NordenBladet – Norra Værnesi lennujaamas toimus täna, kolmapäeva õhtul hädamaandumine, kui SASi reisilennuk, pardal ligi 100 reisijat, oli sunnitud katkestama oma lennu Trondheimist Stavangerisse kütuselekkega seotud probleemi tõttu.
Lennuk, mis oli Embraeri tüüpi, sai õhus olles kütuselekkest märku ja andis välja hädasignaali (mayday). Selle peale teavitati koheselt päästeteenistusi ja lennuk pöördus tagasi lähimasse lennujaama.
„Päästemeeskonnad reageerisid kiiresti Værnesi lennujaamas. Meile edastatud info kohaselt oli lennukil kütuseleke. Lennuk on nüüd maandunud turvaliselt,“ teatas politsei operatsioonijuht Bjørn Rune Sellgren politsei logis.
Hädamaandumisest teatati ametlikult kell 17.25 kohaliku aja järgi. Seni pole teatatud vigastustest ning olukord saadi kontrolli alla kiiresti.
Juhtum on antud edasi lennuohutusametile edasiseks uurimiseks.
NordenBladet – Smygehukis, Rootsi kõige lõunapoolsemas punktis, on juba kuus aastat püsinud maailma ainulaadne ehitis – ussimüür, mis hoiab rästikud (Rootsi ainus mürgimadu) eemal populaarsetest jalutus- ja rannaaladest. Müür valmis Trelleborgi omavalitsuse tellimusel tänu bioloog Thomas Madseni ideele.
Kuidas müür töötab?
Pikkus: 190 meetrit
Materjal: roostevärvi metallplaat
Kõrgus: 30 cm
Eritunnus: Müüri ülaosa on kaldu väljapoole, mis takistab rästikutel ronimist – nad ei suuda kaldu olevat serva ületada. Foto on illustreeriv: Müüri ülaosa kaldenurk muudab rästikutele füüsiliselt võimatuks sellest üle ronida, suunates nad tagasi oma looduslikule elualale. (NordenBladet)
Müür kulgeb alates merest läbi rannaniitude kuni maantee nr 9 ääreni. See füüsiline tõke on kavandatud nii, et roomajad ei pääseks populaarsetele aladele, kus liiguvad inimesed ja eriti lapsed. Samas ei kahjusta see müür loomi ega nende elukeskkonda – see lihtsalt suunab nad ümber.
Projekti maksumus oli umbes 400 000 Rootsi krooni.Bioloog Thomas Madsen, kes on rästikupopulatsiooni uurinud alates 1980. aastatest, jälgib müüri mõju rästikutele ja nende käitumisele.
Kevadine madude ärkamine
Kevadel, kui rästikud talveunest ärkavad, liiguvad nad oma harjumuspärastesse piirkondadesse. Kui mõni madu on juhtumisi talvitunud „valel pool“ müüri, siis viivad spetsialistid nad ettevaatlikult tagasi looduskaitsealale, kus neil on ohutu olla ja kus nad ei häiri inimesi.
Teadusuuringud ja loodushoid
Smygehuki rästikud on muutunud ka oluliseks osaks teadusuuringutest, aidates paremini mõista nende käitumist, liikumismustreid ja kohanemist linnalähedaste elupaikadega.
Miks see müür on ainulaadne?
See on maailmas ainulaadne püsiv ehitis, mis on spetsiaalselt loodud roomajate ohutuks suunamiseks.
Tavaliselt kasutatakse madude eemal hoidmiseks ajutisi plastbarjääre, näiteks ehitusplatsidel või loodusteaduslikes projektides.
Smygehukis on aga loodud kestlik ja visuaalselt maastikku sulanduv lahendus, mis on saanud rahvusvahelist tähelepanu.
NordenBladet – Oslo börsil oli kolmapäeval (09.aprill 2025) järjekordne tormiline päev – börsiindeks langes 2,76%, jõudes tasemele 1362,8 punkti. Tegemist on ühe suurima langusega viimastel kuudel ning see peegeldab üleilmset rahutust finantsturgudel.
