NordenBladet – USA föderaalkohtunik Yvonne Gonzalez Rogers lükkas tagasi Elon Muski taotluse takistada OpenAI-d muutumast kasumit taotlevaks ettevõtteks, kuid võimaldas protsessi kiirendatud korras edasi viia. Otsus tõstab esile OpenAI ja selle tegevjuhi Sam Altmanni ning Muski vahelise õigusliku vaidluse, mille keskmes on OpenAI algne mittetulunduslik eesmärk ning selle tänapäevane areng suletuma ja kasumile suunatud mudeli poole.
Muski süüdistused ja kohtuvaidluse taust
Elon Musk, kes oli OpenAI algne investor ja panustas 2015. aastal organisatsiooni loomisse ligikaudu 45 miljonit dollarit, on väitnud, et OpenAI ja Altman on reetnud algsed mittetulunduslikud põhimõtted. Musk esitas 2023. aastal hagi, milles ta süüdistab OpenAI-d tema panuse kuritarvitamises.
Musk suurendas õigusvaidlust eelmise aasta lõpus, lisades uusi nõudeid ja kostjaid, sealhulgas Microsofti (MSFT), ning paludes kohtumäärust, mis peataks OpenAI plaanid muuta end kasumit taotlevaks ettevõtteks. Musk väidab oma kaebuses, et OpenAI ja Microsoft tegutsevad koos viisil, mis kahjustab konkurentsi ning rikub OpenAI algseid mittetulunduslikke eesmärke. Microsoft on investeerinud OpenAI-sse miljardeid dollareid ning integreerinud OpenAI tehnoloogiaid oma toodetesse, näiteks Microsoft 365 ja Azure pilveteenustesse.
Musk lisas hagejaks ka oma tehisintellektiettevõtte xAI, väites, et OpenAI lämmatas ebaõiglaselt ärikonkurentsi.
xAI ja Muski motiivid
Musk asutas 2023. aastal oma tehisintellektiettevõtte xAI, mille eesmärgiks on arendada alternatiivset, vähem suletud AI-mudelit, mis oleks OpenAI konkurent. Ta on kohtuasjas kaasanud xAI hagejana, väites, et OpenAI ja Microsoft takistavad ausat konkurentsi ning rikuvad lepingulisi kokkuleppeid. OpenAI on omalt poolt väitnud, et Muski tegevus on seotud ärikonkurentsiga, mitte altruistlike eesmärkidega, ja viidanud e-kirjadele, mis näitavad, et Musk ise tahtis kunagi OpenAI-d liita Teslaga.
Kas Muskil on OpenAI-s veel osalus?
Tänaseks ei ole Muskil ametlikult osalust OpenAI-s. Ta lahkus organisatsioonist 2018. aastal, kui tema soov saada OpenAI tegevjuhiks ja omada suuremat kontrolli ettevõtte suuna üle lükati tagasi. Sellest ajast peale on OpenAI arenenud suletuma, kasumit taotleva mudeli poole, eriti peale Microsofti suurinvesteeringuid.
Kas OpenAI oli algusest peale tasuline?
OpenAI alustas mittetulundusliku organisatsioonina, kuid alates 2019. aastast loodi selle juurde tulu teeniv filiaal OpenAI LP, mis võimaldas kasumi teenimist investoritele. Tasulised teenused, nagu ChatGPT Plus ja API-põhised mudelid, on olnud osa OpenAI ärimudelist juba aastaid. Seega pole Muski vastasseis OpenAI kasumlikkusele niivõrd seotud sellega, kas teenused on tasulised, vaid pigem sellega, et organisatsiooni suund on tema hinnangul eemaldunud algsest avalikku huvi teenivast põhimõttest.
Kohtuasja tähendus ja järeldused
Muski juhtum toob esile laiemad küsimused AI arendamise eetika ja konkurentsi kohta tehnoloogiasektoris. Kohtunik Gonzalez Rogers on vihjanud, et juhtumit võib pidada “miljardärid v. miljardärid” ning on skeptiline Muski väidete suhtes, et ta on kannatanud “korvamatut kahju”, vahendab Yahoo Finance artiklis Judge denies Elon Musk’s request to block OpenAI for-profit conversion but welcomes trial. Samas, kui Musk suudab kohtuprotsessil tõestada, et OpenAI on tegelikult seadusi rikkunud või reetnud oma algsed põhimõtted, võib see kaasa tuua olulised muutused AI-sektori tulevikus.
Tulevik näitab, kas Muski õiguslik strateegia suudab peatada OpenAI kasumlikuks ettevõtteks muutumise või kas see jääb järjekordseks peatükiks tema ja tehnoloogiasektori teiste hiiglaste vahelises rivaliteedis. Muski esindab sellel kohtuteel Marc Toberoff. Toberoff on silmapaistev intellektuaalomandi advokaat, kes on spetsialiseerunud autoriõiguste ja meelelahutusega seotud kohtuvaidlustele.
Avafoto: OpenAI juht Sam Altman