad tunnevad tellimuse teinud klienti isiklikult. Peale esimesi nädalaid helises kell juba nii sageli, et see tuli välja lülitada. Esimeste kuudega oli e-poes tellimusi esitatud igast USA osariigist ja 45-st riigist üle maailma – sellist edu ei osatud oodata.
90ndate lõpus ja 2000ndate alguses läbis ettevõtte äärmuslikke kasvuvalusid – tööjõudu oli pidevalt puudu, süsteemikatkestuste tõttu oli laod tundide kaupa halvatud ning hunnikutes tooteid vedeles vahekäikudes. 1998 a. jõulude ajal jäid tuhanded tellimused õigeaegselt täitmata ja ettevõte tõotas, ei lase iialgi sarnasel olukorral juhtuda. Seetõttu palkab Amazon pühade ajal suures mahus lisatööjõudu.
27 aastat ja kümneid miljardeid kasumeid hiljem võime tõdeda, et Bezos oli tõeline visionäär, kes oskas õigel ajal teha kadestamisväärselt õigeid otsuseid. Sellel aastal astus ta ettevõtte tegevjuhi kohalt tagasi, kuid saab auga kanda tiitlit kui maailma kõige rikkam inimene.
Amazon siseneb jaekaubandusse
Ettevõte on aina aktiivsemalt jaekaubanduse turule laienemas. 2017. aastal ostis Amazon toidupoodide keti Whole Foods Market. Tänaseks on mitmed samanimelised toidupoed avatud ja tegutsevad näiteks USA turul väga edukalt. Amazon ise on seda julget sammu kommenteerinud sooviga konkureerida lisaks toidukaupade turul. Veebist toidukaupade ostmine ja kiire kohaletoimetamine ei ole paljudes riikides veel kaugeltki nii mugav kui Eestis.
Whole Foods keskendub peamiselt mahe- ja tervislikele toitudele ja on õigustatult pälvinud hüüdnime „Whole Paycheck” ehk “Kogu sinu palk”, kuna sealt ostmine on päris kallis. Ettevõte on kommenteerinud, et nende visiooniks on tervisliku toidulaua tarbijateni tagasitoomine. Samuti on poodides rakendatud uudseid tehnoloogiad ning automatiseeritud kassasüsteeme, mis tuvastavad ostjate ostukorvi sisu ja on teevad ostude eest tasumise äärmiselt lihtsaks. Amazoni eesmärk on vähendada reaalsete inimeste ja tööjõu vajadust ning muuta kogu ostukogemus võimalikult iseseisvaks ja automaatseks.
Amazon on kommenteerinud, et tehnoloogiliste võimaluste integreerimine on ka peamine põhjus, miks nad eelistavad ehitada kõik oma kauplused alates vundamendist ise. See annab rohkem vabadust disainida poed just nende vajadustele vastavaks ja unikaalseks.
Google avas oma toodetega poe
Peale mitmeid aastaid erinevate pop-up poodidega katsetamist, avas Google lõpuks 2021 a. suvel oma esimese päris poe New Yorgis, Chelsea linnaosas. Tegemist on eriti ambitsioonika ettevõtmisega, arvestades et nende konkurent Microsoft sulges 2020. aastal kõik oma kauplused. Samas on ettevõtte keeldunud kommenteerimast, kas ju kui palju poode plaanitakse lähitulevikus veel avada. Seega ei saa seda hetkel kindlasti pidada suurejooneliseks jaeturule sisenemiseks, mille pärast näiteks Apple peaks oma turuosa kaotamise pärast muret tundma.
Google ütleb, et Google Store on pigem näidistesaal, kus kliendid saavad tutvuda ja osta suurt valikut Google’i tooteid, alates Pixeli telefonidest kuni Nesti toodeteni, Fitbiti seadmetest kuni Pixelbookideni ja mitmete muude tehnikavidinateni. Veebisaidilt GoogleStore.com tellimuse teinud kliendid saavad oma tellimusele näiteks ise poodi järele minna ja lasta seadme kohe kasutusvalmis installida. Poekülastus on üles ehitatud kaasahaaravaks elamuseks, kus saab näha ja kogeda, kuidas erinevad Google tooted ja teenused koos töötavad.