Naftahinna langus survestas Norra turgu
Languse peamisteks põhjusteks olid:
Nafta hinna kukkumine alla 60 dollari barreli kohta – esmakordselt alates veebruarist 2021.
USA ja Hiina vahelise tollisõja süvenemine, mis suurendab ebakindlust maailmamajanduses.
Norra naftaettevõtted said tugevalt pihta:
Equinor: –5,6%
Aker BP: –4,5%
Vår Energi: –5,6%
Muud suuremad langejad olid:
Norsk Hydro: –4,21%
Kongsberg Gruppen: –1,9%
DNB Bank: –1,8%
Tollisõda hoogustub: Hiina vastulöök Trumpile
Turumeeleolu halvenes märgatavalt pärast seda, kui Hiina teatas kolmapäeval oma vastusammudest USA president Donald Trumpi kehtestatud 104% tollimaksudele. Hiina lisas omalt poolt 50% tollimaksu, mis koos varasema 34%-ga tõstab maksukoormuse 84 protsendini.
NordenBladet – Mitmed riigid hoiavad osa oma kullavarudest Ameerika Ühendriikides, peamiselt New Yorgi Föderaalreservi Panga (New York Fed) kullahoidlas. Selle põhjused on seotud ajalooliste, turvalisuse ja likviidsusega seotud kaalutlustega.
Näiteks Sveriges Riksbanki kullavarudest on 13 protsenti USA-s. Saksamaal nõuavad poliitikud riigi kullavarude tagasitoomist USA-st. Rootsi Riksbank hoiab kulda samas pangas, kuid ei näe veel põhjust ülekandeid teha.
Millised riigid hoiavad oma kulda USA-s ja kui palju?
Saksamaa: Ligikaudu 37% Saksamaa kullavarudest (umbes 1236 tonni) asub New Yorgi Föderaalreservi hoidlas.
Itaalia: Banca d’Italia hoiab märkimisväärset osa oma kullast New Yorgi Föderaalreservis, hinnanguliselt üle 1000 tonni, vahendab BullionStar Singapore.
Holland: De Nederlandsche Bank vähendas oma kullahoiuseid New Yorgis 51%-lt 31%-le, tuues tagasi 122,5 tonni kulda.
Rootsi: Sveriges Riksbank hoiab osa oma kullavarudest New Yorgi Föderaalreservis.
Soome: Soome Pank hoiab samuti osa oma kullast New Yorgis.
Liibanon: Hinnanguliselt 40% Liibanoni kullavarudest asub New Yorgis, kirjutab Newsweek.
Ka Eesti Pank hoiab oma kullavarusid Ameerika Ühendriikides. Eesti Pangal on kokku 256,6 kilogrammi kulda, mis vastab 8250 Troy untsile.See moodustab umbes 0,25 tonni, mis on üks väiksemaid kullareserve maailmas.
Pärast Eesti taasiseseisvumist 1990ndate alguses taotles Eesti Pank tagasi välismaal hoitud kullavarusid. 1992. ja 1993. aastal müüdi suurem osa sellest kullast, et investeerida arenenud riikide võlakirjadesse, mis pakkusid paremat likviidsust ja tootlust. Alles jäetud 256,6 kg kulda hoitakse ajaloolistel põhjustel.
Eesti kullareservid on märkimisväärselt väiksemad kui naabritel.
Läti: umbes 6,6 tonni kulda.
Leedu: umbes 5,8 tonni kulda.
Eesti Pank eelistab investeerida reserve võlakirjadesse, kuna kulla hind on ajalooliselt kõikuv ja ei teeni intressi.
Kus täpselt kulda hoitakse?
Peamine hoiukoht on New Yorgi Föderaalreservi Panga kullahoidla, mis asub Manhattani südames, 80 jalga (umbes 24 meetrit) tänavatasemest allpool, toetudes Manhattani kaljupinnasele, avaldab hirschsecure.com.
Miks hoiavad riigid oma kulda USA-s?
Turvalisus: New Yorgi Föderaalreserv pakub kõrgetasemelist turvalisust, mis on eriti oluline rahvusvaheliste konfliktide või ebastabiilsuse korral.
