UURING: KAS TELER või ARVUTI magamistoas tegelikult mõjutavad meie tervist?

By

-

juuni 23, 2025

NordenBladet – Televiisor või arvuti magamistoas võivad olla väga mugavaks viisiks enne uinumist lõõgastumiseks või õhtuti tööga tegelemiseks. Teaduslikud analüüsid on aga korduvalt tõestanud, et elektrooniliste seadmete olemasolu magamistoas võib mõjub tervisele pigem negatiivselt.

Üks peamisi probleeme on mõju unele. Elektroonilistest seadmetest kiirgav sinine valgus* võib pärssida und reguleeriva hormooni melatoniini tootmist. See võib raskendada uinumist ja põhjustada unetust e. insomniat või muid unehäireid. Lisaks võib telerist või arvutist tulev müra ja stimulatsioon raskendada lõõgastumist enne magamaminekut.

Teine murekoht on mõju vaimsele tervisele. Uuringud on näidanud, et elektroonikaseadmete pikaajaline kasutamine võib põhjustada stressi ja ärevuse suurenemist, aga ka depressiooni. Lisaks võib seadmete pidev stimulatsioon raskendada keskendumist ja mõjutada keha kognitiivset funktsiooni (nt taju, tähelepanu, mõtlemist) negatiivselt.

Oma tervise ja hea une huvides proovige järgida järgmisi näpunäiteid:

* Vältige elektroonikaseadmete kasutamist vähemalt tund enne magamaminekut.
* Kasutage oma seadmetes sinise valguse filtrit või installige rakendus, mis reguleerib ekraani värvitemperatuuri.
* Hoidke oma magamistuba võimalikult pimedas, et soodustada melatoniini tootmist.
* Hoidke oma magamistuba tehnoloogiavaba tsoonina.

Teleri või arvuti olemasolu magamistoas võib olla mugav, kuid sellel võib olla tervisele negatiivne mõju. Elektrooniliste seadmete kiirgav sinine valgus pärsib melatoniini tootmist ja raskendab uinumist. Lisaks võib elektroonikaseadmete pikaajaline kasutamine põhjustada suurenenud stressi ja ärevust ning depressiooni. Tervisliku une ja vaimse heaolu edendamiseks on kõige parem vältida elektrooniliste seadmete kasutamist magamistoas ning luua magamistuppa tehnoloogiavaba tsoon.

__________________
* Mis on sinine valgus?

Sinine valgus, tuntud ka kui suure energiaga nähtav valgus (HEV), on nähtava valguse spektri värv, mida inimsilmad näevad. Neid nähtava ja mittenähtava valguse lainepikkusi mõõdetakse nanomeetrites (nm) ja üldiselt, mida lühem on lainepikkus, seda suurem on energia. Sinine valgus on lühikese lainepikkusega, mis tähendab, et see toodab suuremas koguses energiat.

Erinevalt teistest valguse vormidest ei suuda silmad tõhusalt filtreerida sinist valgust, nii et rohkem pääseb silma kaudu võrkkestale. Sinine valgus toob meie silmadele ja üldisele tervisele nii kasu kui ka muret.

Suurim sinise valguse allikas on päikesevalgus, kuid seda kiirgavad ka sülearvutid ja arvutimonitorid, nutitelefonid, tahvelarvutid, televiisor, luminofoor- ja kompaktluminofoorpirnid.

Avapilt: Pexels
Allikas: NordenBladet.com

Gröönimaa riigihümn – Nunarput utoqqarsuanngoravit: Ajalugu, sõnad +VIDEO

By

Helena-Reet Aari

-

juuni 21, 2025

Gröönimaa riigihümn – Nunarput utoqqarsuanngoravit

NordenBladet – Gröönimaa rahvuslik identiteet on tihedalt seotud nende hümniga, mis kannab nime “Nunarput utoqqarsuanngoravit” (tõlkes: “Sina, meie iidne maa”). Erinevalt paljudest teistest riigihümnidest, mis keskenduvad sõjalisele vaprusele või monarhi ülistamisele, on Gröönimaa hümn sügavalt poeetiline ja ühiskonnakriitiline teos, mis kutsub rahvast üles arengule ja haridusele.

Alates 1979. aasta koduvalitsuse (Hjemmestyre) kehtestamisest on see ametlikult tunnustatud Gröönimaa riigihümnina.

1. Autorid ja loomislugu

Hümn sündis 20. sajandi alguses, ajal, mil Gröönimaal hakkas tekkima rahvuslik ärkamine ja arutelu inuittide tuleviku üle moderniseeruvas maailmas.

