NordenBladet — Norra kaitseministeerium andis teada, et riik saadab Poolasse lennukid F-35 ja õhutõrje NASAMS. Need on mõeldud Poola kaudu Ukrainasse toimetatava relva-abi turvamiseks.
Norway contributes F-35 fighter jets and NASAMS air defence to Poland, says Defence Minister @Bjornarildgram
Norway will assume air defence responsibility for the most important hub for the transport from other countries to Ukraine https://t.co/okSCeZ3fZ1 pic.twitter.com/AwNtZUzuXe
— Forsvarsdepartement (@Forsvarsdep) December 2, 2024
NordenBladet — Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro selgitas, et eelnõu kohaselt hakkab Keskkonnaamet edaspidi kooskõlastama ainult nende puurkaevude ja -aukude projekte, mille rajamine võib olla olulise keskkonnamõjuga. Tavaolukorras, kus rajamisel on üksikelamu puurkaev või maasoojuse puurauk, piisaks kohaliku omavalitsuse kooskõlastusest.
Taro toonitas, et komisjoni arutelust tuli välja eelnõus sisalduv suurema vastutuse panek kohalikele omavalitsustele, mis toob kaasa rea väljakutseid. “Peame need eelnõu edasise menetluse käigus läbi analüüsima ja kutsuma huvigruppide esindajatena ka omavalitsusi komisjonile selgitusi jagama,” sõnas Taro.
„Omavalitsused vajaksid seetõttu partnerit riigistruktuuride näol, kuna vastutus suureneb, kuid samas puudub neil võimekus mõjutada kõiki kaasnevaid protsesse,“ ütles keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja. Tema sõnul on riigi roll praegu selge puurkaevude rajamisel looduskaitsealadele, kuid sama võiks kaaluda ka kaevanduspotentsiaaliga maardlate piirkonnas, kus aastate jooksul võib veerežiim oluliselt muutuda.
Muudatused on seotud ka reoveekogumisaladega, mida hakkab edaspidi kinnitama valdkonna ministri asemel Keskkonnaameti peadirektor. Taro märkis, et veeproovivõtjate atesteerimise korraldamise õigus antakse Kliimaministeeriumilt halduslepinguga pädevale eraõiguslikule juriidilisele isikule. Kliimaministeerium ei pea ise andma välja veeproovivõtjate atesteerimistunnistusi ja seetõttu väheneb mõnevõrra ministeeriumi töökoormus. Samuti viiakse veemajanduskava rakendamisega seotud kavade kehtestamine ministeeriumist Keskkonnaameti tasemele. Muudatused vähendavad Keskkonnaameti töökoormust. Eelnõu kohta on arvamust avaldanud ka mõned puurkaevude rajamisega tegelevad ettevõtted ning nad on plaanis parlamentaarsesse menetlusse kaasata eelnõu 1. ja 2. lugemise vahel, nagu näeb ette Riigikogu kodu- ja töökorra seadus.
Keskkonnakomisjon otsustas saata valitsuse algatatud ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (531 SE) täiskogu istungile 11. detsembril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
NordenBladet – November 2024 oli sündmusterohke kuu nii Eestis, Skandinaavias kui ka kogu maailmas. Alljärgnevalt on esitatud mõned olulisemad sündmused, mis leidsid aset sel perioodil.
Eesti sündmused
Tartu 2024 kultuurisündmused
Tartu, olles 2024. aastal Euroopa kultuuripealinn, korraldas novembris mitmeid tähelepanuväärseid üritusi. 2. novembril toimus Eesti Rahva Muuseumis Jaapani visuaalkunstniku ja helilooja Ryoji Ikeda ning Eesti Filharmoonia Kammerkoori ühise heliteose maailma esiettekanne.
Rahvusvaheline rühmvõimlemise turniir
20.–24. novembril võõrustas Tartu parimaid rühmvõimlejaid üle maailma, kui toimusid IFAGG maailmameistrivõistlused ja Tartu Trophy 2024. Võistlused leidsid aset Tartu Ülikooli spordihoones ning pakkusid vaatemängulisi etteasteid nii rahvusvahelistelt kui ka Eesti rühmadelt.
Tormine ilmastik
Novembri keskpaigas andis Keskkonnaagentuur tervele Eestile tuulehoiatuse, kuna Norra merel aktiivseks muutunud madalrõhkkond jõudis Skandinaavia põhjaosast Läänemeremaade kohale, põhjustades tugevaid tuuli ja tormiseid olusid.
Mardilaat
7.-9. novembril oli 2024 Unibet Arenal (endine Saku Suurhall) Mardilaat. Mardilaat on Eesti käsitöö laulupidu. Mardilaat toimub traditsiooniliselt iga aasta novembri teisel nädalalõpul.
Skandinaavia sündmused
Rootsi makseteenuste häired
Rootsis esines novembris häireid populaarses mobiilimaksete rakenduses Swish, mis mõjutas paljusid kasutajaid ja tekitas ajutisi makseprobleeme.
Soome eluasemetoetuse muudatused
Soome teatas, et enam kui 16 000 inimest kaotavad peagi eluasemetoetuse, mis tõi kaasa arutelusid sotsiaalpoliitika ja toetuste süsteemi üle.
Norra piimamüügi kasv
Norras täheldati novembris piima müügi kasvu, mis viitab tarbijate suurenenud nõudlusele kohalike piimatoodete järele.
