Pühapäev, august 10, 2025

Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1395 POSTS 0 COMMENTS

Soome: Ametivõimud hoiatavad pettuste eest seoses liba-Omakanta veebiga

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Soome transpordi- ja sideameti Traficomi küberturvakeskus hoiatab aktiivsete kelmuskampaaniate eest, mille käigus püütakse soomlasi meelitada võltsveebisaitidele.

Eelkõige hoiatab amet Traficomi ja Omakanta nimel saadetud sõnumite eest. Mõlemal juhul on kurjategijate eesmärk panna kirja saaja sõnumis olevale lingile klõpsama ja oma netipanga koodidega võltsitud saidile sisse logima, vahendab Iltalehti.
Kui teete seda, saavad kurjategijad kätte internetipanga koodid ja konto saab tühjendada.

Traficomi nimel olevad tekstisõnumid väidavad, et saaja juhiluba on peatatud tasumata tasude tõttu. Link, millele kästakse klõpsata, ei vii aga Traficomi õigetele lehtedele.
Tekstsõnumi saatja real näidatud traficom oy ei ole Soome transpordi- ja sideameti õige nimetus. Traficomi ehtsate tekstisõnumite saatjana on märgitud Traficom.
Omakanta nimel saadetud e-kirjades meelitatakse saajat sõnumis saadetud lingile klikkima.

Kuigi meilis oleval nupul on tekst Kanta.fi, ei vii link Omakantasse.
Võtke viivitamatult ühendust oma pangaga, kui olete oma pangaandmetega sisse loginud petturlikule veebilehele, sooritanud pettusega seoses makse, kurjategija on sisenenud teie internetipanka või hankinud teie maksekaardi andmed. Pärast seda teatage kuriteost politseile.

Eesti: Mihkelson kutsus USAd toetama Ukraina võiduplaani

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Marko Mihkelsoni sõnul on samuti oluline peatada Venemaa imperialismi pealetung Gruusias, kehtestades personaalsed sanktsioonid oligarh Bidzina Ivanišvili ja tema käsutäitjate suhtes, ning põhiseaduslikust kriisist väljatulemiseks korraldada uued ja vabad valimised.

Mihkelson ja väliskomisjoni liige Eerik-Niiles Kross kohtusid eile ja üleeile Washingtonis USA Senati väliskomisjoni esimeheks tõusva Jim Rischi ja sama komisjoni aseesimeheks saava Jeanne Shaheeni ning Esindajatekoja liikmete Joe Wilsoni, Bill Huizenga, Joe Courtney ja Brad Schneideriga.

Mihkelsoni sõnul andsid kohtumised võimaluse kinnitada, et Eesti on pühendunud heade suhete hoidmisele ja arendamisele USAga ning jätkab liitlaskohustuste täitmist, enda julgeoleku tugevdamist ning Ukraina kindlat toetamist. „Ukraina vajab toetust nii kaua, kuni on sõja võitnud, ning USA jätkuv panus on siin ülioluline,“ ütles ta. Ukraina toetamise kõrval arutati kohtumistel Atlandi-ülese koostöö jätkamist, Euroopa kaitsepanuse suurendamist, heidutuse ja kaitse tugevdamist NATO idatiival ning kriitilist olukorda Gruusias.

Koos Euroopa Parlamendi liikme, Läti parlamendi väliskomisjoni endise juhi Rihards Kolsiga kohtusid Mihkelson ja Kross USA julgeoleku toetuseks loodud ärijuhtide võrgustiku esindajatega. Samuti oli Eesti saadikutel kohtumine mõttekojas Hudson Institute.

Mihkelson ja Kross viibivad USAs seoses Washingtonis peetava iga-aastase parlamentaarse luure- ja julgeolekufoorumiga, kus osaleb ka Riigikogu liige Mati Raidma. Uue nädala algul osaleb Mihkelson koos NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juhi Raimond Kaljulaidiga Washingtonis assamblee transatlantilisel foorumil, mille käigus külastatakse ka Norfolkis asuvat NATO staapi ja USA mereväebaasi.

