Ingliskeelne podcast sarjast „Nordic Sustainable Economy“: Maale elama?

By

-

oktoober 25, 2021

NordenBladet — Elanikkond maal järjest väheneb, mistõttu mõtlevad paljud ettevõtjad ja poliitikud üha rohkem sellele, kuidas muuta maapiirkondi atraktiivsemateks, et inimesed sinna elama ja töötama läheks. Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse uus ingliskeelne podcast “Country Road, Take Me Home?” keskendubki maal elamise võludele ja valudele ning arutleb, kas linnastumine on probleem, millega peaks tegelema.

„Põhja- ja Baltimaades on täheldatud pikaajalist linnastumistrendi – elanikkond on koondunud suurematesse linnaasulatesse. Iga mõne aja tagant kerkib teema teravalt üles ning saame lugeda selle kohta, et meil on vaja rohkem inimesi – sh just noori – maapiirkondadesse. Taskuhäälingu saadet planeerides oli meie eesmärk saada teada, kas ja miks on see üldse teema, millest me peaksime rääkima. Lisaks soovime anda ülevaate maapiirkondade hetkeolukorrast ning tuua esile häid näiteid, lahendusi ja tegutsemisviise Põhjamaadest, “ kommenteeris saadet Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse nõunik Andra Heinat.

Enim leiab kajastust argument, et inimesed lahkuvad maapiirkodadest, sest neil pole tööd. Vaadates viimase kümne aasta demograafilisi ja tööhõiveandmeid Põhja- ja Baltimaade erinevates maapiirkondades, näeme märkimisväärseid erinevusi sisse- ja väljarände ning kohalike töökohtade mõjude osas. Traditsiooniliselt on arusaam olnud see, et inimesed järgnevad töökohtadele. Kuid töökohad järgnevad ka inimestele. „Seetõttu tekib küsimus, kas inimestele piisab tõesti ainult töökohast ehk majanduslikust kestlikkusest või on maapiirkondades vähem noori ka selle pärast, et piisavalt tähelepanu pole pööratud sotsiaalse kestlikkusele,“ arutleb Andra Heinat.

Netisaadet juhib Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna juhataja Olavi Petron. Tema vestluskaaslased on Nordregio teadur Alberto Giacometti, kes on spetsialiseerunud regionaalsele arengule, valitsemisele ja planeerimisprotsessidele, Nordregio teadusuuringute juht Karen Refsgaard, kelle valdkonna kuulub maapiirkondade areng ja poliitika, ning noor Eesti ettevõtja, Saaremaa Mahemuna asutaja Tanel Tang, kes üritab maal ettevõtlusega tegeledes ellu jääda ning pakkuda inimestele õnnelike mahekanade mune.

Antud taskuhäälingu saade on kuues osa ingliskeelsete podcastide sarjast „Nordic Sustainable Economy“, kus uuritakse, millele toetub kestlik majandussüsteem ning mis rolli mängib seal ring- ja biomajandus.

Kuula podcasti meie Soundcloudist.

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Epidemioloogilise olukorra kiire halvenemise tõttu korraldatakse alates tänasest ümber perearstikeskuste töö

By

Helena-Reet Ennet

-

oktoober 25, 2021

NordenBladet — Tervise- ja tööminister Tanel Kiik allkirjastas möödunud nädalal käskkirja, millega korraldatakse alates tänasest, 25. oktoobrist ümber perearstikeskuste töö. Epidemioloogilise olukorra kiire halvenemise tõttu pakuvad kõik perearstikeskused sellest nädalast COVID-19 vastast vaktsineerimist kõigile inimestele sõltumata nimistust. Terviseameti korraldusel piiratakse samaks perioodiks perearstikeskuste plaanilise töö mahtu.

„Terviseameti hinnangul on Eestis koroonaviiruse levikuga seotud olukord üks Euroopa raskemaid. Haigestumus on kõrge, kuid vaktsineerimisega hõlmatus Euroopa Liidu keskmisest paraku selgelt madalam. Ühiskonnas vaktsineerituse oluliseks tõstmiseks teevad alates 27. oktoobrist kõik perearstikeskused üle Eesti COVID-19 vastaseid vaktsineerimisi nii esimese, teise kui tõhustusdoosiga, samuti tasuta gripivaktsineerimisi üle 65-aastastele. Perearstid ja -õed vaktsineerivad kõiki soovijaid, sõltumata sellest, kas inimene kuulub konkreetsesse nimistusse,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Terviseameti juhi käskkirjaga viiakse alates 25. oktoobrist kogu Eesti tervishoiu valmisolek tasemele 2. Valmisoleku taset tõstetakse nii kiirabis, statsionaarses eriarstiabis kui üldarstiabis. Valmisoleku taseme tõstmine võimaldab seada ajutisi piiranguid tervishoiu kättesaadavusele ning kehtestada tervishoiuteenuste osutamisele ajutiselt tavapärasest erinevaid nõudeid.