Rahvusvahelised sündmused
USA presidendivalimised
5. novembril toimusid Ameerika Ühendriikides presidendivalimised, mille tulemused mõjutavad oluliselt nii riigi sise- kui ka välispoliitikat. Valituks osutus Ameerika Ühendriikide 45. president Donald Trump.
COP29 kliimakonverents
11.–22. novembril toimus Aserbaidžaanis kliimakonverents COP29, kus maailma liidrid arutasid kliimamuutuste vastaseid meetmeid ja sõlmisid uusi kokkuleppeid süsinikuheidete vähendamiseks.
G20 tippkohtumine Brasiilias
Novembris kogunesid maailma juhtivad majandusriigid Brasiiliasse G20 tippkohtumisele, et arutada globaalseid majandusküsimusi ja koostöövõimalusi.
APECi tippkohtumine Peruus
Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö (APEC) tippkohtumine toimus novembris Peruus, kus keskenduti piirkondliku majanduskoostöö tugevdamisele.
Valimised Moldovas
Moldovas toimusid novembris olulised valimised. Moldova presidendivalimised võuitis ametis olev riigipea Maia Sandu.
Haruldase teemantkaelakee oksjon
11. november, Šveits: Genfis Sothebys müüakse oksjonil haruldane 18. sajandist pärit teemantkaelakee hinnaga 4,8 miljonit dollarit. Seda kanti kuninganna Elizabeth II kroonimisel ja see võib olla seotud ka Prantsusmaa skandaaliga, milles osales Marie Antoinette.
Winston Churchilli 150. sünniaastapäev
30. novembril möödus 150 aastat Suurbritannia sõjaaegse peaministri Winston Churchilli sünnist, mida tähistati mitmel pool maailmas.
November 2024 tõi kaasa mitmeid olulisi sündmusi nii Eestis, Skandinaavias kui ka rahvusvahelisel areenil, mõjutades erinevaid eluvaldkondi ja pakkudes rohkelt tähelepanuväärseid hetki.
NordenBladet – Tallinna Sadam on ületanud Ukraina sõja põhjustatud kaubavedude languse ja saavutanud tänavu kolmandas kvartalis seitsmeprotsendilise käibekasvu. Kaubamahtude suurim langus oli möödunud aastal, kuid alates teise kvartali algusest on olukord paranenud. Kaupade lastimine on siiski võrreldes sõja- ja koroonaeelse ajaga vähenenud poole võrra.
Kaubamaht kasvas kolmandas kvartalis aasta varasemaga võrreldes ligi seitse protsenti, kusjuures veoautode ja konteinerite mahud suurenesid oluliselt, viimased isegi üle kümne protsendi. See näitab ekspordi kasvu, mis on üheksa kuu jooksul tõusnud kaks protsenti.
Merekaubandus on globaalne, hõlmates 60 sihtriiki ja 50 lähteriiki. Venemaa ja Hiina kaubavahetus on praktiliselt katkenud, ning Kesk-Aasia kaupade vedu pole käivitunud. Soome ja Rootsi on jätkuvalt suurimad kaubapartnerid, oluliste sihtriikidena lisanduvad Belgia ja Holland.
Eesti sadamad on muutunud regionaalseks sõlmpunktiks põhja-lõuna suunal, teenindades Skandinaavia ja Lõuna-Euroopa vahelist kaubavahetust. Samuti kasvab Skandinaavia ettevõtete tootmise liikumine Eestisse, mis loob võimalusi sadamate tööstusparkidele. Venemaa tegevus ja poliitilised muutused on neid protsesse kiirendanud.
NordenBladet – Eesti keskmine brutokuupalk oli kolmandas kvartalis 1959 eurot, mis on 8,1 protsenti kõrgem kui 2023. aastal samal ajal, teatas statistikaamet.
Keskmine brutokuupalk oli kolmandas kvartalis kõrgeim info ja side (3506 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (3068 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise (2540 eurot) tegevusalal.
Madalaim oli keskmine brutokuupalk aga majutuse ja toitlustuse (1285 eurot), muude teenindavate tegevuste (1311 eurot) ning kinnisvaraalaste tegevuste (1366 eurot) tegevusaladel.
Kõige enam kasvas palk Hiiu maakonnas – 10,7 protsenti võrreldes 2023. aastaga.
Kõrgeim oli keskmine brutokuupalk Tallinnas (2307 eurot), Harjumaal (sealhulgas Tallinn, 2200 eurot) ning Tartus (1962 eurot).
Madalaim palk oli tänavu kolmandas kvartalis Valga (1452 eurot), Võru (1477 eurot) ja Lääne (1485 eurot) maakonnas.
Mediaanpalk oli selle aasta kolmandas kvartalis 1620 eurot ja 2023. aasta samal perioodil 1500 eurot.
Mediaanpalk on brutopalganäitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid.
Mediaanpalk oli kõrgeim Tallinnas (1900 eurot), järgnesid Harju (sealhulgas Tallinn, 1821 eurot) ja Tartu maakond (1661 eurot). Madalaim oli mediaanpalk Võru (1252 eurot), Valga (1271 eurot) ja Ida-Viru (1272 eurot) maakonnas.
Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse kui ka teenistuslepingu alusel töötavad isikud.
