NordenBladet — Soome tuntud tekstiilifirma Finlayson näib olevat pankroti äärel. Asjast teatab väljaanne Hufvudstadsbladet, mis on palunud eksperdil vaadata üle Finlaysoni omanikfirma Manna & Co viimased finantsaruanded.
Majanduskõrgkooli Hanken raamatupidamise dotsent Dennis Sundvik vaatas numbrid üle Prihti mudeli abil, mis arvutab pankrotitõenäosuse.
Prihti mudelis on kasumlikkuse, likviidsuse ja võlgnevuse näitajad ühendatud üheks numbriks. Pankrot on tõenäoline, kui number on alla -4,5. HBL andmetel on Finlaysoni number -7.02, mis tähendab, et number kuulutab pankrotti.
Iltalehti teatas aasta tagasi Manna & Co ettevõtte restruktureerimise taotlemisest. Samal ajal taotlesid ettevõtete ümberstruktureerimist ka Manna & Co-le kuuluvad Makia, Vallila ja Finlaysoni kaubamärgid. Manna märkis oma toonases teates, et muu hulgas on asja mõjutanud Ukraina sõda, tarbijate ostujõu nõrgenemine ja majanduse ebakindlus.
Prihti mudel ennustab pankrotti ka Vallilale ja emafirmale Manna & Co. Makia rõivabrändi väljavaade on teistest parem.
Manna & Co juhatuse esimees Risto Voutilainen eitas pankrotiohtu ja ütles, et majandusaruanded ei näita kogu tõde.
Tänu ettevõtete ümberstruktureerimisele on meil olnud aega oma ettevõtteid korrastada. Praegu on mul põhjust arvata, et ettevõtetega läheb hästi, sõnas ta.
Voutilaineni sõnul esitavad ettevõtted oma säästuprogrammid kohtule järgmise kuu jooksul.
NordenBladet — Lastega perede sissetulekut vähendavad Soomes 2024. aastal eelkõige üldise eluasemetoetuse ja töötuskindlustuse kärped. Eelkõige ühe vanemaga pered vajavad elatise täiendamiseks sageli sotsiaalkindlustust, selgub värskest uuringust.
Üldine eluasemetoetus on levinud üksikvanemaga peredes, teistes lastega peredes mitte.
Üldist eluasemetoetust sai 2023. aastal üle 111 000 lastega pere. Peaaegu iga teine ühe eestkostjaga pere sai eluasemetoetust. Üldist eluasemetoetust sai umbes 6 protsenti kahe vanemaga peredest. Üldist eluasemetoetust saanud lastega peredest said eelmisel aastal palgatulu umbes pooled.
„Kui pere ja selle rahaasjade ülalpidamiseks on ainult üks täiskasvanu, on majanduslik olukord sageli pingelisem ja lisaks väikesele palgatulule võib vaja minna ka sotsiaalkindlustust,” ütleb sotsiaalkindlustusameti Kela uuringujuht Signe Jauhiainen.
Aastatel 2022–2024 sotsiaalkindlustuses tehtavad muudatused mõjutavad lastega perede toimetulekut ja töötamise stiimuleid mitmeti. Eelkõige vähendavad lastega perede sissetulekut üldise eluasemetoetuse ja töötuskindlustuse kärped.
Toimetulekutoetuse puhul tõusevad esile samuti üksikvanemaga pered
Eelmisel, 2023. aastal sai toimetulekutoetust ligi 47 000 lastega peret.
Toimetulekutoetust sai aasta lõpus iga kümnes ühe vanemaga pere, kahe vanemaga peredes vaid iga viiekümnes.
Eelmisel, 2023. aastal elas toimetulekutoetust saavates lastega peredes kaheksa protsenti kõigist alaealistest. Neid lapsi oli kokku ligi 87 000, kuid toimetulekutoetust saanud lastega peredest sai enamik toetust väga lühikest aega.
„Varasematest uuringutest teame, et toimetulekutoetuse saamine lapseeas on seotud muuhulgas kehvema kooliedu ja sissetulekuga, vaimse tervise probleemide ja ülevõlgnevusega. Mida kauem oled lapsepõlves toimetulekutoetust saanud, seda rohkem need probleemid esile tõusevad,” ütleb Itla teadusprofessor Tiina Ristikari.
