Reede, november 14, 2025

Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1505 POSTS 0 COMMENTS

Eesti: Idufirma UP Catalyst sai Euroopa Investeerimispangalt 18 miljonit

Vasakult Euroopa Investeerimispanga asepresident Thomas Östros, UP Catalysti tegevjuht Rait Maasikas ja Euroopa Komisjoni siseturu ja tööstuse peadirektoraadi asejuht Maive Rute. Foto: Up Catalyst

NordenBladet – Eesti Idufirma UP Catalyst saab Euroopa Investeerimispangalt 18 miljoni euro suuruse rahastuse kriitiliste toorainete tootmise rajamiseks, teatas ettevõte.

„Euroopa Investeerimispanga rahastus on UP Catalysti jaoks strateegiline verstapost – see toetab otseselt meie missiooni aidata lahendada grafiidi kasvavat puudujääki, mis on kriitiline tooraine nii Euroopa Liidus, USAs, Koreas kui ka Jaapanis,” ütles UP Catalysti tegevjuht Rait Maasikas.

UP Catalyst muudab tööstuslikud süsihappegaasi heitmed kohapeal toodetud tooraineteks.

EIB rahastus võimaldab ettevõttel suurendada oma põhitoodete – sünteetilise grafiidi ja mitmekihiliste süsiniknanotorude – tootmist 2027. aasta lõpuks. Lisaks tootmismahtude kasvatamisele on rahastus abiks ka kulude vähendamisel, kuna suuremas mahus tootmine on soodsam.

Uue tehasega saab ettevõte süsihappegaasi väärindada suuremates kogustes ning muuta see kvaliteetseks materjaliks, mida kasutatakse akudes, kaitsetööstuses, värvides ja katetes, polümeerides ning betoonis. UP Catalysti tehnoloogia vajab kordades vähem energiat kui fossiilkütustel põhinevad alternatiivid, teatas firma.

„UP Catalyst on suurepärane näide ettevõttest, mis pakub innovatiivseid ja mõjusaid süsiniku sidumise ja väärindamise lahendusi,” sõnas Euroopa Investeerimispanga asepresident Thomas Östros.

Toodang kümnekordseks
UP Catalyst on oma tehnoloogia viinud laborist tööstuslikule tasemele, et toota 2025. aasta lõpuks oma kolmanda põlvkonna reaktoriga 27 tonni süsinikmaterjale aastas. EIBi toel plaanitakse 2027. aastaks kasvatada tootmismaht süsiniknanotorude puhul kümne kordseks ja rohelise grafiidi toota 1350 tonni, mis nõuab ligikaudu 6000 tonni süsihappegaasi väärindamist aastas.

Euroopa Investeerimispanga rahastus toimub InvestEU programmi raames ning kuulub InvestEU garantiilepingute hulka, mis keskenduvad kestlikele kriitilistele toorainetele. Euroopa Liit on määranud need materjalid strateegiliselt tähtsateks, et tagada oma tööstuste varustuskindlus.

2024. aastal avas UP Catalyst Eestis oma tootesertifitseerimise ja testimise keskuse ning uue süsinikmaterjalide tootmisüksuse.

Ettevõtte eesmärk on väärindada 2030. aastaks veerand miljonit tonni CO₂, muutes selle süsinikuneutraalseks tooraineks. Märtsis 2025 valiti UP Catalyst Euroopa Komisjoni strateegiliseks partneriks kriitiliste toorainete määruse raames.

Avafoto: Vasakult Euroopa Investeerimispanga asepresident Thomas Östros, UP Catalysti tegevjuht Rait Maasikas ja Euroopa Komisjoni siseturu ja tööstuse peadirektoraadi asejuht Maive Rute. (Up Catalyst)

Eesti: Loomisel on tervishoiutöötajate pädevuse hindamise süsteem

NordenBladet – Riigikontrolli hinnangul on Eestis tervishoiutöötajate probleemsest tegevusest teavitamise ja nende üle järelevalve tegemise süsteem kohmakas ja vajab muutmist.

Terviseameti sõnul on praegu peamine vastutus tööandjal ja juba käib ka töö uue pädevus-hindamise süsteemi loomiseks.

Läti: Rahandusministeerium prognoosib eelarve puudujäägiks 3,1 protsenti

NordenBladet – Läti rahandusministeerium prognoosib 2025. aasta eelarve puudujäägiks 3,1 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Varem prognoosis ministeerium, et eelarve jääb 2,9 protsendiga miinusesse.