„Perearstikeskused üle Eesti mobiliseerivad oma jõud inimeste nõustamisele ja vaktsineerimisele,” selgitas perearstide seltsi juht dr Le Vallikivi. „Oleme sügavas tervisekriisis, mis puudutab täna iga Eesti elanikku. Ainus õige otsus on end vaktsineerida ja see otsus on täna inimeste endi kätes. Kutsun inimesi võtma ühendust perearstikeskusega, et panna esimesel võimalusel kinni aeg vaktsineerimisele.”

Terviseameti juhi korraldusel on üldarstiabi osutajatel õigus COVID-19 epideemia tõrjumisel vaktsineerimiste tegemiseks lükata vajadusel edasi sõeluuringud, stabiilsete krooniliste haigete tervisekontrollid, üle 2-aastaste laste ennetavad tervisekontrollid, mitte-aegkriitiliste tervisetõendite väljastamiseks vajalikud tervisekontrollid. Samal ajal jätkatakse ägedate mittenakkuslike ja nakkuslike patsientide vastuvõttudega, ägenenud krooniliste haigustega patsientide ja vaimse tervise probleemidega patsientide vastuvõttudega, riikliku immuniseerimiskava vaktsineerimistega, alla 2-aastaste laste tervisekontrollidega, aegkriitiliste tervisetõendite väljastamiseks vajalike tervisekontrollidega ning muude vastuvõttudega, mida ei saa patsiendi tervise tõttu edasi lükata.

Eestis on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 1195 ning järgmistel nädalatel on oodata haigestumise kasvu jätkumist. Samuti kasvab haiglaravi vajavate inimeste arv. Vaktsineerimiskuur on lõpetatud ca 55% elanikkonnast, ca 65% täiskasvanud elanikkonnast ning ca 71 protsendil üle 60-aastastest.

Eesti: Menetlusse võeti eelnõu alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise korra kohta

By

Helena-Reet Ennet

-

oktoober 22, 2021

NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu.

Valitsuse 21. oktoobril algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (474 SE).

Eelnõuga luuakse alaealisele lapsele elatise kindlaksmääramise kord, mis vastab Eesti elustandardile ja on paindlik.

Eelnõus määratakse uued kriteeriumid, mida tuleb elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta. Eelnõu kohaselt kujuneb elatise summa lapse reaalseid vajadusi, kohustatud isiku võimalusi ja tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka, ülalpidamist saama õigustatud laste arvu ning perele makstavat lapsetoetust ja lasterikka pere toetust arvesse võttes.

Eelnõuga asendatakse senine miinimumelatise summa, milleks on pool valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, õiglasemate ja paindlikumate elatise arvutamise alustega. 2021. aastal on miinimumelatise summaks 292 eurot kuus ühe lapse kohta.

Seletuskirjas märgitakse, et praegune miinimumelatis ei täida enam kohtumenetluses lihtsustavat funktsiooni ega pruugi kaitsta ka elatist saava lapse huve. Seni elatise kindlaksmääramisel aluseks võetud töötasu alammäär on valdava osa kohustatud isikute jaoks liiga kõrge. See ei kajasta lapsele tehtavaid tegelikke kulutusi, elatist saavate laste arvu, kohustatud isiku varalist seisundit ega tema poolt lapsega koos veedetava aja hulka. Miinimumpalga kiire tõusu tõttu on paljud elatist maksma kohustatud vanemad tahtmatult võlgniku staatusesse sattunud, kuna miinimumelatise maksmine käib neile üle jõu. Samal põhjusel tuleb üha sagedamini ette ka algselt erandina planeeritud elatise vähendamist alla miinimumi. Eeltoodust tulenevalt on elatisvaidluste lahendamine kohtus muutunud keerukaks, tuues pooltele sageli kaasa suured õigusabikulud ja ajakulu. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.

Valitsuse 21. oktoobril algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (475 SE).

