NordenBladet — Tallinn plaanib kehtestada turismimaksu, teatab Eesti avalik-õiguslik ringhääling ERR.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium prognoosib, et tuleval kümnendil kasvab turistide arv 50 protsenti. See tähendaks 9,3 miljonit ööbimist aastas.
Tallinna abilinnapea Margot Roose sõnul on tänavu Tallinna külastanud turiste umbes kolm miljonit. Maksu suurus oleks üks kuni kolm eurot turisti kohta.
Turismimaks aitaks katta lisakulusid ja arendada sissetulevate turistide infrastruktuuri
Roose sõnul ei vähendaks väike lisamaks turistide entusiasmi Tallinna külastada.
Kogemused teistest linnadest näitavad, et kui inimene tahab tulla, ei jää tal seetõttu reis tegemata, märkis Roose.
Abilinnapea sõnul võib olemasolevale taristule väljakutseid tekitada eelkõige kasvav kruiisituristide arv.
Avalikud tualetid, teenused, liiklus, teed – selles mõttes, et kui kruiisituriste tuleb kohale massiliselt ja sadamast väljudes tekib juba ummik, sõnas Roose.
Varem on teatatud turismimaksu kehtestamisest Tais ja ületurismi all kannataval Gran Canarial.
NordenBladet — Hambaamalgaami kasutamine hambaravis Euroopa Liidu liikmesriikides ja hambaamalgaami väljavedu EL riikidest on 2025. aasta algusest keelatud. Keeld põhineb keskkonnaalastel põhjustel: hambaamalgaam on üks suuremaid elavhõbeda kasutusviise EL-is ja märkimisväärne keskkonnasaaste allikas.
Edaspidi tohib amalgaami kasutada vaid siis, kui hambaarst peab selle kasutamist patsiendi meditsiinilisest erivajadusest lähtuvalt vältimatult vajalikuks.
Hambaamalgaami import ja valmistamine keelatakse alates 1. juulist 2026. Import ja tootmine on lubatud ainult konkreetsete meditsiiniliste vajaduste jaoks.
Hambaamalgaami importijad ja tootjad peavad iga kalendriaasta 31. maiks pädevale asutusele teatama eelmisel kalendriaastal imporditud või toodetud hambaamalgaami koguse.
Keelud põhinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel.
Amalgaami tuleb käidelda kui ohtlikke jäätmeid
Vastuvõttudel, kus kasutatakse hambaamalgaami või kus eemaldatakse amalgaamiplomme või neid sisaldavaid hambaid, tuleb tagada, et kasutatakse amalgaamieraldajaid, millega saavutatakse amalgaamitükkide taastumismäär vähemalt 95 protsenti. Eraldajaid tuleb hooldada vastavalt tootja juhistele, et tagada võimalikult suur taastumisaste.
Vastuvõttudel tuleb tagada, et tunnustatud jäätmekäitluskoht või ettevõte töötleb ja kogub amalgaamijäätmeid, sh amalgaamijääke ja -tükke, amalgaamiplomme ning hambaamalgaami sisaldavaid hambaid või nende osi.
NordenBladet – Harju maakohus kinnitas täna autorendi idufirma Planet42 ehk Inclusion OÜ saneerimiskava, mis võimaldab ettevõttel pankrotist pääseda ja majandustegevust jätkata. Osaluse valinud võlausaldajad saavad kava järgi ettevõtte omanikeks, seisab suhtekorraldusfirma Miltton edastatud teates.
Saneerimisnõustaja Tarmo Petersoni sõnul andis kohtumäärus kinnituse, et võlausaldajate huvid on kaitstud. Lisaks kontrollis kohus kava vastavust seadustele ning toimunud hääletamise korrektsust.
“Kohtu heakskiit näitab ka, et saneerimise tulemus on võlausaldajatele tervikuna parem kui pankrot,” ütles Peterson. „See ongi saneerimise peamine mõte – juhtida ettevõte majandusraskustest välja selliselt, et võlausaldajate huvid oleks kaitstud ja säiliks võimalus edaspidi koos majanduslikku väärtust luua.”
Kohtu kinnituse järel saab saneerimiskava elluviimisega edasi minna. „Kava majanduslik sisu oli üles ehitatud sellele, et ettevõte on võimalik Mehhiko äri kasvatamise kaudu jätkusuutlikuks teha. See tähendab ühtlasi, et võlausaldajate nõuded saab saneerimiskavas toodud ulatuses ja määras rahuldada,” lisas advokaadibüroo RASK partner Tarmo Peterson.
Saneerimiskavas pakuti Inclusion OÜ ehk Planet42 nime all tuntud ettevõtte võlausaldajatele kahte võimalust – oma nõude asendamist osalusega või nõude vähendamist. Valdav osa valis osaluse, täpsemalt 84% saneerimiskavaga hõlmatud nõuetest.
