NordenBladet — Muudatus Kela haigushüvitise arvestuses tähendab keskmiselt 17-protsendilist vähenemist eri sissetuleku kategooriates, hindab Lähitapiola kindlustus oma pressiteates.
Haigushüvitis on sissetulekust sõltuv ja mida rohkem teenite, seda väiksem osa teie sissetulekust läheb hüvitise suuruses arvesse. Hüvitis on olnud madala sissetulekuga inimestel 60–70 protsenti ja rohkem teenivatel umbes 30–40 protsenti sissetuleku tasemest, vahendab Iltalehti.
Kärped aga mõjutavad juba alla 30 000 euro jäävaid aastasissetulekuid.
Seni on haigushüvitist saadud 70 protsenti sissetulekust, kui aastas on teenitud maksimaalselt 35 769 eurot. Pärast muudatust puudutab kärbe juba 28 241 euro suurust sissetulekut, ütleb Lähitapiola Henkiyhtiö juht Eeli Hulmi.
Pärast 1. jaanuarist jõustuvat arvestuse muudatust jääb näiteks 48 000-eurose aastatulu juures haigushüvitisest kätte 3600 eurot vähem.
Aastasissetulekuga 60 000 eurot jääb kätte 4800 eurot vähem.
Täistööajaga palgasaajate kuutöötasu mediaan oli 2023. aastal 3564 eurot. Aastasissetuleku osas on see umbes 43 000 eurot aastas.
Kärpe eesmärk on kokku hoida umbes 60 miljonit eurot. Hulmi arvates tabavad kärped eelkõige keskmise sissetulekuga inimesi.
Kui võtta arvesse maksude mõju, siis 36 000 eurot aastas teeniv soomlane on seni aastase haiguspuhkuse ajal saanud kätte umbes 7000 eurot vähem raha kui tööl. Pärast muudatust on kukkumine juba üle 10 000 euro.
Sissetulekukategooriates, mida muudatus puudutab, tähendab see toetuste kärpimist keskmiselt 17 protsenti, ütleb Hulmi.
Kela andmetel sai 2023. aastal haigushüvitist 306 200 inimest. Kela hinnangul puudutab arvestusmeetodi muudatus igal aastal ligikaudu 196 000 haigushüvitise saajat ja ligikaudu 14 000 rehabilitatsioonitoetuse saajat.
Hulmi sõnul on haigushüvitiste kärpimine märk sellest, et soomlased peavad edaspidi enda toimetuleku eest veelgi suurema vastutuse võtma.
Alljärgnev tabel näitab sissetulekute näitel, millised on haigushüvitise muudatused.
Kuusissetulek, bruto
Kuusissetulek pärast makse
Haigushüvitis pärast makse, 2024, kuus
Haigushüvitis pärast makse, 2025, kuus
Kuusissetuleku kukkumine haiguspuhkuse ajal 2025 pärast makse, €
Kuusissetuleku kukkumine haiguspuhkuse ajal 2025 pärast makse, %
Haigushüvitise taseme muutus pärast makse, 2025 vs. 2024, %
NordenBladet — Taani tegi Süüria põgenikele tõelise üllatuse. Täiskasvanud, kes naasevad vabatahtlikult Süüriasse, saavad keskmiselt 200 000 Taani krooni – see on praeguse vahetuskursi järgi 26 818 eurot. Lapse kohta makstakse 50 000 krooni (6700 eurot). Väljasõidutoetust makstakse kodumaale tagasisaatmise seaduse raames.
Taani sotsiaaldemokraatliku erakonna integratsiooniminister Kaare Dybvad Bek selgitas väljaandele Bild: „Alates 2015. aastast on Taanist välja rännanud veidi üle 5100 süürlase, kellest peaaegu 600 seadusliku elukohaga süürlast on alates 2019. aastast rahalise toetuse abil vabatahtlikult Taanist Süüriasse saadetud. Loodan, et uusi arendusi arvestades kasutab pakkumist veelgi rohkem inimesi.”