Sõnade autor: Henrik Lund (1875–1948), tuntud ka hüüdnimega Intaleeraq. Ta oli Gröönimaa lüürik, maalikunstnik ja pastor. Lundi peetakse üheks olulisemaks figuuriks Gröönimaa kirjandusloos. Ta kirjutas hümni sõnad 1916. aastal.
Muusika autor: Jonathan Petersen (1881–1961). Ta oli silmapaistev helilooja ja orelimängija, kes kirjutas muusika paljudele Gröönimaa lauludele ning koostas esimese gröönikeelse lauliku.
Ametlik staatus: Kuigi laulu lauldi aastakümneid, sai see ametliku riigihümni staatuse 1979. aastal, kui Gröönimaa sai autonoomia.

2. Sõnum ja analüüs: Üleskutse ärkamisele

“Nunarput utoqqarsuanngoravit” on oma sisult üllatavalt progressiivne. Kui esimene salm on traditsiooniline armastusavaldus maale, siis järgnevad salmid sisaldavad Henrik Lundi kriitikat toonase ühiskonna stagnatsiooni kohta ja üleskutset vaimsele arengule.

Lund soovis, et gröönlased ei jääks kinni vaid esivanemate pärandi ülistamisse, vaid omandaksid hariduse ja astuksid julgelt kaasaegsesse maailma.

Hümni struktuur ja sisu (tõlgendus)

Hümn koosneb mitmest salmist, kuid ametlikel tseremooniatel lauldakse tavaliselt esimest ja viimast.

Esimene salm: Pöördub personifitseeritud Gröönimaa poole (“Sina, meie iidne maa”), kirjeldades selle vanust ja valgeid juukseid (liustikke ja lund). See on austusavaldus looduse igavikulisusele.
Keskmised salmid: Lund noomib leebelt oma rahvast, öeldes, et ei piisa vaid vanadele kangelastegudele toetumisest. Ta kutsub “täiskasvanud lapsi” üles mitte olema väikesed ja lapsikud, vaid tõusma ja tegutsema.

Lõpusalm: Väljendab soovi olla väärikas rahvas teiste maailma rahvaste seas, rõhutades keele ja kultuuri säilitamise kõrval vajadust progressi järele.

Gröönikeelne hümni tekst	Ingliskeelne (poeetiline) tõlge
I. Nunarput utoqqarsuanngoravit Niaqqut ulissimavoq qiinik. Qitornatit kissumiaannarpatit Tunillugit sineriavit piinik.	I. Our country, which has become so old your head is all covered with white hair. Always held us, your children, in your bosom and gave us the riches of your coasts.
II. Akullequtaasutut merlertutut Illinni perortugut tamaani Kalaallinik imminik taajumavugut Niaqquit ataqqinartup saani.	II. As middle children in the family we blossomed here Kalaallit, we want to call ourselves before your proud and honourable head.
III. Atortillugillu tamaasa pisit ingerlaniarusuleqaagut, nutarterlugillu noqitsigisatit siumut, siumut piumaqaagut.	III. With a burning desire to develop what you have to give, renewing, removing your obstacles our desire to move is forward, forward.
IV. Inersimalersut ingerlanerat tungaalittiterusuleqaarput, oqaatsit “aviisit” qanoq kingunerat atussasoq erinigileqaarput.	IV. The way of matured societies is our zealous goal to attain; the effect of speech and letters we long to behold
V. Taqilluni naami atunngiveqaaq, kalaallit siumut makigitsi. Inuttut inuuneq pigiuminaqaaq, saperasi isumaqaleritsi.	V. Humbleness is not the course, Kalaallit wake up and be proud! A dignified life is our goal; courageously take a stand.

Sõnade näide (tõlge)

Gröönikeelne originaal (esimene salm): Nunarput utoqqarsuanngoravit Niaqqut ulissat qaqqanit. Ajorpaputit suli, taamaattoq Nunarput kigaalluinnarnaveerpoq.

Eestikeelne otsetõlge: Meie maa, kes sa oled nii vanaks jäänud, Sinu pea on kaetud valgete juustega (liustikega). Oled meid alati hoidnud, siiski Meie maa on endiselt rahutu (elujõuline).

3. Gröönimaa “teine hümn” – Nuna asiilasooq

Huvitava faktina on Gröönimaal ametlikult tunnustatud ka teine rahvuslik laul, mida peetakse sageli võrdväärseks hümniga.

