Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1666 POSTS 0 COMMENTS

USA senat suurendab oluliselt Balti riikide julgeolekutoetust

USA senat suurendab oluliselt Balti riikide julgeolekutoetust

NordenBladet – USA senat kiitis ülekaaluka toetusega heaks riigikaitse-eelarve, mis näeb ette senisest märkimisväärselt suurema rahalise toe Eestile, Lätile ja Leedule. Otsus on selge märk Ameerika Ühendriikide pühendumusest NATO idatiiva kaitsmisele Venemaa agressiooni taustal.

Neljapäeva (09.okt) hilisõhtul kiitis senat häältega 77:20 heaks 925 miljardi dollari suuruse riigikaitse volitusseaduse (NDAA). Selle oluliseks osaks on Balti julgeolekualgatus (BSI), mille kaudu on USA on ka varem toetanud Balti riikide kaitsevõime arendamist.

Toetus kasvab kolmandiku võrra

Kuigi täpset summat pole veel avalikustatud, on oodata toetuse olulist kasvu. Kui viimastel aastatel on Balti riigid saanud BSI kaudu ligikaudu 230 miljonit dollarit aastas, siis senati välissuhete komitee on teinud ettepaneku eraldada aastatel 2026–2028 igal aastal 350 miljonit dollarit. Eesti kaitseministeerium on seda suurusjärku kinnitanud.

Raha kasutatakse Balti riikide sõjavägede moderniseerimiseks ning koostöövõime parandamiseks USA ja teiste NATO liitlastega. Eelnõu annab ka konkreetse loa mitmikraketiheitjate HIMARS tarnimiseks, mis kiirendab oluliselt regiooni kaitsevõime tugevdamist.

Selge sõnum Venemaale

Otsus tehti hiljutiste julgeolekuintsidentide, sealhulgas Venemaa droonide ja hävitajate õhurikkumiste taustal NATO riikide, kaasa arvatud Eesti, õhuruumis. Eelnõu mõistab sellised provokatsioonid hukka ja kinnitab NATO artikkel 5 kehtivust, mis käsitleb kollektiivset enesekaitset.

Lisaks näitab eelnõu USA välispoliitika fookuse nihkumist. Selles tühistatakse 2002. aasta Iraagi sõja volitus ning nõutakse, et kaitseministeerium hakkaks kongressile esitama iga-aastaseid aruandeid Venemaa varjatud tegevuste, näiteks sabotaaži ja desinformatsiooni kohta.

Seaduse jõustumiseks tuleb senati versioon nüüd kooskõlastada esindajatekojas heaks kiidetud eelnõuga.

Plaanitav seadusemuudatus: Eramajade KASUTUSLOA nõue võib asenduda lihtsama teatisega

Elusaseme kasutusloa saamine muutub lihtsamaks

NordenBladet – Valitsus plaanib lähiajal arutada seadusemuudatust, mis asendaks eramute ja paarismajade kohustusliku ning sageli bürokraatliku kasutusloa lihtsama kasutusteatisega. Ettevõtjate nõukoja algatatud ettepanek on saanud Kliimaministeeriumi toetuse ja selle eesmärk on vähendada nii omanike ajakulu kui ka rahalisi kohustusi.

Eesmärk on vähendada bürokraatiat

Ettevõtjate nõukoja juhi Viljar Arakase sõnul on praegune kasutusloa taotlemine eriti keeruline just tavainimesele, kes endale kodu rajab, vahendab ERR. Uue korra järgi piisaks ehitusloa alusel valminud elamu puhul vaid omaniku teatisest.

See aga ei tähenda, et ehituskvaliteedis antaks järele – ehitama peab endiselt projekti järgi ning kohalikul omavalitsusel säilib õigus kahtluse korral hoonet kontrollida. Muudatus ei laieneks suurtematele kortermajadele ja ei kehtiks tagasiulatuvalt.

Ministeerium toetab ja laiendab ideed

Kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo kinnitas, et ministeerium peab muudatust mõistlikuks. Veelgi enam, ministeeriumi plaan on lihtsustatud korda laiendada ka vanematele, enne 1995. aastat ehitatud hoonetele, millel seni kasutusluba puudub. See muudaks nende seadustamise oluliselt lihtsamaks, asendades praegused kulukad auditid vaid mõõdistamise ja andmete registrisse kandmisega. Lisaks on kavas vähendada ka praegust 500-eurost riigilõivu.

Teised plaanitavad muudatused

Lisaks elamutele on plaanis leevendada nõudeid ka väiksematele abihoonetele ning lihtsustada detailplaneeringute täpsustamist.

