Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1666 POSTS 0 COMMENTS

Autorendi idufirma Planet42 osaluse valinud võlausaldajad saavad saneerimiskava järgi ettevõtte omanikeks

NordenBladet – Harju maakohus kinnitas täna autorendi idufirma Planet42 ehk Inclusion OÜ saneerimiskava, mis võimaldab ettevõttel pankrotist pääseda ja majandustegevust jätkata. Osaluse valinud võlausaldajad saavad kava järgi ettevõtte omanikeks, seisab suhtekorraldusfirma Miltton edastatud teates.

Saneerimisnõustaja Tarmo Petersoni sõnul andis kohtumäärus kinnituse, et võlausaldajate huvid on kaitstud. Lisaks kontrollis kohus kava vastavust seadustele ning toimunud hääletamise korrektsust.

“Kohtu heakskiit näitab ka, et saneerimise tulemus on võlausaldajatele tervikuna parem kui pankrot,” ütles Peterson. „See ongi saneerimise peamine mõte – juhtida ettevõte majandusraskustest välja selliselt, et võlausaldajate huvid oleks kaitstud ja säiliks võimalus edaspidi koos majanduslikku väärtust luua.”

Kohtu kinnituse järel saab saneerimiskava elluviimisega edasi minna. „Kava majanduslik sisu oli üles ehitatud sellele, et ettevõte on võimalik Mehhiko äri kasvatamise kaudu jätkusuutlikuks teha. See tähendab ühtlasi, et võlausaldajate nõuded saab saneerimiskavas toodud ulatuses ja määras rahuldada,” lisas advokaadibüroo RASK partner Tarmo Peterson.

Saneerimiskavas pakuti Inclusion OÜ ehk Planet42 nime all tuntud ettevõtte võlausaldajatele kahte võimalust – oma nõude asendamist osalusega või nõude vähendamist. Valdav osa valis osaluse, täpsemalt 84% saneerimiskavaga hõlmatud nõuetest.

Saneerimiskava järgi saavad osaluse valinud võlausaldajad Inclusion OÜ omanikeks, millele kuulub äritegevus Mehhikos. Tegemist on teadaolevalt ainulaadse juhtumiga Eestis, kus sedavõrd suures mahus võlausaldajaid on nõus valima osaluse saneeritavas ettevõttes. Nõude vähendamise valinud võlausaldajad saavad põhinõudest 5,5% aastase intressiga 7,5%. Nende nõuete tähtaegne ja täies mahus tasumine on Petersoni sõnul üks saneerimiskavas sisalduvaid kohustusi.

Avafoto: Saneerimisnõustaja Tarmo Peterson (Miltton)

Tallinn Treff 2025 pakub karavanteatrite eriprogrammi

NordenBladet – Esmaspäeval avalikustas programmi rahvusvaheline visuaalteatrifestival Tallinn Treff 2025, mis toimub 8.–11. maini Tallinnas. Treff 2025 esitleb esmakordselt festivali ajaloos karavanteatrite eriprogrammi ning toob Noorsooteatri suurde saali kokku neli lavastust rahvusvahelisest suurprojektist “Transport”.

Nelja festivalipäeva jooksul saab näha 17 lavastust ning üle 100 etenduse, millest suurem osa jõuab publiku ette karavanteatrite eriprogrammi raames Tornide väljakul.

Karavanteatri näol on tegu mujal maailmas laiemalt levinud suveteatri vormiga, mille etendused toimuvad haagissuvilast või mikrobussist ümberehitatud teatrisaalis. Sõltuvalt lavastusest mahub vaatajaid ratastel teatrisaali kolm kuni 15 ning etenduste kestused jäävad vahemikku 7–25 minutit. Treffil saab tutvuda karavanteatritega Eestist, Soomest, Saksamaalt ja Prantsusmaalt.

Mõistmaks Eesti kontekstis uudset karavanteatrivormi, soovitab festivalijuht Leino Rei vaadata mitut lühilavastust. “On väga inspireeriv, kuidas minimalistlikes tingimustes ja piiratud aja jooksul on võimalik teatrivahendeid kasutades avada uusi maailmu ja puudutada olulisi teemasid, nagu soomlaste lavastuses “Tee kahele” või prantslaste “Paberlennukis”.”

Treffi põhiprogrammist leiab lavastusi nii täiskasvanuile, noortele kui (väike)lastele. Publiku ette jõuab hüperrealistlikku objekteatrit, nuku-stand-up’i, ennastunustavat füüsilise teatri pillerkaari ja mikroskoobi all võnkuvaid nanoosakesi.

“”Nanosammud” on sõna otseses mõttes luubi alla võtnud silmale nähtamatud osakesed, mida manipuleeritakse helide abil. Teater ja teadus on siin kokku saanud kõige ehedamal kujul,” tutvustas Rei. “Neile, kes otsivad head, intelligentset meelelahutust, soovivad samaaegselt nii naerda kui mõelda, soovitan vaadata kanada lavastust “Tsirkus Epidermis” noortele ja täiskasvanutele või selle lasteversiooni “Beebi Tyleri show”.”

Rahvusvahelise projekti “Transport” neli lavastust annavad Rei sõnul ainulaadse võimaluse kogeda teatrit kui miniseriaali. “Kusjuures etendusi ei pea vaatama kindlas järjekorras ja valikus võib usaldada ka juhuslikkuse printsiipi. Omaette huvitav saab olema nelja lavastuse paiknemine samas ruumis, Noorsooteatri Ferdinandi saalis, mis annab tervikule lisamõõtme installatiivse näitusesaali näol.”