Pealkiri: “Nuna asiilasooq” (tõlkes: “Suure ulatusega maa” või “Maa, mis on pikk ja lai”).
Autorid: Sõnad ja viis on samuti loodud Jonathan Peterseni poolt.
Erinevus: Kui Nunarput utoqqarsuanngoravit on pidulik, aeglane ja koraalilik (riiklik hümn), siis Nuna asiilasooq on rütmikam ja seda peetakse sageli rahvushümniks (etnilises mõttes). Seda kasutavad eriti Kalaallit inuitid.
Kasutus: Valitsus on ametlikult kinnitanud, et mõlemad laulud on tunnustatud, kuid riiklikel tseremooniatel ja välisvisiitidel on esikohal siiski Nunarput utoqqarsuanngoravit.

4. Kasutamine ja protokoll

Gröönimaa hümni esitatakse järgmistes kontekstides:

Ullortuneq (21. juuni): Rahvuspühal lauldakse hümni lipu heiskamisel kõikides asulates.
Poliitilised sündmused: Gröönimaa parlamendi (Inatsisartut) istungite avamisel ja valitsuse (Naalakkersuisut) vannutamisel.
Spordivõistlused: Island Games’il (Saarte mängud) või Arktika talimängudel, kus Gröönimaa osaleb eraldi lipu all, mängitakse võitjatele just seda hümni, mitte Taani oma.
Koolid ja kirikud: Laul on osa kooliprogrammist ja seda lauldakse kirikupühadel.

5. Muusikaline iseloom

Muusikaliselt on Nunarput utoqqarsuanngoravit läänelik, meenutades 19. sajandi Euroopa kirikukoraale või hümne. See peegeldab asjaolu, et autorid olid saanud Taani-mõjulise hariduse ja olid seotud luterliku kirikuga. Meloodia on väärikas, aeglane ja mõtlik, nõudes esitajalt head hääleulatust ja kontrolli.

Avafoto: Foto on illustratiivne (NordenBladet)

Gröönimaa rahvuspüha – Ullortuneq: Ajalugu, traditsioonid ja tähendus

By

Helena-Reet Aari

-

juuni 21, 2025

NordenBladet – Igal aastal 21. juunil tähistab maailma suurim saar Gröönimaa oma rahvuspüha. Kohalikus keeles kannab see päev nime Ullortuneq, mis tõlkes tähendab “kõige pikem päev”. See kuupäev langeb kokku suvise pööripäevaga, mil suurem osa saarest naudib polaarpäeva ja päike ei looju horisondi taha.

See päev ei ole pelgalt kalendripüha, vaid Gröönimaa inuittide identiteedi, kultuurilise uhkuse ja poliitilise autonoomia sümbol.

Ajalooline taust ja poliitiline tähendus

Gröönimaa rahvuspüha kehtestati suhteliselt hiljuti, kuid selle juured ulatuvad poliitilise iseseisvumise püüdlustesse.

1983. aasta: Ullortuneq kuulutati ametlikult rahvuspühaks. See oli otsene tagajärg 1979. aastal saavutatud koduvalitsusele (hjemmestyre), mis andis Gröönimaale suurema autonoomia Taani Kuningriigi koosseisus.
2009. aasta laienemine: 21. juunil 2009 jõustus Gröönimaa omavalitsuse seadus (selvstyre). See oli märgiline samm, mis tunnustas gröönlasi rahvusvahelise õiguse alusel eraldiseisva rahvana ja andis kohalikule valitsusele kontrolli politsei, kohtusüsteemi ja loodusvarade üle.

Seega tähistab 21. juuni Gröönimaa teekonda kolooniast võrdväärse partnerini ja potentsiaalselt tulevase iseseisva riigini.

Riiklikud sümbolid

Rahvuspühal on kesksel kohal Gröönimaa lipp ja hümn.

Lipp (Erfalasorput): Gröönimaa lipp, mis tähendab “meie lipp”, võeti kasutusele samuti 21. juunil, aastal 1985. Selle disainis kohalik kunstnik Thue Christiansen. Erinevalt teistest Põhjamaadest ei kasuta Gröönimaa Skandinaavia risti.
- Sümboolika: Valge ülaosa tähistab jääd ja liustikke, punane alaosa ookeani. Punane poolring valgel taustal sümboliseerib loojuvat päikest horisondil, valge poolring punasel taustal aga jäämägesid ja pakjääd.
Hümn (Nunarput utoqqarsuanngoravit): Tõlkes “Sina, meie iidne maa”. See on pühalik laul, mida esitatakse kooride poolt kõikjal üle saare.

Traditsioonid ja kombed

Ullortuneq on pidupäev, mida tähistatakse igas asulas, alates pealinnast Nuukist kuni väikseimate küladeni põhjas.