Saneerimiskava järgi saavad osaluse valinud võlausaldajad Inclusion OÜ omanikeks, millele kuulub äritegevus Mehhikos. Tegemist on teadaolevalt ainulaadse juhtumiga Eestis, kus sedavõrd suures mahus võlausaldajaid on nõus valima osaluse saneeritavas ettevõttes. Nõude vähendamise valinud võlausaldajad saavad põhinõudest 5,5% aastase intressiga 7,5%. Nende nõuete tähtaegne ja täies mahus tasumine on Petersoni sõnul üks saneerimiskavas sisalduvaid kohustusi.
Avafoto: Saneerimisnõustaja Tarmo Peterson (Miltton)
NordenBladet – Esmaspäeval avalikustas programmi rahvusvaheline visuaalteatrifestival Tallinn Treff 2025, mis toimub 8.–11. maini Tallinnas. Treff 2025 esitleb esmakordselt festivali ajaloos karavanteatrite eriprogrammi ning toob Noorsooteatri suurde saali kokku neli lavastust rahvusvahelisest suurprojektist “Transport”.
Nelja festivalipäeva jooksul saab näha 17 lavastust ning üle 100 etenduse, millest suurem osa jõuab publiku ette karavanteatrite eriprogrammi raames Tornide väljakul.
Karavanteatri näol on tegu mujal maailmas laiemalt levinud suveteatri vormiga, mille etendused toimuvad haagissuvilast või mikrobussist ümberehitatud teatrisaalis. Sõltuvalt lavastusest mahub vaatajaid ratastel teatrisaali kolm kuni 15 ning etenduste kestused jäävad vahemikku 7–25 minutit. Treffil saab tutvuda karavanteatritega Eestist, Soomest, Saksamaalt ja Prantsusmaalt.
Mõistmaks Eesti kontekstis uudset karavanteatrivormi, soovitab festivalijuht Leino Rei vaadata mitut lühilavastust. “On väga inspireeriv, kuidas minimalistlikes tingimustes ja piiratud aja jooksul on võimalik teatrivahendeid kasutades avada uusi maailmu ja puudutada olulisi teemasid, nagu soomlaste lavastuses “Tee kahele” või prantslaste “Paberlennukis”.”
Treffi põhiprogrammist leiab lavastusi nii täiskasvanuile, noortele kui (väike)lastele. Publiku ette jõuab hüperrealistlikku objekteatrit, nuku-stand-up’i, ennastunustavat füüsilise teatri pillerkaari ja mikroskoobi all võnkuvaid nanoosakesi.
“”Nanosammud” on sõna otseses mõttes luubi alla võtnud silmale nähtamatud osakesed, mida manipuleeritakse helide abil. Teater ja teadus on siin kokku saanud kõige ehedamal kujul,” tutvustas Rei. “Neile, kes otsivad head, intelligentset meelelahutust, soovivad samaaegselt nii naerda kui mõelda, soovitan vaadata kanada lavastust “Tsirkus Epidermis” noortele ja täiskasvanutele või selle lasteversiooni “Beebi Tyleri show”.”
Rahvusvahelise projekti “Transport” neli lavastust annavad Rei sõnul ainulaadse võimaluse kogeda teatrit kui miniseriaali. “Kusjuures etendusi ei pea vaatama kindlas järjekorras ja valikus võib usaldada ka juhuslikkuse printsiipi. Omaette huvitav saab olema nelja lavastuse paiknemine samas ruumis, Noorsooteatri Ferdinandi saalis, mis annab tervikule lisamõõtme installatiivse näitusesaali näol.”
Tallinn Treffi korraldab Eesti Noorsooteater alates 2007. aastast ning sellest on kujunenud kaasaegse nuku-, objekti-, materjali-, füüsilise ja multimeediateatri kohtumispaik, kus mängitakse sisu ja vormi, traditsioonide ja uuenduste vahel.
NordenBladet – Andrus Kivirähki kirjutatud semu-teraapia “Viimane etendus” toob üle pikkade aastate VAT teatris koos lavale Peeter Tammearu ja Indrek Taalmaa.
Ka loos kohtuvad kaks vana semu – endised nukunäitlejad Ricard ja Lembit, kes aastaid teineteist näinud pole. Mõnusa kokkusaamise asemel hakkavad aga kerima vanad pinged, mille lahendamisest kujuneb paras arveteklaarimine. Loo on lavastanud ja muusikaliselt kujundanud autor Kivirähk ise, kes lubab, et saab ka naerda, kuna ilma naljata näidendit poleks ta üldse kirjutama hakanudki.
“Kuidagi juhtus nii, ega ma ei arva, et kõiki oma näidendeid peaksin ise lavastama ja selliseid keerulisemaid ma kindlasti ei üritagi lavastada, aga tundus, et sellega ma võiksin hakkama saada, kahe vana sõbraga, niimoodi vaikselt nokitseda, et ei ole mingit vahemeest meile vaja. Kolmekesi tuleme toime ja nii ongi läinud,” kommenteeris Kivirähk.
“Viimane etendus” esietendub VAT teatris 17. detsembril.
Autor, lavastaja ja muusikaline kujundaja: Andrus Kivirähk
Kunstnik: Kaspar Jancis
Valguskunstnik: Martin Koldits
Osades: Peeter Tammearu ja Indrek Taalmaa