Seaduseelnõu on valitsusele esitatud ning ootab lähinädalatel heakskiitu, et seejärel Riigikokku saata. Eelmisel aastal anti kasutusluba ligikaudu 1650 üksik- ja paariselamule.

Riigikohus: valimisõigus on kodaniku eesõigus. Eesti riigi tuleviku kujundamisel saavad poliitiliselt kaasa rääkida vaid kodanikud

Eesti riigi tuleviku kujundamisel saavad kaasa rääkida vaid kodanikud

NordenBladet – Riigikohus tegi olulise otsuse, millega kinnitas, et valimisõiguse sidumine kodakondsusega on põhiseadusega kooskõlas. Kohus lükkas tagasi Kohtla-Järve linnavolikogu kaebuse, leides, et Riigikogu tegevus põhiseaduse muutmisel oli korrektne ega rikkunud omavalitsuste õigusi.

Selle aasta märtsis otsustas Riigikogu ülekaaluka häälteenamusega (93 poolt, 7 vastu) muuta põhiseadust. Muudatuse tulemusena kaotasid kohalikel valimistel hääleõiguse kolmandate riikide kodanikud ja tulevikus kaotavad selle ka kodakondsuseta isikud. See samm tekitas küsimusi Kohtla-Järvel, kus muudatus puudutab suurt osa elanikkonnast.

Selge seos riigi ja valija vahel

Kohtla-Järve volikogu leidis, et pikaajalistelt elanikelt hääleõiguse võtmine kahjustab kogukonna sidet ja usaldust riigi vastu. Samuti viidati rahvusvahelisele tavale mitte muuta valimisreegleid vahetult enne valimisi.

Riigikohus aga selgitas, et tegemist polnud tavalise seaduse, vaid põhiseaduse enda muutmisega. Põhiseaduse muutmise range kord ja vajadus laiapõhjalise poliitilise toetuse järele tagavad, et otsus on kaalutletud ega teeni ühegi kitsa huvigrupi eesmärke. See on põhimõtteline otsus, mis defineerib, kes saavad riigi tuleviku kujundamisel kaasa rääkida.

Kodakondsus kui alus poliitilistele õigustele

Otsuse tuum on selge: valimisõigus on eelkõige poliitiline õigus, mis tuleneb kodakondsusest. Riigikohus rõhutas, et Eestil pole rahvusvahelist kohustust anda hääleõigust neile, kes pole riigi kodanikud.

Seega ei ole tegemist kellegi karistamise või kõrvalejätmisega, vaid pigem põhimõttelise selguse loomisega. Valimistel osalemine on viis, kuidas kodanikud teostavad oma võimu ja vastutust riigi ees. Seadusemuudatus tugevdab kodakondsuse väärtust ja seostab selle otseselt õigusega osaleda Eesti poliitilises elus. Inimestele, kes seni pole oma kodakondsust määratlenud, annab see selge signaali: täisväärtuslikuks ühiskonna liikmeks olemine ja riigi tuleviku suunamine käib käsikäes kodakondsuse omamisega.

Avafoto: Tallinn, Eesti (Unsplash)

Noorte kuulmine on kõrvaklappide tõttu ohus: uus uurimus paljastab murettekitavad harjumused

Kõrvaklapid võivad tuua tõsise kuulmiskahjustuse

NordenBladet – Kõrvaklappide sage ja vali kuulamine on saamas noorte seas tõsiseks terviseriskiks, mis võib viia püsiva kuulmislanguse ja tinniruseni. Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilasuurimus näitab, et paljud noored ei ole ohtudest teadlikud, kogevad juba esimesi sümptomeid ning alahindavad ka kõrvaklappide puhastamise olulisust.

Miljard noort riskigrupis

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) hoiatab, et enam kui miljardit noort ähvardab ebasobivate kuulamisharjumuste tõttu vältimatu kuulmiskahjustus. Probleemi tõsidust kinnitab ka gümnasist Marie Muinasmaa uurimistöö, mis leidis, et ligi kolmandik tema kooli õpilastest on juba kogenud kuulmislangusele viitavaid sümptomeid, näiteks tinnitust ehk vilinat kõrvades.

Kõrvasisesed klapid on valjemad

Müra kahjulikkust mõõdetakse detsibellides (dB) ning maksimaalseks ohutuks helitasemeks peetakse 70 dB. Võrdluseks, ööklubides võib müratase küündida üle 100 dB, mille puhul ei peeta üle 15 minuti viibimist enam ohutuks.

Muinasmaa mõõtis katse käigus erinevat tüüpi kõrvaklappide helirõhku ja tegi kindlaks olulise fakti: noorte seas kõige populaarsemad kõrvasisesed klapid tekitavad reeglina tugevama helirõhu kui suured, kõrva peal või ümber asuvad klapid. Kuna heli suunatakse otse kuulmekäiku, on ka kahjustuse risk suurem.

