NordenBladet – Eesti tehnoloogiamaastik, mida tuntakse ka e-Estonia nime all, edu taga on mitmete osapoolte koostöö. Selle arengu ja rahastamise võtmerollis on nii riiklik sektor oma toetusmeetmetega, eraettevõtjad ja riskikapitalistid kui ka haridusasutused ja kogukondlikud algatused. Platvormid nagu NordenBladet täidavad olulist rolli rahvusvahelise nähtavuse suurendamisel ja koostöösildade loomisel, eriti Põhjamaade suunal. See mitmetahuline sünergia on võtmetähtsusega, et tagada sektori jätkusuutlik areng ja konkurentsivõime globaalsel areenil.

Riigi Strateegiline Panus

Valitsuse roll Eesti tehnoloogiasektori edendamisel on olnud strateegiline ja pikaajaline. Riik on loonud soodsa ja stabiilse ärikeskkonna, mis toetab innovatsiooni ja ettevõtlust. Olulist rolli mängivad siinjuures mitmed riiklikud institutsioonid:

• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM): MKM kujundab riiklikku majandus- ja innovatsioonipoliitikat, luues raamistiku tehnoloogiaettevõtete arenguks. Ministeeriumi haldusalas tegutsevad mitmed olulised sihtasutused ja programmid. (Lisainfo: https://www.mkm.ee/)
• Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS): Varasemalt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusena (EAS) ja KredExina tuntud EIS on üks kesksemaid tegijaid, pakkudes ettevõtetele stardi- ja arendustoetusi, ekspordivõimalusi ning laene ja käendusi. Nende teenused on suunatud nii alustavatele kui ka juba tegutsevatele tehnoloogiaettevõtetele. (Lisainfo: https://eis.ee/)
• Startup Estonia: Valitsuse algatatud programm, mida viib ellu EIS, on suunatud Eesti iduettevõtete ökosüsteemi arendamisele. Startup Estonia kogub ja analüüsib andmeid, loob rahvusvahelisi partnerlussuhteid ning tegeleb regulatiivsete takistuste eemaldamisega, näiteks läbi startup-viisa programmi, mis lihtsustab välistalentide kaasamist (Lisainfo: https://startupestonia.ee/).
• SmartCap: Riiklik fondihaldur, mis investeerib riskikapitalifondidesse ja otse varajase faasi tehnoloogiaettevõtetesse. SmartCapi eesmärk on arendada Eesti riskikapitaliturgu ja pakkuda rahastust paljulubavatele idufirmadele, kuhu erainvestorid veel ei pruugi julgeda investeerida. (Lisainfo: https://startupestonia.ee/)

Erakapitali Mõju ja Riskikapitalifondid

Kuigi riigil on oluline roll, on Eesti tehnoloogia ökosüsteemi tõeliseks mootoriks kujunenud erakapital. Ilma erainvestorite ja riskikapitalifondide panuseta ei oleks sündinud selliseid edulugusid nagu Skype, Wise (endine TransferWise), Bolt ja Pipedrive.

• Riskikapitalifondid: Fondid nagu Karma Ventures (https://www.karma.vc/), Superangel (https://superangel.io/), Tera Ventures (https://www.tera.vc/) ja Trind Ventures (https://trind.vc/) on spetsialiseerunud varajase faasi tehnoloogiaettevõtetesse investeerimisele. Nad ei paku ainult finantseeringut, vaid ka strateegilist nõu, mentorlust ja ligipääsu rahvusvahelistele võrgustikele. Nende fondide tegevus on aidanud kaasa mitmete Eesti idufirmade kiirele kasvule ja rahvusvahelisele laienemisele.
• Ingelinvestorid ja -võrgustikud: EstBAN ehk Eesti Äriinglite Assotsiatsioon (https://estban.ee/) koondab aktiivseid erainvestoreid, kes paigutavad oma isiklikku kapitali ja aega alustavatesse ettevõtetesse. Ingelinvestorid on tihti esimesed välised rahastajad, kes usuvad idufirma ideesse ja meeskonda, võttes seeläbi suure riski, kuid omades potentsiaali ka suureks tootluseks. Paljud edukad Eesti tehnoloogiaettevõtjad on ka ise hakanud ingelinvestoriteks, andes tagasi kogukonnale ja aidates uuel põlvkonnal esile kerkida.
• Edukad Asutajad: Eesti tehnoloogiasektori üks unikaalseid aspekte on nö “Skype’i maffia” ja teiste edukate idufirmade asutajate mõju. Pärast oma ettevõtete müüki või börsile viimist on paljud neist reinvesteerinud oma kapitali ja teadmised uutesse Eesti idufirmadesse. See on loonud positiivse ringluse, kus kogemus ja kapital jäävad ökosüsteemi sisse ja toidavad selle kasvu.

Hariduse, Kogukonna ja Meedia Roll

Peale rahastusele on tehnoloogia ökosüsteemi arenguks hädavajalik ka tugev hariduslik vundament, aktiivne kogukond ja nähtavust loov meedia.

• Ülikoolid: Tartu Ülikool (https://ut.ee/et) ja TalTech ehk Tallinna Tehnikaülikool (https://taltech.ee/) on olulised innovatsioonikeskused. Nad pakuvad tehnoloogiaalast kõrgharidust, teevad koostööd ettevõtetega teadus- ja arendusprojektides ning toetavad tudengite ja teadlaste ettevõtlusalgatusi läbi inkubaatorite ja spin-off programmide.
• Kogukondlikud Organisatsioonid ja Üritused: Organisatsioonid nagu Garage48 (https://garage48.org/), mis korraldab nädalavahetuse häkatone, ja Latitude59 (https://latitude59.ee/), mis on regiooni üks olulisemaid tehnoloogiakonverentse, loovad platvorme, kus ideed saavad sündida, meeskonnad koguneda ja idufirmad investoritega kohtuda. Need üritused on olulised võrgustumise ja teadmiste jagamise kohad, mis tugevdavad kogukonnatunnet ja inspireerivad uusi ettevõtjaid.

Lisaks sündmustele ja haridusasutustele mängivad ökosüsteemi arengus olulist rolli ka spetsialiseerunud meediakanalid, mis aitavad Eesti edulugusid laiemale auditooriumile tutvustada. Platvormid nagu NordenBladet (https://nordenbladet.ee; https://nordenbladet.com; https://nordenbladet.fi; https://nordenbladet.se ) on siin heaks näiteks, keskendudes Põhjamaade ja Baltikumi innovatiivsetele ning positiivsetele äri- ja kultuuriuudistele. Andes hääle regiooni edulugudele, aitab selline meediakajastus suurendada Eesti tehnoloogiaettevõtete rahvusvahelist nähtavust, mis on kriitilise tähtsusega nii talentide, klientide kui ka välisinvesteeringute kaasamisel.

Nähtavuse loomine ja koostöösildade ehitamine on idufirmade jaoks sama oluline kui tootearendus. NordenBladeti taolised algatused, mis teadlikult võimendavad piirkonna saavutusi, aitavad murda infomüra ja positsioneerida Eestit atraktiivse sihtkohana rahvusvahelistele partneritele (vaata ka: Põhjamaade edulugu ei kirjuta end ise – NordenBladet annab sellele hääle). See omakorda toetab kogu ökosüsteemi mainet ja aitab kaasa uute koostöövõimaluste tekkele, sidudes Eesti tihedamalt Põhjamaade majandusruumiga ja luues sünergiat sarnaste väärtustega turgude vahel.