 

Eesti: Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi laste õiguste kaitset parandava eelnõu

By
Helena-Reet Aari
-
Riigikogu lükkas tagasi laste õiguste kaitset parandava eelnõu

NordenBladet — Valitsuse algatatud kaebemenetlust käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolliga ühinemise seaduse eelnõu (534 SE) kohaselt annab protokolliga ühinemine Eesti lastele õiguse esitada kaebusi ÜRO lapse õiguste komiteele oma õiguste rikkumise kohta ning komiteele õiguse selliseid kaebusi menetleda. Samuti saab komitee algatada uurimisi tõsiste ja süstemaatiliste laste õiguste rikkumiste puhul.

Protokoll sätestab komitee pädevused, kaebemenetluse korra ja ajutised kaitsemeetmed. Kaebusi võivad esitada üksikisikud või rühmad, kui on rikutud lapse õiguste konventsioonis või selle fakultatiivprotokollides sätestatud õigusi, sealhulgas laste müügi, prostitutsiooni ja relvakonfliktidesse kaasamise küsimustes.

Protokolli rakendamine toimub vastutavate ministeeriumide olemasolevate ressursside raames ning teavitustöö ja vajalike materjalide koostamisega, mille kulud kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Fakultatiivprotokolli on ratifitseerinud 52 riiki.

Läbirääkimistel võttis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel sõna Züleyxa Izmailova ning Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu.

Üks eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (522 SE), millega sooviti välistada Eesti kodakondsuse andmine ja taastamine inimestele, keda on kriminaalkorras tahtlike kuritegude eest korduvalt karistatud, isegi kui nende karistatus on kustunud. Algatajate sõnul oli sama keeld algselt ka 1995. aastal vastu võetud kodakondsuse seaduses.

Kehtiva seaduse kohaselt võidakse Eesti kodakondsus erandina anda või taastada inimesele, keda on kriminaalkorras tahtlike kuritegude eest korduvalt karistatud ja kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut.

Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Tagasilükkamist toetas 45 ja selle vastu oli üheksa Riigikogu liiget.

Avafoto: Riigikogu lükkas tagasi laste õiguste kaitset parandava eelnõu (Unsplash)

 

 

Soome kaitseminister: soomlased toetavad nii riigikaitset kui NATO-t

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Soome riigikaitse teabeplaneerimise ameti (MTS) 2024. aasta sügisese arvamusuuringu tulemused kuulutati välja täna kolmapäeval 4. detsembril 2024.

Küsitluse järgi arvab enam kui üheksa kümnest, et teised NATO liitlased annaksid Soomele vajadusel abi. Ka enam kui üheksa kümnest tunnevad, et Soome kohus on vajadusel liitlasriike aidata. Rohkem kui kaheksa kümnest suhtuvad Soome NATO liikmelisusesse positiivselt.

„Soomlastel on tugev toetus riigikaitsele, NATO ühisele kaitsele ja kaitsekoostööle. Soomlased usaldavad, et meid toetab maailma tugevaim kaitseliit, kuid me peame tootma ka ühist julgeolekut,” ütleb kaitseminister Antti Häkkänen.

Usaldus kaitsekoostöö ja kaitsepoliitika juhtimise suhtes on tugev
Soome kaitsekoostöösse suhtutakse väga positiivselt. Küsitluse järgi suhtub Soome sõjalisse koostöösse kõigi Põhjamaade ja Euroopa Liiduga positiivselt umbes üheksa vastanut kümnest. Suurbritannia ja USA puhul on vastav osakaal umbes kaheksa kümnest.

Soomlaste usaldus kaitsepoliitika juhtimise suhtes on püsinud kõrgel tasemel. Umbes kaheksa soomlast kümnest peavad kaitsepoliitikat hästi juhituks.