Tänavuse, 2024. aasta 1. jaanuari seisuga elas Taanis umbes 45 000 Süüria päritolu immigranti ja järeltulijat, sealhulgas umbes 28 000 täiskasvanut ja 17 000 last. Kui kõik süürlased korraga lahkuksid ja naasmisraha välja võtaksid, oleks see Taani jaoks kulukas.
See teeb täiskasvanutele 750 904 000 eurot ja lastele 113 900 000 eurot. Kokku umbes 865 miljonit eurot. Kõik muidugi ei lähe. Sellise väikeriigi nagu Taani kohta on see suur raha.
Paljud süürlased samas Taanis ei tööta. See muudab Taani jaoks rahaliselt atraktiivsemaks neile tagasisõidu eest raha maksta. Seni pole ükski tsentristlik partei vaidlustanud kõrget summat, 27 000 eurot täiskasvanu kohta.
Saksa CDU parlamendifraktsiooni aseesimees Jens Spahn tegi hiljuti ettepaneku: vabatahtlikult Süüriasse naasmisel tasuta lend ja 1000-eurone preemia. Tema ettepanek oli vastuoluline.
Parteikaaslane Dennis Radtke on Spahni ettepaneku suhtes skeptiline: „Kui rääkida Süüriast, siis kiireim ettepanek ei ole automaatselt parim.”
Ja edasi: „Raske on ennustada, millises suunas arengud lähinädalatel liiguvad. Nii humanitaarsetel kui ka majanduslikel põhjustel ei tohiks me lennupiletite jagamisega liialt kiirustada. Süüria meeste tööhõive määr on keskmisest kõrgem. Suur osa ettevõtetelt saadud tagasisidest oli vastavalt ärritav.”
Ametiühingute keskliidu esimees Frank Werneke ütles: „Arutelu Süüria põgenike tagasisaatmise üle on täiesti enneaegne ja tekitab hirmu halbade asjade ees, eriti seoses föderaalvalimiste kampaania algusega.”
NordenBladet — Soome ametivõimud päästsid Helsingi Kuusisaari saare lähistel jäält inimese, teatab Soome lahe piirivalve sotsiaalmeedias.
Missioonil osalesid mitmed politsei- ja päästeüksused, merepiirivalve ja piirivalve helikopter.
Merepiirivalve edastas ühtlasi karmi hoiatuse Soome lõunaosa elanikele. Piirivalve hoiatab, et lõunarannikul on jää väga nõrk ning olukord lähiajal oluliselt muutuma ei hakka.
NordenBladet — Mobiiltelefonide tootja Apple peab reageerima EL-i laadijaotsusele. USA ettevõte Apple eemaldab aasta lõpuks EL-is müügilt kolm iPhone’i mudelit. Probleemist teatas majandusväljaanne Forbes, mis tugineb oma teabes Prantsuse veebisaidi iGenerations raportile.
Raporti kohaselt võib Apple tooted müügilt kõrvaldada juba sel reedel, 20. detsembril.
Äkilise otsuse põhjuseks on see, et kõnealustel mudelitel on valed laadimispordid. Mudelid on iPhone 14, 14 Plus ja SE, millel on Apple’i oma Lightning laadimisport.
iPhone 14 oli 2023. aastal maailmas enimmüüdud telefonide osas kolmas. See tuli välja 2022. aasta sügisel, nii et vanuse poolest pole seade veel iidne.
Põhjuseks on EL-i otsus 2022. aastal keelata USB-C laadimispordita telefonide müük. Lisaks telefonidele on ka mõnede muude seadmete osas tehtud otsuse eesmärk püüda vähendada elektroonikajäätmeid.
Teada oli, et otsus jõustub 2024. aasta lõpuks. Apple on sellele juba reageerinud, kuna eelmisel aastal välja antud iPhone15 sisaldab USB-C laadimisporti.