Pixabay
Kaupluse sisustamisel on palju tähelepanu pööratud keskkonnasäästlikule disainile. Mööbli kujundamisel tehti koostööd kohaliku kunstnikuga ning poele on väljastatud tunnustatud Leedsi keskkonnadisaini plaatinatase. Suur osa mööblist ja põrandakatetest on valmistatud näiteks taaskasutatud materjalidest.
Töötajateks on väljaõppinud eksperdid, kes aitavad külastajatel oma seadmest maksimumi võtta, näiteks teha probleemide tõrkeotsingut, parandada pragunenud Pixeli ekraani või installimisel abistamine.
Jaekaubanduse võidukäik jätkub
Ainuüksi USA turul plaanitakse sellel aastal avada 3199 uut rahvusvahelise kaubamärgi jaekauplust, samas on teatatud ka 2548 poe sulgemisest. Seoses tuhandete poodide turult lahkumisega on renditingimused soodsad ja palju ruume vabalt saadaval, seega laienemist otseselt miski ei takista.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi viimasel kümnendil on tarbimine ja teenused liikunud aina enam virtuaalsesse maailma, siis mitmed maailma suurimad ettevõtted näevad jaekaubanduses endiselt suurt tulevikku. Vaatamata sellele, et mitmed kaubamajad suleti 2020. aastal piirangute tõttu ning on jäänud tegutsema ainult e-kaubanduses, ei lööda jaekaubandusele veel hingekella.
Väga paljud kliendid soovivad poodlemiselamust nautida füüsilises poes ja mitte kodus arvutiekraani taga. Eriti soovitakse katsuda ja näha toitu, mida süüakse. Samas kasvavad kiiresti peale uute harjumustega generatsioonid, kellel puudub poes käimise kogemus ja harjumus.
Tänapäeval on võimalik peaaegu kõike teha ilma kodust lahkumata – meil on veebidoktorid, toidukullerid, võimalused uusi filme vaadata või mängida netikasiinos ilma registreerimiseta, osaleda virtuaalsetes treeninggruppides või kaugõppes. Seetõttu on huvitav jälgida, kuidas suured tehnoloogiahiiud liiguvad trendidega vastuvoolu ja kui edukaks nende poolt loodud kaubamajade tulevik kujuneb.
NordenBladet — Leedus oli 30. septembri seisuga kõrgeima koroonaga nakatumise tase Euroopas. Miks on Leedu taas nakatumiste arvult tipus, kuigi vähemalt ühe doosiga on vaktsineeritud üle 60 protsendi inimestest? Aasta tagasi, 2020. aasta septembris oli Leedus kõrgeim nakatumiste tase 138, nädala keskmine oli 80 ringis. Nüüd on vastavad numbrid 1962 ja 1000, vahendab lrt.lt.
Koroonasse suremus on Leedus samuti tipus, kuigi üle 62 protsendi Leedu elanikest on saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi. 2020. aasta septembris oli Leedus koroonasse suremus praktiliselt null, täna on see igapäevaselt keskmiselt 17.
Leedu nakkushaiguste keskuse endine juht Saulius Čeplinskas ütles, et olukorra halvenemisel on kolm põhjust. Esimene on see, et inimesed on piirangutest väsinud. Mõned inimesed on liialt usaldanud vaktsiinide antavat kaitset. Mõned inimesed arvasid, et kui nad on vaktsineeritud, siis ei pea enam üldse ohutusmeetmeid järgima. Kolmandaks on nakatumiste kasvu kaasa toonud koroona mutatsioonid. Delta variant levib kergemini ja on muutnud pandeemia olukorda.
Čeplinskas ütles, et kui algse koroonaga pidi karjaimmuunsuse saavutamiseks vaktsineerima 70 protsenti inimestest, siis Delta puhul on see 90 protsenti.
Čeplinskase sõnul ei aita uued piirangud olukorda parandada. Viiruse levikut on võimalik peatada ainult siis, kui piisav hulk inimesi on vaktsineeritud.
Võrdluseks, Soomes on ühe doosiga vaktsineeritud 75 protsenti inimestest, Eestis 57 protsenti.