Kui rahapoliitikat ei muudeta, siis keskpikas perspektiivis prognoosib ministeerium, et 2026. aastal kujuneb riigieelarve puudujäägiks kolm protsenti. 2027. aastal on see 3,2 protsenti, 2028. aastal 2,8 protsenti ja 2029. aastal 2,3 protsenti, vahendas LSM.

Geopoliitilisi ja riigisiseseid väljakutseid silmas pidades, eeldab ministeerium, et riigi rahanduse olukord jääb keskpikas perspektiivis pingeliseks ning tulude ja kulude tasakaalustamiseks tuleb tänavuse eelarvemenetluse käigus võtta vastu rida raskeid otsuseid.

Ministeerium prognoosib selle aasta hinnatõusuks 2,5 protsenti, mullu oli see 1,3 protsenti. Ministeerium võtab tänavuses prognoosis arvesse toiduainete kiiremat hinnatõusu, samuti osade energiaallikate hinnatõusu maailmaturul.

Trump pakub Soomele suurt diili

NordenBladet — USA presidendilt Donald Trumpilt tuli Soome suunas positiivseid signaale. President mainis pärast kohtumist Soome presidendi Alexander Stubbiga sotsiaalmeedias, et Soome ja USA koostöö tugevdamine hõlmab ka jäämurdjate hankeid.

Trump ütles jaanuaris, et USA plaanib tellida umbes 40 jäämurdjat. Trumpile vajalike jäämurdjate tootmise Soome tulekut on kõvasti spekuleeritud, vahendab Iltalehti.

USA sõlmis eelmise, 2024. aasta juulis Soome ja Kanadaga ICE pakti, mille eesmärk on tugevdada riikide koostööd Arktika piirkonnas ja jäämurdjate tootmises.

Kui USA telliks praegu Soomest hiiglaslikul hulgal jäämurdjaid, oleks mõju majandusele ja tööhõivele märkimisväärne.

Kuid ebakindlus tuleviku suhtes on kasvanud, kui Trump kehtestab EL-i riikidele 20-protsendilised tollimaksud. Kuidas see jäämurdjaid mõjutab, pole veel teada.

Praegu on veel liiga vara hinnata mõju tellimustele. Varasemad arutelud jäämurdjate ja ICE pakti lepingu üle on aga olnud head signaalid, et Soome vastu tuntakse tõelist huvi, kommenteeris laevaehitusfirma Helsingi laevatehase tegevjuht Kim Salmi.

Salmi sõnul on Helsingi laevatehase töötajad valmis tööd alustama, kui USA nii otsustab.

Kuigi tegeliku jäämurdja tellimiseni võib veel palju aega kuluda, oli see eelmisel 2024. aastal sõlmitud ICE pakti vaimus taas paljulubav, kommenteeris Salmi e-posti teel.

Jäämurdeteenuseid pakkuva Arctia ärijuht Paavo Kojonen on rahul Ameerika Ühendriikide jäämurdjate vajadusega.

Tõde on see, et Soome on ehk ainuke koht maailmas, kus sellises koguses uut jäämurdja varustust saaks ehitada, märkis ta.

Kuigi Soomet tajutakse tööstuses sageli väikese riigina, ollakse selles vallas maailma tipus. Oleks tõesti tore, kui saaksime tööd ja tellimusi Soome. Arctia muidugi toetab seda igal võimalikul viisil, ütles Kojonen.

Kojoeni hinnangul võib 40 jäämurdja võimalik tellimine tähendada Soome laevatehastele suurepärast tööd 10–20 aastaks.

Helsingi ja Rauma laevatehased saaksid ilmselt hakkama 1-2 jäämurdjaga aastas. Sellest lähtuvalt saab hakata arvutama, millise tööhõiveolukorra see kaasa tooks, lisas ta.

Potentsiaalsed tootmiskohad Soomes võiksid olla näiteks Helsingi ja Rauma laevatehased. Aastane toodang võiks olla kuni mitu murdjat.

Laevatehased teevad neid paralleelselt. Sa ei tee ühte algusest lõpuni ja siis järgmist algusest lõpuni. Ma saan aru, et selle tulemusel saab iga laevatehas toota vähemalt kaks laeva aastas, selgitas ta.

Salmi hinnangul võib ühe jäämurdja tellimus tuua Soome sadu miljoneid või isegi miljard eurot, kui arvestada laeva ehitust Soomes.