1. Hommikune äratus ja lipu heiskamine

Päev algab tavaliselt hommikul kell 8.00 piduliku lipuheiskamisega, mida saadab sageli kohalik koorilaul. Nuukis ja teistes suuremates linnades tulistatakse aupauke (kahuritest või püssidest), et märkida pidustuste algust.

2. Rahvarõivad (Kalaallisuut)

See on päev, mil gröönlased kannavad uhkusega oma traditsioonilisi rõivaid.

Naised: Kannavad keerukaid helmestest kraesid, värvilisi pluuse ja hülgenahast pükse ning saapaid (kamik), mis on sageli kaunistatud peene tikandiga.
Mehed: Kannavad tavaliselt valget anorakki, musti pükse ja samuti hülgenahast saapaid.

3. Kaffemik – avatud uste kohvipidu

Üks olulisemaid sotsiaalseid traditsioone on kaffemik. See tähendab, et pered avavad oma uksed külalistele, naabritele ja sõpradele. Pakutakse kohvi, kooke ja traditsioonilisi toite. See on kogukondliku ühtekuuluvuse sümbol.

4. Traditsiooniline toit

Pidulaual on aukohal kohalikust toorainest valmistatud road, mis rõhutavad sidet loodusega:

Mattak: Vaalanahk koos rasvakihiga (süüakse toorelt, rikas C-vitamiini poolest).
Suaasat: Traditsiooniline supp, mis on valmistatud hülge-, vaala-, muskuse- või põhjapõdralihast, lisandiks sageli riis ja sibul.
Kuivatatud kala ja vaalaliha.

5. Kultuuriprogramm

Päeva jooksul toimuvad avalikud kõned linnapeade ja poliitikute poolt. Lisaks korraldatakse:

Kajatamine (Qajaq): Kajakisõidu demonstratsioonid, kus näidatakse vanu jahioskusi ja kuulsat “eskimopööret”.
Trummitants: Inuittide iidne laulu- ja tantsuvorm, mida saadab lame trumm.
Muusika: Kaasaegsete Gröönimaa bändide ja kooride kontserdid.

Huvitavaid fakte

Päike ei looju: Kuna püha on suvisel pööripäeval, tähistatakse seda polaarpäeva tingimustes. Põhja-Gröönimaal on päike taevas 24 tundi, mis võimaldab pidustustel kesta varajaste hommikutundideni.
Ühine tähistamine Taanis: Kuna Taanis elab suur gröönlaste kogukond, tähistatakse Ullortuneq’i suurejooneliselt ka Kopenhaagenis (nt Tivoli aias) ja teistes Taani linnades, kus heisatakse Gröönimaa lipud.
Rahvuse definitsioon: Gröönimaa rahvuspüha rõhutab, et gröönlased on inuitid, mitte taanlased, kuigi riiklikud sidemed on tihedad.

Avafoto: Gröönlaste suur pidupäev – rahvuspüha Ullortuneq. Foto on illustratiivne. (NordenBladet)

Rootsit tabavad ulatuslikud küberrünnakud

By

Helena-Reet Aari

-

juuni 17, 2025

NordenBladet — Rootsit on tabanud mitu ulatuslikku kübererünnakut. Rootsi peaministri Ulf Kristerssoni sõnul on Rootsi „rünnaku all”. Peaminister tegi avalduse hiljutiste teenusetõkestusrünnakute järel. Küberrünnakud on suunatud pankade, tööbüroo, isikutuvastusrakenduse ja avalik-õigusliku ringhäälingu SVT vastu.

Meid sihivad pidevalt ulatuslikud küberrünnakud, SVT on nüüd tähelepanu all, kuid sihtmärgiks on olnud ka pangad ja Bank-ID, ütles Kristersson täna kolmapäeval 11. juunil ajakirjanikele.

Peaminister keeldus rünnakute puhul ühtegi konkreetset riiki nimetamast.
Rootsi julgeolekupolitsei Säpo on aga varem öelnud, et Venemaa, Hiina ja Iraan korraldavad süstemaatiliselt küberrünnakuid, ütles Kristersson.

SVT teatas eile teisipäeval, et kolme päeva jooksul on neile suunatud kolm küberrünnakut.

SVT tehnoloogiajuhi Adde Granbergi sõnul on nii rünnakute kestus kui ka ulatus „enneolematud”.

See ei ole mingi poisikeste nali Rootsi televisiooni vastu, vaid midagi suuremat, mille eesmärk on luua Rootsis kontrolli puudumise tunnet, ütles Granberg.

