Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1666 POSTS 0 COMMENTS

Eesti: Riigikogu võttis vastu romusõidukite vähendamise seaduse

Romusõidukite seadus

NordenBladet — Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (461 SE) on seotud mootorsõidukimaksu seadusega, millega maksustatakse ka peatatud registrikandega sõidukid, mida aga kehtiva regulatsiooni järgi ei ole teatud juhtudel võimalik registrist kustutada.

Seaduse järgi saab registrist kustutada sõidukid, mida enam ei eksisteeri või mis on kadunud. 2025. aastal on selliste sõidukite registrist kustutamine riigilõivuvaba, 2026. aastal tuleb tasuda riigilõivu 15 eurot. 2025. ja 2026. aastal saab selliselt registrist kustutada sõiduki, mille registrikanne on peatatud või mis on ajutiselt kustutatud ja millel ei ole vähemalt viimased kaks aastat olnud kehtivat tehnoülevaatust. Alates 2027. aastast on riigilõiv hävinud või kadunud sõiduki registrist kustutamise eest 800 eurot. Kui sõiduk antakse üle jäätmekäitlejale, kustutatakse sõiduk registrist lammutustõendi alusel tasuta.

Alates 2025. aastast sõidukite registrikandeid enam automaatselt ei peatata. Eesmärk on suunata omanikke otsustama, mida teha sõidukiga, mida ei kasutata – kas see võõrandada, lammutuskotta viia või registrist ajutiselt kustutada, et see hiljem uuesti kasutusele võtta.

Seaduse kohaselt on võimalik teisaldada avalikult kasutatavalt teelt pargitud sõiduk, kui sel puudub registreerimismärk, sõiduk on registreerimata rohkem kui kolm kuud või kui sõiduk ei ole komplektne ehk tegu on n-ö romusõidukiga. Samuti antakse sõiduki teisaldamise õigus lisaks politseile ja kohaliku omavalitsuse üksusele riigitee puhul ka Transpordiametile.

Riigikogu täiendas ka mootorsõidukimaksu seadust, et täpsustada ajutiselt kustutatud ja peatatud registrikandega sõidukite maksustamist. Sellistele sõidukitele kehtib 2026. aasta lõpuni üleminekuaeg, mille jooksul neid ei maksustata. Muudatusega täpsustatakse, et kui ajutine kustutamine lõpetatakse või registrikanne taastatakse, tuleb mootorsõidukimaksu tasuda alates sõiduki liiklusregistri aktiivsesse ossa kandmise päevast aasta lõpuni.

Samuti lisas parlament seadusesse sätte, mille järgi vabastatakse alates 2027. aastast mootorsõidukimaksust ajutiselt liiklusregistrist kustutatud sõidukid, et vabastada maksukoormusest isikud, kes sõidukit näiteks selle taastamise tõttu pikemalt ei kasuta. Ajutise kustutamise lõpetamisel tuleb maksu tasuda terve käimasoleva aasta eest.

Alates 2026. aasta 1. novembrist kustutatakse registrist automaatselt sõidukid, mille registrikanne on sama aasta 1. juuli seisuga olnud peatatud kauem kui seitse aastat. Kui omanikule on sõiduki asukoht teada, tuleb tal teha sõidukile ülevaatus ja see kindlustada, sõiduk registrist ajutiselt kustutada või anda see üle jäätmekäitlejale lammutamiseks. Toimingu tegemata jätmise eest on ette nähtud rahatrahv.

Transpordiamet saab registri korrastamiseks õiguse sealt ajutiselt kustutada sõidukid, mille omaniku surmast on möödunud vähemalt aasta või mille juriidilisest isikust omaniku registrist kustutamisest on möödunud vähemalt üks kuu. Kuna ajutiselt kustutatud sõiduk loetakse registreerimata sõidukiks ja selle kasutamine liikluses ei ole lubatud, peaks see motiveerima sõiduki kasutajaid või valdajaid registrikandeid kiiremini ajakohastama.

Seadusega luuakse võimalus kustutada üle 30-aastane ajaloolise väärtusega sõiduk kuni viieks aastaks ning vanasõiduk kogu vanasõidukiks tunnustamise perioodi ajaks. Vanasõiduki staatust tuleb uuendada iga 12 aasta tagant. Ajaloolise väärtusega sõidukeid tuleb hoiustada sademe- ja vedelikukindla pinnakattega rajatises, et vältida keskkonnahäiringut.