Likviidsus ja juurdepääs: Kulla hoidmine finantskeskuses nagu New York võimaldab kiiret juurdepääsu USA dollaritele ja hõlbustab rahvusvahelisi tehinguid.
Ajaloolised põhjused: Teise maailmasõja ajal viisid paljud riigid oma kullavarud USA-sse, et kaitsta neid sõja eest.
Kas riigid on kaalunud kulla tagasitoomist?
Jah, mitmed riigid on viimastel aastatel otsustanud osa oma kullavarudest tagasi tuua:
Saksamaa:
aastal alustas Saksamaa protsessi, et repatrieerida osa oma kullast New Yorgist ja Pariisist Frankfurti.
Holland:
aastal tõi Holland tagasi 122,5 tonni kulda New Yorgist. Need sammud peegeldavad soovi omada suuremat kontrolli ja kindlustunnet oma riiklikes varudes.
NordenBladet – Rootsi pension koosneb kolmest osast: riiklik pension, tööandja pension ja eraldi isiklik säästmine. Turbulentsed ajad aktsiaturul, nagu hiljutised tollisõjad, võivad mõjutada sinu tulevast pensionit – eriti kui osa rahast on investeeritud fondidesse.
1. Riiklik pension – baas, mis ei sõltu börsist
Suurim osa pensionist on sissetulekupension, mille suurus sõltub palgast ja tööaastatest. See osa ei ole seotud aktsiaturu kõikumistega.
2. Tööandjapension (tjänstepension) – kas kindel või paindlik
Kui töötad ettevõttes, millel on kollektiivleping, saad tõenäoliselt tööandjapensioni. Seda haldavad erinevad kindlustusettevõtted. On kahte tüüpi lahendusi:
Traditsiooniline kindlustus – väiksem risk, investeeringud hajutatud (sh kinnisvara, võlakirjad). Sobib neile, kes ei soovi ise investeeringuid juhtida.
Fondikindlustus – siin saad ise fonde valida. Võid valida aktsia-, võlakirja- või segafonde. Mida rohkem on pensionieani aega, seda rohkem võib riskida aktsiafondidega.
3.Lisatasu ehk Premiepension – väiksem osa, aga sinu valik loeb
See osa riiklikust pensionist võimaldab sul ise fonde valida. Paljud rootslased kasutavad siin riiklikku AP7 Såfa fondi, mille risk väheneb vanusega automaatselt.
4. Isiklik säästmine – paindlik, kuid väiksem osa
Eraviisiline säästmine moodustab enamasti väikese osa pensionist. Enamlevinud on investeerimiskontod (ISK) või kapitalikindlustus. Need on maksusõbralikud – aastamaks 2025. aastal on 0,888%.
Alternatiiviks on tavapärane väärtpaberikonto, kus maksad 30% tulumaksu kasumilt, kuid saad deklareerida ka kahjumid.
NELI PRAKTILIST nõuannet pensioniks säästmisel:
1. Kontrolli, kas sul on pensionifondides aktsiaid ja kui suures ulatuses.
2. Kui pensionini on palju aega, eelista suuremat aktsiafondide osakaalu.
3. Lühiajalised börsilangused ei tohiks sind noorena heidutada.
4. Mida lähemale pension, seda konservatiivsem peaks olema investeerimisstrateegia.
KONTROLLNIMEKIRI: Kuidas Rootsis pensioniks säästa
1. Vaata üle oma pensioniülevaade
Logi sisse minpension.se – siin näed kõiki oma pensioniallikaid: riiklik, tööandja ja isiklik säästmine.
Kontrolli, kas sul on tjänstepension (tööandja pension) – kui mitte, küsi tööandjalt.
2. Uuri, kuhu su pension on investeeritud
Kas sul on traditsiooniline kindlustus (madalam risk) või fondikindlustus (paindlikum, kõrgem risk)?
Kui kasutad fondikindlustust, kontrolli, millised fondid on valitud – vajadusel muuda neid.
3. Arvesta oma vanusega
Alla 55 a: suurem osakaal aktsiafondides annab tavaliselt parema pikaajalise tootluse.
Foto on illustreeriv: 