Kahes kodus elamine teeb asja keeruliseks, vanematel on oluline jõuda kokkuleppele
Kui laps elab vaheldumisi kahes kohas, ei jagata kulusid ainult vanemate vahel, vaid need suurenevad tervikuna. Uuringus selgitati mikrosimulatsiooni abil välja, kuidas muutub lastega perede sissetulekutase, kui mõlema leibkonna kulutustes arvestada laste kahes kodus elamist.
Kui lapse kulud arvutatakse mõlema vanema leibkonnale, väheneb arvestuslik kasutatav tulu leibkonnas, kus laps ei ole sisse kirjutatud. Seega on sellisel viisil arvutatud madala sissetulekuga vanemaid tunduvalt rohkem kui tavaliselt esitatakse.
Pärast lahutust peavad vanemad lapse elatisrahas kokku leppima. Uuringus küsitletud eksperdid rõhutasid, et oluline on sekkuda vanematevahelistesse erimeelsustesse võimalikult varakult, et lapse piisav ülalpidamine ei satuks ohtu. Lastekaitsel on selles töös võtmeroll.
Teadlased loetlesid meetmed lastega perede sotsiaalse turvalisuse parandamiseks
Aruandes loetlesid teadlased 17 erinevat otsustusprotsessi abistavat meedet, näiteks muudatused lastekoduhoiu või lapsetoetuse toetamises. Kuid teadlased ei anna tegelikke soovitusi selle kohta, milliseid meetmeid otsustajad peaksid võtma, vaid kirjeldavad nende tõenäolisi mõjusid. Meetmed ei mõjuta mitte ainult elatist, vaid ka tööstiimuleid ja riigieelarvet. Sama meede võib parandada mõne pere toimetulekut ja nõrgendada teiste toimetulekut.
„Loodame, et meie meetmete ja nende võimalike mõjude kirjeldus on abiks otsuste tegemisel. Lõppkokkuvõttes on otsustajate, mitte teadlaste valida, milliseid tegevusi nad teha tahavad,” ütleb Jauhiainen.
Uurimistulemusi kasutatakse käimasoleva sotsiaalkindlustusreformi raames parlamendi sotsiaalkindlustuskomisjoni töös. Uurimistöö viisid läbi Kela ja iseseisvuse juubeliaasta lastefond Itla.
NordenBladet — Soome valitsus tugevdab seadusandluse muutmisega õpetajate ja koolidirektorite volitusi sekkuda haridust segavatesse tegevustesse. Seaduses on kirjas eeskirjad mobiilsete seadmete kasutamise piiramise kohta koolipäeva ajal.
Eesmärk on tugevdada õpilaste keskendumist õppetööle. Põhiharidusseadus sisaldab ka määrusi piirkondlike ametiasutuste volituste kohta koolide seaduslikkuse ja aktiivse eluviisi edendamise järelevalves.
Haridus- ja kultuuriministeerium saatis põhiharidusseaduse muutmise eelnõu 22. novembril kooskõlastusringile. kuni. Muudatused on fikseeritud peaminister Petteri Orpo valitsusprogrammis.
Eelnõu kohaselt lubataks õpilasel edaspidi oma telefoni või mobiiliseadet tunni ajal kasutada ainult õpetaja või direktori loal õppe- või enda tervisekaitse eesmärgil. Koolis tuleks sätestada vajalikud kodukorrad telefonide ja muude mobiilsete seadmete õppetunni ajal hoidmise ning õppepäeva jooksul (sh vahetunnid ja toitlustus) kasutamise ja hoidmise kohta. Kui õpilane häirib õppetööd või õppimist telefoni või muu mobiilseadmega, on direktoril või kooliõpetajal õigus koolipäeva jooksul õpilase telefon või muu mobiilne seade enda valdusesse võtta.
Muudatuse eesmärk on avaldada positiivset mõju tundides keskendumisele ja parandada töörahu koolides. Reeglite täpsustamine suurendab ka õpilaste võrdsust.
Muud põhiharidusseaduse muudatused
Põhiharidusseadusesse lisatakse säte, mille kohaselt võivad piirkondlikud ametiasutused edaspidi omal algatusel uurida, kas õppetöö on korraldatud vastavalt seadusele. Lisaks tehakse ettepanek lisada seadusesse säte piirkondlikule ametiasutusele kasutatavate mõjutusvahendite kohta: hoiatus, tähelepanu juhtimine, käskkiri ja ähvardav rahatrahv.
Valitsuse eesmärk on suurendada liikumist igas vanuserühmas. Seetõttu lisatakse põhiharidusseadusesse säte kehalise eluviisi lisamiseks põhihariduse eesmärkide hulka. Seoses täiendusega uuendab õppeamet põhihariduse õppekava aluseid.