Romusõiduk, mis on liiklusregistrist kustutatud, tuleb üle anda keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, kellel on leping tootjaga või tootjate ühendusega.

Läbirääkimistel võtsid sõna Andres Metsoja Isamaa, Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Laats Eesti Keskerakonna, Igor Taro Eesti 200 ja Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 50 ja selle vastu oli 16 Riigikogu liiget.

Avafoto: Unsplash

 

Meedia: Läänemerel kaableid lõhkunud Hiina laev sai juhiseid Vene luurelt

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Läänemerel sidekaablite läbilõikamises kahtlustatav Hiina laev Yi Peng 3 sai juhised Vene luureteenistuselt, edastab USA väljaanne Wall Street Journal. Väljaanne tugineb oma teabes uurimisega seotud anonüümsetele ametlikele allikatele.

WSJ allikate sõnul õnnestus Vene luurel veenda Yi Peng 3 kaptenit kasutama sidekaablite läbilõikamiseks ankrut.

Kreml on eitanud igasugust seotust kaablite läbilõikamisega. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles toona, et peab väiteid „absurdseks ja naeruväärseks”.

Allikad räägivad ajalehele, et Vene korvett Merkur saabus 21. novembril Taani ja Rootsi vahelisele merealale Kattegati ning viis läbi Yi Peng 3 ja selle ümbruse elektroonilise luure.

WSJ teatel edastas Vene laev krüpteeritud informatsiooni oma staapi, mis asub Venemaal Kaliningradis.

Merkuri korvett kuulub Venemaa Musta mere laevastikule. See tegutseb peamiselt Vahemerel ja saadab sanktsioone rikkuvaid Venemaa kaubalaevu.

Artiklis antakse hinnang ka NATO raskustele reageerimisel Läänemere sündmustele. WSJ allikate sõnul ei taha võimud kodanike seas paanika vältimiseks Venemaad avalikult süüdistada.

Soome Yle teatas novembris, et Hiina laeva tegevuses toimus kevadel selge pööre. 16. märtsil suundus Yi Peng 3 Venemaa Kaug-Idas asuvasse Nahhodka sadamasse.
Pärast seda on Yi Peng 3 laevaliiklust jälgiva andmebaasi MarineTraffic andmetel teinud vähemalt kolm reisi Venemaale Murmanskisse ja ühe Peterburi lähedale Ust-Lugasse ehk Laukaansuusse.

Laeva andmete kohaselt ei olnud Yi Peng 3 2015. aastal alanud vaatlusperioodil enne möödunud kevadet Venemaal kordagi käinud. Pärast 2024. aasta märtsi pole laev aga Hiinasse naasnud.

Jääb arusaamatuks, miks laeva omav Hiina ettevõte 2024. aasta kevadel oma tegevusmeetodeid muutis ja kas see põhines näiteks koostöö alustamisel Venemaa üksusega.

Praegu on Hiina laev endiselt Taani väinades.

Teatritudengid astuvad uue lavastusega “Passijad” elu mõttetusele vastu

NordenBladet – Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia teatritudengid koos teatriga Ekspeditsioon tõid Tallinnas Sakala 3 teatrimajas rühmatööna välja lavastuse “Passijad”.

Kamp väikelinna teatritudengeid tunneb, et elu libiseb neist mööda. Üritades toime tulla sisemuses hõõguva tule ja mõttetu maailmaga, hakkavad nad mängima mänge, mis üha metsikumaks muutuvad. Loo idee pärineb lavastajalt Kirill Havanskilt.

“Nägin unes kampa inimesi, kes vaatavad oma elu kõrvalt ja distantsilt. Nad ei ole rahul sellega, kus nad on ja kuidas see tunne neid seest sööb. Nad muutuvad jõuks, mis hakkab sellele mõttetuse tundele, et ma vaatan elu kõrvalt, vastu,” selgitas Havanski “Aktuaalsele kaamerale”.

“Selle tunde leevenduseks on nad hakanud mängima mänge. Need mängud eskaleeruvad ja leiavad väga huvitavaid vorme – need võivad muutuda vägivaldseks või piiri ületavaks. Näeme selles lavastuses, mis on selle piiri taga, kui vägivald saab ületatud,” lisas teatritudeng Eva Maria Aru.