„Praegu tugevdame Soome julgeolekut läbi paljude sammaste. Riigikaitse, NATO ühiskaitse, kaitsekoostöö ning üldine kodumaa julgeolek ja varustuskindlus on meie julgeoleku aluseks,” ütles kaitseminister Häkkänen.

Valmisolek riiki kaitsta ja toetus ajateenistusele kõrgel tasemel
Ka kaitseminister Häkkänen on rahul, et soomlaste tahe oma riiki kaitsta on uuringu järgi püsinud kõrgel tasemel. Umbes kaheksa kümnest arvavad, et soomlased peavad end igas olukorras relvaga kaitsma.

„Selles julgeolekuolukorras on oluline, et meie riigikaitse alus saaks tugevat toetust. Soomlaste toetus ajateenistusele on kõrge ja tahe oma riiki kaitsta. Eelkõige oleme valmis oma riiki kaitsma ise. Selle tahteseisundi kasvatamine on kõigi põlvkondade ühine ülesanne,” ütles kaitseminister Häkkänen.

Üheksa kümnest toetab Ukrainat
Kaitseminister Häkkänen tõstab esile ka soomlaste väga tugevat toetust Ukraina toetamisele. Umbes üheksa kümnest pooldab Ukraina toetamise jätkamist vähemalt praegusel tasemel. See kehtib nii relvastatud kui ka rahalise toetuse kohta.

„Meie, soomlased, mõistame oma ajaloost Ukraina toetamise tähtsust. Kui naaber ründab väiksemat, siis tuleb abi anda. Ei tohi üksi jääda. Me ei aktsepteeri vägivalda ja sõjategusid teiste rahvaste vastu. Jätkame Ukraina toetamist vankumatult,” ütles kaitseminister Häkkänen.

Lätis kehtestatakse pangamaks

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Krediidiasutused ja nende filiaalid Lätis peavad järgmise 3 aasta jooksul tasuma solidaarsuspanuse – 60 protsenti ülekasumist – tulenevalt Euribori määra järsust tõusust, selgub parlamendis tänasel 4. detsembri teisel lugemisel heaks kiidetud seadusest.

Seaduse poolt hääletas selle teisel lugemisel 80 saadikut, vastu oli 9, vahendab lsm.lv.
Solidaarsusmaks ehk ülemäärase kasumi maks hakkab kehtima krediidiasutustele, kelle intressitulu ja intressikulu vahe ületab enam kui 50% nende tulude 5 majandusaasta keskmist 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2022.

Rahandusministeerium selgitas varem, et sellised solidaarsed panused eelarvesse tagavad lähiaastatel rahastuse kasvavate riigi julgeolekuvajaduste rahuldamiseks.
Osamakse määr on 60% makseperioodi neto intressitulust.

Pakutakse välja tagasimakse mudel, mis on seotud krediidiasutuste laenukasvu määraga. Kui krediidiasutuse laenuandmine oluliselt kasvab, võib tagasimakse ulatuda kuni 100% sissemaksest.

Solidaarsuspanuse 100% tagasimakse makstakse juhul, kui krediidiasutuse laenukasvu määr makseperioodil vastab või ületab sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvumäära, mis on korrutatud 2,5-ga.

Allahindlus on 75%, kui laenukasvu tempo saavutab või ületab SKP kasvutempo, mis on korrutatud 2,25-ga; 50%, kui laenukasvu määr saavutab või ületab SKP kasvutempo, mis on korrutatud 2-ga; 25%, kui laenukasvu määr saavutab või ületab SKP kasvutempo, mis on korrutatud 1,75-ga.

Solidaarsuspanuse kehtestamisega loodetakse 2025. aastal koguda eelarvetulu 93 miljonit eurot, järgmisel kahel aastal aga üle 85 miljoni euro aastas.

1...444546...279Page 45 of 279