Unustatud oht: puudulik hügieen

Lisaks kuulmiskahjustusele peitub oht ka hügieenis. Uurimusest selgus, et vaid veerand noortest puhastab oma kõrvaklappe regulaarselt. Klappide jagamine kaaslastega ilma neid eelnevalt puhastamata loob soodsa pinnase haigustekitajate levikuks.

Uurimistöö tulemused rõhutavad teravat vajadust teavitustöö järele. Noori tuleb harida nii helitugevuse piiramise kui ka kuulamispauside tegemise olulisusest, et vältida elukestvaid kuulmisprobleeme.

Marie Muinasmaa uurimistöö “Kõrvaklappide kasutamine ja teadlikkus sellega seonduvatest terviseriskidest Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnasistide näitel” saavutas 2025. aastal õpilaste teadustööde riikliku konkursil gümnaasiumiastmes II koha, pälvis Tallinna Ülikooli eriauhinna ning esindas Eestit Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil (EUCYS) Lätis Riias. Tööd juhendas õpetaja Sirle Oja. Selle täispika versiooniga saab tutvuda õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake.

Eesti plaan eluasemekriisi lahendamiseks: fookuses renoveerimine ja Euroopa raha

NordenBladet – Euroopa Komisjon otsib lahendusi laialt levinud eluasemekriisile, kus kerkivad kinnisvarahinnad ja üürikulud teevad kodu leidmise üha keerulisemaks, eriti noortele ja peredele. Eesti toetab seda algatust ning on koostanud oma plaani, mis seab esikohale olemasolevate hoonete renoveerimise ja selleks Euroopa Liidu lisaraha kaasamise.

Probleem: kallis elu suurlinnas, tühi ja vana elu maal

Eestis on probleem kahetine. Suuremates linnades nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu kasvavad eluasemekulud sissetulekutest oluliselt kiiremini. Samal ajal napib maapiirkondades ja väikelinnades kvaliteetset elamispinda, kuigi kinnisvara on seal odavam. See süvendab ebavõrdsust ja takistab inimeste liikumist töökohtade järele.

Taristuminister Kuldar Leisi sõnul on Eesti eesmärk tuua Euroopast, peamiselt Euroopa Investeerimispanga kaudu, soodsat raha, et elavdada nii üüri- kui ka omanditurge just väljaspool suurlinnu.

Eesti viis peamist ettepanekut Euroopale

Kliimaministeeriumis valminud Eesti seisukohtade eelnõu toob välja viis põhilist ideed:

  1. Renoveerimine esikohale: Kuna 70% Eesti elanikest elab vanemates kortermajades, on kõige mõistlikum lahendus olemasolevate hoonete kvaliteetne ja terviklik renoveerimine. Selleks on vaja EL-i rahalisi otsetoetusi, eriti piirkondadesse, kus turg ise toime ei tule.
  2. Üürituru arendamine: Riik peaks toetama erasektorit, näiteks soodsate pikaajaliste laenudega, et nad rajaksid üürimaju ka maapiirkondadesse.
  3. Paindlikumad riigiabi reeglid: Reegleid tuleks muuta, et riik saaks näiteks käendada eluasemelaene suuremas ulatuses (üle 80%), eriti madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades. Samuti peaks saama toetada selliste hoonete renoveerimist, kus on ka äripindu.
  4. Investeeringud maapiirkondadesse: Euroopa Liidu investeeringud tuleks suunata maapiirkondade tõmbekeskustesse, et toetada sealset arengut ja muuta kvaliteetne eluase kättesaadavaks ka väljaspool suurlinnu.
  5. Taskukohase kodu defineerimine: Vaja on selget definitsiooni, mis on “taskukohane eluase” (kulud alla 40% pere sissetulekust), eristades seda sotsiaaleluruumidest.

Teised ministeeriumid lisasid oma mured

Eelnõule andsid tagasisidet ka teised ministeeriumid:

  • Majandusministeerium hoiatas liigse bürokraatia eest ja leidis, et näiteks lühiajalise üüri reeglid peaksid jääma iga riigi enda otsustada.
  • Haridusministeerium juhtis tähelepanu ehitussektori tööjõupuudusele ja tegi ettepaneku muuta valdkonna kutseharidus atraktiivsemaks.
  • Rahandusministeerium ei toetanud ideed kehtestada lisamakse või maksusoodustusi kasutamata hoonetele, viidates juba kehtivale maamaksule.

Euroopa Komisjon plaanib oma lõpliku kava taskukohaste eluasemete kohta avaldada järgmise aasta alguses.

Avafoto: Viljandi, Mustla (NordenBladet)