Etendajad on TÜVKA etenduskunsti 15. lennu näitleja eriala tudengid Ronja Marie Tepp, Maria Helena Seppik, Kristjan Taska, Oskar Kröönström, Eva Maria Aru, Robin Täpp ja Madleen Maria Kirja. Kursuse juhendaja on Katariina Unt.

Näidendi autorid on Kirill Havanski, Roos Lisette Parmas ja trupp, lavastas Kirill Havanski ja dramaturg on Roos Lisette Parmas. Kunstnik Riin Maide ja heliloome eest vastutas Markus Palo. Valguskunstnik on Siim Reispass.

Avafoto: ekspeditsioon.com

Soome hakkab ukrainlasi välja saatma

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soomes on alates septembrist võimalik teha riigist Ukrainasse väljasaatmise otsuseid.

Soome migratsiooniamet (Migri) peatas selliste otsuste tegemise pärast seda, kui Venemaa algatas 2022. aasta veebruaris täiemahulise agressioonisõja, vahendab Yle.
Uus poliitika lähtub sellest, et Ukrainas on ka piirkondi, kus sõda ei käi ja kuhu saab inimesi tagasi saata, teatas Migri agentuurile STT.

Otsused, mis viivad riigist väljasaatmiseni, on tagasi- ja väljasaatmine. Praktikas on lävi Ukrainasse väljasaatmise otsuste tegemiseks Migri väitel väga kõrge.

EL võtab biomeetriliste piirieeskirjade kehtestamisel kasutusele uue lähenemisviisi

Biomeetriliste piirieeskirjade kehtestamine algas 2016. aastal Schengeni piirieeskirjade vastuvõtmisega. Sellest ajast alates on ELi liikmesriigid järk-järgult rakendanud biomeetriliste andmete kogumist ja kasutamist piirikontrollis, et parandada isikute tuvastamist ja suurendada julgeolekut.

NordenBladet – Euroopa Liit (EL) on kehtestanud biomeetrilised piirieeskirjad, et tugevdada välispiiride kontrolli ja parandada julgeolekut. Need eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/399, tuntud ka kui Schengeni piirieeskirjad, vahendab EUR-LEX. ELi biomeetrilised piirieeskirjad olulised vahendid, mis aitavad tugevdada liidu välispiiride kontrolli, parandada julgeolekut ja säilitada Schengeni ala toimimist.

Biomeetriliste piirieeskirjade põhielemendid:

Biomeetriliste andmete kogumine: Viisataotluse esitamisel kogutakse taotlejatelt biomeetrilised andmed, sealhulgas foto ja kümme sõrmejälge. Kui sõrmejäljed on antud varasema Schengeni viisa taotluse käigus ja sellest on möödunud vähem kui 59 kuud, ei ole nende uuesti andmine vajalik, seisab eesti Välisministeeriumi vm.ee kodulehel.

Andmebaaside kontroll: Välispiiridel tugevdatakse kontrolli, võrreldes reisijate andmeid erinevate andmebaasidega, et tuvastada võimalikke ohte ja ennetada ebaseaduslikku tegevust.

Eeskirjade kehtestamine ja kasutuselevõtt:

Biomeetriliste piirieeskirjade kehtestamine algas 2016. aastal Schengeni piirieeskirjade vastuvõtmisega. Sellest ajast alates on ELi liikmesriigid järk-järgult rakendanud biomeetriliste andmete kogumist ja kasutamist piirikontrollis, et parandada isikute tuvastamist ja suurendada julgeolekut.

Eesmärgid ja mõju:

Julgeoleku parandamine: Biomeetriliste andmete kasutamine võimaldab täpsemalt tuvastada isikuid, vähendades identiteedipettuste ja ebaseadusliku rände riski.

Liikumisvabaduse säilitamine: Tõhustatud kontrollimeetmed aitavad säilitada Schengeni ala sisepiirideta liikumisvabadust, tagades samal ajal välispiiride turvalisuse.