Tallinn Treffi korraldab Eesti Noorsooteater alates 2007. aastast ning sellest on kujunenud kaasaegse nuku-, objekti-, materjali-, füüsilise ja multimeediateatri kohtumispaik, kus mängitakse sisu ja vormi, traditsioonide ja uuenduste vahel.

Andrus Kivirähk toob VAT teatris lavale uuslavastuse “Viimane etendus”

NordenBladet – Andrus Kivirähki kirjutatud semu-teraapia “Viimane etendus” toob üle pikkade aastate VAT teatris koos lavale Peeter Tammearu ja Indrek Taalmaa.

Ka loos kohtuvad kaks vana semu – endised nukunäitlejad Ricard ja Lembit, kes aastaid teineteist näinud pole. Mõnusa kokkusaamise asemel hakkavad aga kerima vanad pinged, mille lahendamisest kujuneb paras arveteklaarimine. Loo on lavastanud ja muusikaliselt kujundanud autor Kivirähk ise, kes lubab, et saab ka naerda, kuna ilma naljata näidendit poleks ta üldse kirjutama hakanudki.

“Kuidagi juhtus nii, ega ma ei arva, et kõiki oma näidendeid peaksin ise lavastama ja selliseid keerulisemaid ma kindlasti ei üritagi lavastada, aga tundus, et sellega ma võiksin hakkama saada, kahe vana sõbraga, niimoodi vaikselt nokitseda, et ei ole mingit vahemeest meile vaja. Kolmekesi tuleme toime ja nii ongi läinud,” kommenteeris Kivirähk.

Viimane etendus” esietendub VAT teatris 17. detsembril.

Autor, lavastaja ja muusikaline kujundaja: Andrus Kivirähk
Kunstnik: Kaspar Jancis
Valguskunstnik: Martin Koldits
Osades: Peeter Tammearu ja Indrek Taalmaa

Eesti: Komisjonid arutavad tuuleparkide mõju Eesti kaitsevõimele

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul on arutelu suunatud sellele, et leida tuuleparkide rajamisel nii riigikaitse kui ka energiamajanduse vajadusi rahuldav lahendus. „Usun, et tasakaaluka lahenduse leidmine on võimalik. Me peame tagama oma riigikaitse eesmärkide täitmise. Samal ajal on tuuleparkide rajamine osa meie energiamajanduse arengust, mida on vaja selleks, et oleksime ka tulevikus suutelised katma kasvavaid kaitsekulusid,“ ütles ta.

Majanduskomisjoni esimehe Jaak Aabi sõnul on võimalikult kiire ja suuremahuline üleminek taastuvenergiale iga Eesti inimese huvides. „Esiteks peab olema hoitud meie loodus ja säilima kvaliteetne elukeskkond, teiseks tuleb Eesti inimestele toimetuleku ja ettevõtjate konkurentsivõime huvides tagada taskukohane elekter ning kolmandaks peame oma riiki kaitsma agressori eest. Nende huvide vahel tuleb leida mõistlik tasakaal,“ sõnas Aab.

Komisjonide kell 12 algavale ühisele istungile on kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur, kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo ja Kaitseministeeriumi, Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad.

 

 

UUS juhis Soomes lastele suunatud toidu turundamisel

Neid toiduaineid ei soovitata lastele turundada

NordenBladet — Täna esmaspäeval, 16. detsembril 2024 avaldati riikliku lastestrateegia veebilehel lastele suunatud toiduturunduse juhis, mida Helsingi Ülikool on riikliku lastestrateegia elluviimise raames ellu viinud. Juhises on määratletud toidud, mida ei tohiks lastele turundada.

Toitumine on üks olulisemaid laste tervist mõjutavaid tegureid, mis mõjutab näiteks kaalutõusu riski ja hammaste tervist. Lastele suunatud ebatervislike, st kõrge küllastunud rasva-, soola- või suhkrusisaldusega toitude reklaam on nähtus, mille puhul ei austata lapse õigusi. Uute suuniste eesmärk on selle väljakutsega toime tulla, keskendudes lastele suunatud toiduturundusele ja andes konkreetselt juhiseid ebatervislike toitude turundamise piiramiseks.

Suunistes määratletakse neli tooterühma otseselt ebatervisliku toiduna, mida ei tohiks lastele turundada:

1. Maiustused, šokolaad ja suhkrutooted
2. Jäätised, sorbetid ja mahlapulgad
3. Energiajoogid
4. Alkohoolsed joogid ja nende mittealkohoolsed analoogid

Lisaks neljale tooterühmale on teatud kriteeriumid ka teistes kaubagruppides, mille täitmisel ei tohiks sellesse tootegruppi kuuluvat toitu lastele turundada. Need kriteeriumid on määratletud juhises.

Juhise osana kirjeldatakse ka lastele suunatud turundust. Lastele suunatud turunduseks loetakse näiteks toote müüki panemist seoses muude lastele huvipakkuvate toodetega, näiteks mänguasjadega, või toote turundamist seoses lasteprogrammidega.

Juhis põhineb taustauuringul ja on koostatud Helsingi ülikooli toidu- ja toitumisteaduste osakonna teadlaste poolt sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi rahastusel. Projekt on osa riiklikust lastestrateegia rakenduskavast.

Juhise täitmine on vabatahtlik. Küll aga julgustatakse valdkonna ettevõtjaid lastele suunatud turunduse planeerimisel juhisega arvestama. Töö ebatervisliku toidu kasutamise vähendamiseks jätkub ka järgmisel aastal riikliku tervise- ja heaoluprogrammi raames.

Avafoto: Unsplash