Mobiilseadmete ja piirkondlike ametiasutuste osas peaks seadusemuudatused jõustuma 1. augustil 2025, aktiivse eluviisi osas 1. augustil 2026.
NordenBladet — Elektriautosid on reklaamitud kui keskkonnasõbralikku lahendust kliimakriisile, mis tagab inimestele sujuva ja heitmevaba sõidu. Kuid tundub, et elektrirevolutsioon, mida peetakse süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks hädavajalikuks, hakkab otsa saama, vahendab Daily Mail.
Numbrid näitavad, et ülemaailmne elektrisõidukite müük on viimastel kuudel langenud kolme tipptootja osas, kuna tarbijad ei suuda uut tehnoloogiat omaks võtta.
Vaatamata pikaajalisele kasvule langes Elon Muski Tesla kvartaalne elektrisõidukite müük 2023. aasta neljanda kvartali tipptasemelt 484 500-lt vaid 386 800-le 2024. aasta esimeses kvartalis.
Samal ajal nägi Hiina autotootja BYD – maailma suurim elektrisõidukite müüja – selle aasta alguses ülemaailmset elektrisõidukite müügi krahhi.
Selle aasta esimeses kvartalis müüs see veidi üle 300 000 elektrisõiduki – järsult vähem kui 526 000 eelmise aasta viimases kvartalis.
Samamoodi müüs Saksa autotootja Volkswagen 2023. aasta neljandas kvartalis 239 500 elektriautot, kuid järgmises kvartalis vaid 136 400, ehkki müük taastus selle aasta teises kvartalis 180 800-ni.
See on põhjus, miks Volkswagen on sunnitud sulgema kolm tehast ja kärpima töökohti, osaliselt oodatust aeglasema ülemineku tõttu elektrisõidukitele.
Asjatundjate väitel on elektriautode müügi langus ülemaailmne. Eriti suur on langus Euroopas ja USA-s. India ja Hiina müük kasvab, aga seal valitsevad turgu Hiina odavad elektriautod.
Üks, mis tarbijaid murelikuks teeb on elektriautode järelturu väärtus. Inimesed on mures, et elektriautod kaotavad kiiresti pärast ostu oma väärtust. See tuleb akude kulumisest. Lisaks panevad inimesi muretsema eletriautodega seotud tulekahjud.
Elektriautode puhul on probleemiks ka rehvide kiirem kulumine, mistõttu satub keskkonda rohkem tervistkahjustavaid osakesi.
Elektriautod kasutavad liitiumioonakusid, mille tootmiseks kasutatakse haruldasi metalle, mille kättesaamine on problemaatiline. Samuti tarbitakse elektriautode tootmisel palju enam energiat kui tavaliste autode puhul.
NordenBladet — Soome R-kioskites oli võimalik tasuda arveid, millel on viiteinfot sisaldav triipkood. Aastavahetusel aga teenus lõppeb, teatab R-kioski tegevjuht Teemu Rissanen.
Kahjuks läheb finantsseadus karmimaks ja me ei saa koos partneriga arvete tasumise teenuse pakkumist jätkata, ütleb Rissanen.
Arveid saab veel aasta lõpuni tasuda kõikides R-kioskites üle riigi sularahas ning kioskites aktsepteeritud panga- ja krediitkaartidega. Teenustasu on 4,50 eurot, kirjutab Iltalehti.
Rissaneni sõnul on teenus pälvinud palju kiidusõnu. Seda on kasutatud eriti vanema põlvkonna seas, märgib ta.
R-kioski 2019. aastal avaldatud pressiteate kohaselt oli teenuse järele nõudlus väikelinnades, kus kohalik pangakontor on suletud.
Soomes on endiselt suur seltskond inimesi, kes ei oska või ei taha pankade digiteenuseid kasutada. Soovime neile pakkuda turvalist ja personaalset teenust arvete tasumiseks, ütles kategooriajuht Sanna Toijonen.
Tänaseks on suurem osa pangateenuseid kolinud internetti ja pangakontorite arv on üle riigi järsult vähenenud.
Arvemakseautomaatide ajastu lõppes Soomes aastal 2023. Viimasena loobus teenusest Nordea.
Makseteenus, kus arved viiakse ümbrikus pangale tasumiseks on suuremates pankades endiselt kasutusel.