Vanemate toodete müügilt tõmbamine näib aga tulevat viimasel hetkel, kuna Apple on EL-i keelu vastu võidelnud.
NordenBladet — Soomes ollakse hädas eluasemete hinnalangusega. Ligi miljon kodu kaotab oma väärtust ja neid pole võimalik ilmselt kunagi maha müüa.
Soomes on kuni miljon eluaset, mis asuvad tulevikuvajadustega võrreldes vales kohas ehk piirkondades, mis tühjenevad inimeste kolimisega kasvukeskustesse, vahendab Helsingin Sanomat.
See tähendab kolmandikku kõigist eluasemetest. Nii on tehnoloogiauuringute keskus VTT hinnanud juba 2016. aastal.
Eluasemeturu suur lõhe hakkab veelgi enam selginema, kuna eluasemeturu praegune surutis on olukorda teravdanud.
Soomes on kortereid, mida võib isegi headel aegadel olla võimatu müüa ja pangad ei pruugi olla nõus nende renoveerimist rahastama.
Tegemist ei ole enam ainult oma parimaid päevi näinud ühepere- ja kortermajadega, vaid ka uued korterid on ehitatud valedesse kohtadesse.
Midagi tuleks ette võtta ja ruttu.
See puudutab rahvuse rikkust. Soomlaste varad on enamasti seotud eluasemetega ja paljud on kindlustanud oma vanaduspõlve kinnisvaraga.
Helsingin Sanomat küsis asjatundjatelt, mida tuleks teha.
Regionaalteadlase ettepanek:
Korterite lammutuspreemia ja abi renoveerimiseks riigilt
Enne probleemi lahendamist tuleks selle olemasolu tunnistada. Seni pole Soomes poliitilist tahet olnud, leiab regionaalteadlasena tuntud Turu linna strateegiajuht Timo Aro.
„Soome on alati püüdnud vältida linnastumist ja hoida kogu riik igal ajal asustatud ja elujõuline,” ütleb Aro.
Seega on küsimus teadlikult valitud eluaseme- ja regionaalpoliitikas.
See on tähendanud, et toetatud on lahendusi, kus palju uusi kortereid on ehitatud valedesse kohtadesse, võrreldes elanike elukohaga ja kuhu see loomulikult koondub.
Ilma selleta oleks linnastumine toimunud varem ja ühtlasemalt ka Soomes. Lihtsam oleks olnud probleemiga toime tulla nagu Rootsis.
See, kuidas probleemi peaks lahendama, sõltub piirkonnast, sest kõik hääbuvad piirkonnad ei ole ühesugused. Aro jagab nad kolme kasti.
Kõige keerulisem on olukord krooniliselt hääbuvatel aladel, kus tuleb mõelda isegi majade lammutamisele. Mõõdukalt hääbuvaid piirkondi saab veel aidata, sest eluasemeturg seal siiski toimib, kuigi vaevaliselt.
Nende vahel olevatel aladel on mõlema tunnused. Nende jaoks võib rohtu leida mõlemast äärmusest.
Aro sõnul on kõige hullem olukord hajaasustusega maapiirkondades ja suure struktuurimuutuse läbi teinud linnades, kust tehaste sulgemine on põhjustanud inimeste lahkumise. Aro sõnul on need näiteks Imatra, Jämsä ja Äänekoski.
Osa kortereid sellistes piirkondades võiks ümber ehitada vabaajakorteriteks või muuks teiseks koduks. Muidu pole neil Aro sõnul just turuväärtust – ainult kasutus- või emotsionaalne väärtus.
„Kui muud võimalust pole, tasuks julgeda mõelda ka lammutamisele,” sõnab ta.
Aro sõnul meile sellest rääkida ei meeldi. Pea kümme aastat tagasi üritati asja arutada.