__________________________________________________

Nüüd, pärast mitmeid viivitusi on Euroopa Liit (EL) otsustanud võtta uute piirieeskirjade kehtestamisel kasutusele järkjärgulise lähenemisviisi, et tagada sujuv rakendamine ja vältida võimalikke häireid. See lähenemisviis hõlmab mitmeid olulisi samme:

1. Prioriteetsete meetmete rakendamine: Esmalt keskendutakse meetmetele, mis tugevdavad välispiiride haldamist ja parandavad reageerimisvõimet kriisiolukordades. Näiteks on loodud uus õigusraamistik tervisekriiside korral välispiiril võetavate meetmete jaoks, võttes arvesse COVID-19 pandeemiast saadud õppetunde.

2. Rändajate ärakasutamise vastased meetmed: Võetakse kasutusele uued vahendid, et võidelda rändevoogude ärakasutamise vastu. See hõlmab võimalust piirata piiripunktide arvu või nende lahtiolekuaegu ning tõhustada patrull- ja vaatlustegevust.

3. Sise- ja välispiiride haldamise ajakohastamine: Ajakohastatakse sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise õigusraamistikku, et tagada vaba liikumise põhimõte, tegeledes samal ajal püsivate ohtudega. Samuti võetakse kasutusele alternatiivsed kontrollimeetmed.

4. Ühtlustatud reisipiirangud rahvatervise hädaolukordades: Ulatusliku rahvatervise hädaolukorra korral võimaldavad uued eeskirjad kehtestada nõukogu otsusega ELi välispiiril ühtlustatud ajutised reisipiirangud. See tagab koordineeritud lähenemise ja vähendab liikmesriikidevahelisi erinevusi.

See järkjärguline lähenemisviis võimaldab ELil kohaneda muutuvate oludega ning tagada, et uued piirieeskirjad rakendatakse tõhusalt ja koordineeritult, minimeerides samal ajal võimalikke häireid liikmesriikide vahelises liikumises.
__________________________________________________

📌 Euroopa Liidu uued piirieeskirjad mõjutavad kõiki reisijaid, kuid nende mõju sõltub reisi eesmärgist, kodakondsusest ja viisastaatustest:

EL-i kodanikud ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) elanikud

  • EL-i ja EMP kodanikke kontrollitakse EL-i välispiiridel minimaalsete formaalsustega.
  • Neil on õigus vaba liikumise põhimõtte alusel siseneda ja väljuda ilma viisata.
  • Biomeetriliste andmete kogumine (näiteks sõrmejäljed) neid tavaliselt ei mõjuta.

Kolmandate riikide kodanikud

  • Schengeni viisa nõuded: Biomeetrilised andmed, nagu sõrmejäljed ja foto, on kohustuslikud Schengeni viisa taotlejatele. Neid andmeid kasutatakse piirikontrollis isiku tuvastamiseks.
  • ETIAS (Euroopa reisiteabe ja -lubade süsteem): Alates kavandatavast 2025. aastast peavad viisavabad kolmandate riikide reisijad enne EL-i sisenemist täitma ETIAS-i taotluse. See sisaldab ka taustakontrolli.

Pikaajalise viisa või elamisloa omanikud

  • Isikuid, kellel on kehtiv EL-i liikmesriigi elamisluba või pikaajaline viisa, kontrollitakse piiril, et kinnitada nende staatust.

Erandid ja erilised tingimused

  • Tervisekriisid või julgeolekuohud: Tervise- või julgeolekuga seotud hädaolukordades võidakse kõigi reisijate jaoks rakendada täiendavaid kontrolle ja ajutisi reisipiiranguid.
  • EL-i ja mitte-EL-i pereliikmed: EL-i kodanike pereliikmed, kes ei ole EL-i kodanikud, võivad olla mõnevõrra erisätete all, kuid peavad ikkagi järgima biomeetrilisi andmeid ja muid nõudeid.

Tõhustatud kontrolli eesmärk

  • Vähendada identiteedipettusi.
  • Kiirendada piirikontrolli protsesse tänu digitaalsele ja biomeetrilisele andmete töötlemisele.
  • Tagada Schengeni ala välispiiride turvalisus.

Uued eeskirjad ja süsteemid, nagu ETIAS ja biomeetriliste andmete laiem kasutamine, puudutavad otseselt kõiki reisijaid, kes sisenevad EL-i, ning aitavad muuta protsessid turvalisemaks ja tõhusamaks.

Avafoto: Unsplash