Mai lõpus süüdistas Tšehhi Vabariik, mis nagu Rootsigi kuulub NATO-sse, küberrünnakus Hiinat.

NATO ja Euroopa Liit teatasid, et EL toetab Tšehhi Vabariiki.

Soome saabunud ukrainlased ei soovi enam lahkuda – see mõjutab tulevikus Ukraina ülesehitamist

By

Helena-Reet Aari

-

juuni 17, 2025

NordenBladet — Ukrainlanna Olena Melnõki hinnangul jäävad noored ja tööealised ukrainlased tõenäoliselt Soome ka pärast sõja lõppu.
Melnõk töötab teenuste planeerijana integratsiooniprojektis Suonenjokis ja selle ümbruses asuvates omavalitsustes. Piirkonnas elab umbes 200 ukrainlast ja paljud neist on piirkonnas aastaid hooajatööd teinud, vahendab Yle.

Mõned ukrainlased on kodumaalt eemal olnud üle kolme aasta. Neil on olnud aega oma elu ja ka tulevikku Soomes üles ehitada.

„Me ei saa oma elu sõja pärast peatada,” ütleb Olena Melnõk.
Paljud ukrainlased, kes on saabunud teistesse Põhjamaadesse, sooviksid samuti oma uuele kodumaale jääda. Norra Oslometi ülikooli juhitud uuringus küsitleti ukrainlasi, kes olid tulnud ajutise kaitse all Soome, Rootsi, Norrasse ja Taani.

Veebiküsitlused viidi läbi eelmise, 2024. aasta sügisel ja talvel. Kokku oli vastajaid ligi 3400. Soomes tegeles andmete kogumisega Ida-Soome ülikool.

Vanemteaduri Vilde Hernese sõnul on uuringu kõige olulisem järeldus see, et vaid üheksa protsenti ukrainlastest ütleb, et nad tahavad pärast sõda kodumaale naasta.
„Ukraina vaatenurgast on tulemused murettekitavad, sest riik vajab pärast sõda ülesehitamiseks inimesi,” ütleb Hernes e-kirjas.

Hernese sõnul seisavad Põhjamaade valitsused tulevikus silmitsi raske otsusega. Kas Ukraina pagulastel lubatakse jääda või avaldatakse neile survet tagasi pöörduda?
Need, kes ei saa oma endistesse kodulinnadesse naasta, on tagasipöördumise suhtes kõige negatiivsemad. Otsust mõjutab ka laste ebakindel tulevik. Pooled vanematest on mures oma laste kohanemise pärast Ukrainaga pärast pikka eemalolekut. Vastustes oli ka muret selle pärast, kuidas sõja ajal Ukrainas elanud inimesed suhtuvad oma kodanikesse, kes sõja eest põgenesid.

Osa sõja eest Soome põgenenud ukrainlastest on naasnud kodumaale ja samal ajal on Ukrainast Soome tulnud uusi inimesi. Soome migratsiooniameti esialgse hinnangu kohaselt on sel aastal Soome saabunud 8000–12 000 ajutise kaitse taotlejat. EL soovib pikendada Ukraina pagulaste elamislubasid liidus 2027. aasta märtsini.
Töö leidmine soodustab integratsiooni, kuid viimasel ajal on see olnud keerulisem kui varem. Olukord on kõige keerulisem väikestes omavalitsustes. Põhjuseks on muuhulgas praegune palgatoetuse raha nappus.

Ukrainlased soovivad leida püsivat töökohta, sest siis on neil lihtsam oma elu edasi planeerida. Stabiilne sissetulek toob ellu ka kindlustunde.
„Siis ei pea muretsema raha ja kõigi arvete maksmise pärast,” ütleb Melnõk.
Mõned ukrainlased on hakanud väikeettevõtjateks või töötavad ühistus.

Viimastel kuudel on ukrainlased jälginud, kas Venemaa ja Ukraina suudavad kokku leppida korralikus relvarahus ja alustada tõelisi rahuläbirääkimisi. Melnõki sõnul ootavad inimesed iga päev sõja lõppu, kuid neil on raske uskuda, et rahu saabub.
Olukord on psühholoogiliselt keeruline, sest samal ajal on Ukrainas lähedased ohus. Melnõk ise alustab oma päeva sellega, et kontrollib, kas tema täiskasvanud tütre ja vanematega on kõik korras.

Kunagi ei tea, millal rünnak tuleb. Sa ei saa normaalselt lõõgastuda ja magada, sest kardad kogu aeg, sõnab ta.