USA on eriti huvitatud rasketest polaarjäämurdjatest, mille maksumus on kõrgem kui Soome ja Läänemere jaoks ehitatud kergematel jäämurdjatel, ütles Salmi.

Salmi sõnul on väga väärtuslik, et Stubb edendab aktiivselt Soome laevaehituse oskuste tunnustamist maailmas.

Lisaks on Salmil hea meel, et Trump on ka Soome jäämurdjate ehituse oskuste vastu huvi avaldanud.

„Teeme aktiivselt head koostööd Soome valitsusega, et Soome laevaehituse ainulaadset asjatundlikkust Ameerika Ühendriikides teataks,” ütles Salmi.
Põhja-Ameerika tervikuna on meie jaoks oluline turg, kuna USA-l ja Kanadal on märkimisväärne vajadus oma jäälaevastiku uuendamiseks, lisas ta.

Tööhõive mõjusid Salmi veel hinnata ei oska enne, kui tegelik leping on sõlmitud. Küll aga saab Salmi sõnul eeskujuks võtta just Helsingi laevatehase poolt Kanada valitsusele laekunud tellimuse.

See on Soome esimene jäämurdja tellimus Põhja-Ameerikasse.
Raske jäämurdja Polar Max projekteerimise ja ehitamise etapis töötab Helsingi laevatehases vähemalt 850 inimest ning alltöövõtjaid kogu Soome laevaehituse sektoris, ütles Salmi.

Saame ehitada mitu laeva korraga. Oma tarneahela abil suudame tõsta ka oma ehitusvõimsust, märkis ta.

Helsingi laevatehases on ehitatud kuni pooled maailma jäämurdjatest. Jäämurdja ehitamine ja projekteerimine võtab aega 2–3 aastat.
„Näiteks raske jäämurdja saame tarnida kolme aastaga ja sarja järgmised laevad saame tarnida iga kaheksa kuu tagant,” räägib Salmi.

Meil ​​on suurepärane raamistik, oskusteave ja testitud kontseptsioonid, mille põhjal saame kohe asuda USA-le jäämurdjat ehitama. Saame ehitada mitu laeva korraga. Oma tarneahela abil suudame tõsta ka oma ehitusvõimsust, märgib ta.

Salmi sõnul on Helsingi laevatehas ja selle omanik Kanada laevatehasefirma Davie Washingtonis aktiivselt kohal. Ettevõtted soovivad levitada infot Soome jäämurdjate-alaste teadmiste kohta.

Seda tööd tehakse heas koostöös Soome valitsusega, sõnab ta.

Üllatav avastus: Soome pensionärid on tõsises ohus

NordenBladet — Ligi pooltel Soome pensionäridel on arvel säästud, selgus pensionikindlustusseltsi Ilmarinen värskest uuringust. Nii oli see ka eelmisel, 2024. aastal.

Teiste vahendite populaarsus on seevastu langenud. Oma eluaseme soetamist varalise kindlustamise vahendina nimetavad 35 protsenti (2023. aastal 40%), fondi-, aktsia- või kinnisvarainvesteeringuid 30 protsenti (32%) ja lisapensioni 14 protsenti (15%) vastanutest, vahendab Iltalehti.

Enam kui iga neljas pole aga oma pensioniks rahaliselt kuidagi valmistunud.

Meie hiljutise uuringu järgi on pensionile jäämisele eelnev finantsettevalmistus kümne aastaga oluliselt nõrgenenud, ütleb Ilmarineni teadur Jouni Vatanen pressiteates.

Seetõttu ohustavad autoremont, ootamatud ravikulud või muud ootamatud väljaminekud veelgi enamate pensionäride rahaasju. Kuigi olukord on endiselt mõõdukalt hea, on suund murettekitav. Nüüd vajame laiemat arutelu ja konkreetseid lahendusi, mis aitavad inimestel õigel ajal valmistuda.

Finantsoskuste tugevdamine noores eas ja teadmine, kuidas pensionipõlves ots otsaga kokku tulla võib aidata rahaliselt tulevikku kindlustada, jätkab Vatanen.

Tööpensionikindlustuse Ilmarinen uurimus uuris pensioniks majandusliku ja rahalise ettevalmistumisega seotud küsimusi nagu pensionäride majanduslik olukord ning finants- ja digioskused. Küsitlusele vastas detsembris-jaanuaris 1069 pensionäri.