„Tollal tundusid välja pakutud korterite lammutamistasud ennekuulmatu ideena, kuid nüüd, kus piirkondlik diferentseerumine on hoogustunud, pole see idee enam nii kauge,” ütleb Aro.
Aro arvates oleks vajalik lammutustasuga sarnane hüvitis, näiteks maksusoodustus või eluasemetoetus uude korterisse kolimisel.
Mõõdukamalt hääbuvatel aladel on seevastu veel lootust ja lammutamist pole vaja.
Sellised piirkonnad on sageli vanad kirikukülad või linnalähedased asulad, kus on palju teenuseid.
Kuigi korterite müügiajad võivad olla pikad ja ruutmeetrihinnad madalad, toimib turg siiski.
„Sellistes kohtades ei peaks riik ega muu avalik-õiguslik isik turu toimimisse sekkuma, vaid olema vaid taustatoeks, et asjad käima lükata,” ütleb Aro.
Tema hinnangul saaks nendes piirkondades elamispindade müüki soodustada ehituslubade ja -regulatsioonide leevendamine. Sel juhul oleks näiteks lihtsam muuta puhkemaja alaliseks koduks. See võib suurendada näiteks nende kolimishimu, kes kaaluvad oma sünnikohta naasmist.
Aro sõnul võiks riik samamoodi tagada või isegi laenu anda korteriühistute renoveerimistöödeks, nagu on abistatud liftide või elektriautode laadimispunktide rajamisega.
Pankuri ettepanek:
Asutagem EL-i elamute prügipank ja ärgem püüdkem kogu Soomet asustatuna hoida
Kui 15 aastat tagasi oleks juttu eluaseturu suurest lõhenemisest ja miljonist vales kohas asuvast kodust tõsiselt võetud, oleks probleemiga olnud lihtsam tegeleda kui praegu, leiab Hypo panga tegevjuht Ari Pauna.
Majanduslik olukord oli sel ajal palju parem ja eluasemeturg toimis.
„Praeguses etapis pole lihtsaid lahendusi. Põhimõtteliselt vastutab omanik oma valikute ja vara eest. Aga see on traagiline, kui rahvas jaguneb eluasemejõulisteks ja eluasemeta inimesteks,” ütleb Pauna.
Pauna ei usu, et Soome suudab probleemi enam üksi lahendada.
Näiteks lammutustasu ei lahendaks eluasemeturu suuremat probleemi, isegi kui see omanikele leevendust tooks.
Abi nõuab nii suurt mahtu ja pikaajalist tegutsemist, et Pauna sõnul saab see edukas olla vaid EL-i tasandi lahendusega. Paljud riigid võitlevad samade probleemidega.
Lahenduseks võiks olla korterite prügipank või EL-i regionaalne restruktureerimispank.
Sellega saaks väärtusetuks muutunud korteri või kinnisvara omanik vabaneda oma varast ja sellega seotud kuludest. Restruktureerimispank võtaks kohustused üle tasuta või turuhinnaga.
Pärast seda saaks kortereid arendada, üürida ja edasi müüa või vajadusel lammutada.
Kapital tuleks liikmesriikidest. Lisaks võiks elamispindade rämpspank taotleda kinnisvaraga tagatud finantseerimist rahvusvahelistelt finantsturgudelt, märgib Pauna.
Soome jaoks oleks oluline loobuda mõttest, et kogu riik peab olema asustatud.
Pauna sõnul piisaks sellest, kui Soomes suudetaks elujõulisena hoida kümmekond kasvavat linnapiirkonda ning tagada nendevaheline infrastruktuur ja elujõulised linnadega piirnevad omavalitsused.
„Lisaks oleks hea kaitse- ja julgeolekukaalutlustel hoida Ida-Soome piiriala asustatud. Mingi eritoetus võiks seal elavatele olla,” hindab Pauna.