Eelnõu on esitatud riikliku pensionikindlustuse seaduse rakendamisel praktikas tõusetunud probleemide lahendamiseks ja õigusselguse tagamiseks. Samuti muudetakse kogumispensionide seadust.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatuste kohaselt nähakse ette toitjakaotuspensioni maksmise jätkamine 18–24-aastastele õppuritele septembrikuus olenemata sellest, kas andmed õppimise kohta on riiklikusse andmekogusse (EHIS) juba kantud või mitte. Kehtiva korra järgi makstakse oktoobris tagantjärele eelneva kuu toitjakaotuspension, kuid selletõttu tekib pensioni saajatel ühekuuline sissetulekuta periood.

Välisriigis elavatel pensionäridel on pensioni saamiseks võimalik edaspidi oma elusolekut tõendada ka elektroonilise kanali kaudu. Kehtiva korra järgi tuleb esitada elukohariigi ametiasutuse või Eesti välisesinduse kinnitatud kirjalik tõend.

Nähakse ette, et juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks oleku aeg arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka, kui sellel perioodil maksti sotsiaalmaksu.

Kogumispensionide seaduse muudatuse kohaselt võib II sambast pensionile läinud puuduva töövõimega isik hakata uuesti II sambas raha koguma või pensioni saamise peatada, kui ta ei ole veel vanaduspensionieas, kuid tema töövõime on vahepeal taastunud. Praegu selline õigus puudub.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused on kavandatud jõustuma 1 .veebruaril 2022 ja kogumispensionide seaduse muudatused 1. jaanuaril 2023. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Soome valitsus muutis määrust toitlustusasutuste piirangute kohta – piirangud kehtestati Lõuna-Pohjanmaal ja kogu Uusimaal

By

Helena-Reet Ennet

-

oktoober 22, 2021

NordenBladet — Soome valitsus muutis määrust, mis piirab koroonaepideemia tõttu toitlustusettevõtete tegevust. Piirkondliku epideemia olukorra muutumise tõttu kehtestatakse koroona ulatusliku leviku piirangud Lõuna-Pohjanmaal ja terves Uusimaa maakonnas.
Määruse muudatus jõustub reedel, 22. oktoobril 2021. aastal.

Koroona ulatusliku leviku faasi piirangud toitlustusasutustele Edela-Soome, Satakunta, Päijät-Häme, Pohjanmaa, Kesk-Pohjanmaa, Lõuna-Pohjanmaa ja Uusimaa maakondades alates 22. oktoobrist:

Toitlustusasutustes on lubatud alkoholi müüa kella 07-24 ja toitlustusasutused võivad olla avatud kella 05-01.

Söögikohtades, kus alkoholi müük on põhitegevus, on lubatud kasutada vaid poolt kliendikohtadest nii siseruumides kui õues. Teistes söögikohtades on lubatud kasutada 75 protsenti kliendikohtadest nii siseruumides kui väljas.

Kõigil toitlustusasutuse klientidel peab olema oma istekoht siseruumides laua või samaväärse tasapinna ääres.

Parlamendi menetluses on valitsuse eelnõu, mille kohaselt võivad toitlustusettevõtted nõuda oma klientidelt koroonapassi kasutamist alternatiivina määruses sätestatud toitlustustegevuse piirangutele. Nende sätete jõustumisest ja kohaldamisest teatatakse eraldi.

Piirangud ülejäänud Soomes ehk nakatumiste arvu kiire kasvu faasi ja baastaseme piirkondades alates 22. oktoobrist:

Klientide arvule ega alkoholi müügi ja lahtioleku ajale ei ole eraldi piiranguid.

Üldised hügieeni- ja distantsi hoidmise kohustused kehtivad kõikides piirkondades.

Piirangute erandid jäävad samaks
Määruses sätestatud piirangud ei kehti asutuste sööklate ega klientide poolt kaasa ostetava toidu müügi kohta. Lahtiolekuaja piirangud ei kehti toitlustusasutustele, mis tegutsevad Soome ja välismaa vahel või välisriigis sõitvate veesõidukite või õhusõidukite pardal või tanklate juures.

Lätis uus koroonarekord – lisandus 3133 juhtu

By

Helena-Reet Ennet

-

oktoober 22, 2021

NordenBladet — Lätis lisandus täna reedel, 22. oktoobril 3133 uut koroonaviirusega nakatumist, mis on uus pandeemia aja rekord.
Lätis registreeriti 25 koroonasurma, mis on samuti rekordiline pärast 10. veebruari, mil lisandus 32 koroonasurma. Surmadest noorim oli vanuses 40-49, vahendab lsm.lv.

Lätis on haiglaravil 1257 koroonapatsienti, kellest 153 on raskes seisus intensiivis. Olukord koroonaga püsib väga kole ka teistes Balti riikides. Eestis lisandus 1324 ja Leedus 2939 juhtu.