Praegu on tema sõnul tehtud Soomes suuri valearvestusi. Palju on ehitatud väiksematesse omavalitsustesse, kui oleks pidanud ehitama kasvavatesse linnadesse. Seda tehti veel 21. sajandil. Pauna toob näiteks Nurmijärvi fenomeni.
Pauna paneks vastutuse ka pankadele. „Eelkõige peaksid kohalikud pangad võtma vastutuse oma piirkonna eluasemeturu olukorra ja tuleviku eest,” ütleb Pauna.
Tema sõnul on tegemist maksejõuliste gruppidega ja riskikandmisvõimega. Nüüd keelduvad paljud sellised pangad rahastamast elamuühistute ja ühepereelamute renoveerimist tühjenevates piirkondades.
„Miks nad ei rahasta renoveerimist, kui on rahastanud kõnealuste majade ehitust,” imestab Pauna.
Pauna sõnul on asi soovimatuses riskida. Ükski pangandusregulatsioon ei takistaks sellist rahastamist.
„Loomulikult tooks see endaga kaasa väljakutseid kasumlikkuse osas ja eeldaks rangemat riskijuhtimist. Sellegipoolest on see valik, mille saab teha,” ütleb ta.
Kinnisvaraökonoomika teadlase ettepanek:
„Püüame hoonetele lammutamise asemel uut kasutust leida”
Lammutamine ei tohiks kunagi olla esimene variant, kui mõelda, mida teha hääbuvate piirkondade korteritega, leiab Aalto ülikooli kinnisvaraökonoomika ja tuleviku-uuringute dotsent Saija Toivonen.
Keskkonna seisukohalt on mõttekam püüda vanale hoonefondile uut kasutust leida.
Toivoneni sõnul tuleks mõelda sellele, kuidas vananevad inimesed saaksid võimalikult kaua oma kodudes elada hääbuvas piirkonnas.
Probleemiks muutuvad korterid siis, kui eakad sooviksid kolida teenustele või hooldekodule lähemale ning kodu müük ei õnnestu.
Hoonete puhul tuleks Toivoneni sõnul eelarvamusteta mõelda ka täiesti uutele kasutusvõimalustele. Kas vanad elamispinnad võiksid sobida äritegevuseks, näiteks toiduainete väikesemahuliseks tootmiseks.
Mis siis, kui kahanevate piirkondade atraktiivsust saaks arendada ja kortereid turismiks kasutada, mõtiskleb Toivonen. Või kas oleks võimalik kaugtöötajate abiga püüda tühjenenud alasid üldse asustatuna hoida.
Isegi kui ideid on, ei ole need Toivoneni sõnul lihtsad lahendused. Rahastamine võib muutuda kitsaskohaks.
Tulevikus on üheks võimaluseks paindlikkust toovad lahendused ehk eluasemed, mida saaks hääbuvatest piirkondadest minema viia või koguni lahti võtta ja uuesti vajalikku asukohta püstitada.
Osaliselt on Toivoneni sõnul praeguse olukorra põhjuseks see, et omavalitsustes tehakse kõik planeeringud tavaliselt kasvuperspektiivist või eeldusel, et olukord jääb vähemalt muutumatuks. Kehvemaks arenguks valmistumist pole heaks peetud.
See on väljendunud ka selles, et uusi kortereid on ehitatud ka suure väljarändega piirkondadesse. Inimesed eelistavad neid osta, isegi kui vana elamufond on saadaval.
„Inimesed ei taha kergesti oma kvaliteedistandardeid langetada. Nende osas ei taheta järeleandmisi teha isegi keskkonna pärast,” mõtiskleb Toivonen.
Ta tunneb huvi, kas kõik need, kes ostavad korteri hääbuvatesse piirkondadesse, saavad aru, et nende korteri väärtuse areng on nõrgematel alustel kui teistes piirkondades ja see võib langeda. Inimesed teevad oma otsuseid sageli muudel kui majanduslikel ja ratsionaalsetel põhjustel.
