NordenBladet – Märts 2025 püstitas Euroopas uue kuumarekordi – keskmine õhutemperatuur oli kõrgeim, mida kunagi varem selles kuus mõõdetud on, teatas Euroopa Liidu kliimaseire teenistus Copernicus (C3S).
C3S andmetel oli Euroopa keskmine temperatuur märtsis 6,03 kraadi, mis on 2,41 kraadi kõrgem perioodi 1991–2020 tavapärasest keskmisest.
Kõige soojemad temperatuurid registreeriti Ida-Euroopas ja Lõuna-Venemaal, samal ajal kui Norras mõõdeti viiendat kõige soojemat märtsikuud alates mõõtmiste algusest.
C3S asejuht Samantha Burgess sõnas, et tegemist oli rekordilise märtsiga, millele lisandusid äärmuslikud sademete erinevused eri piirkondade vahel Euroopas.
Ka globaalne rekordilähedane kuu
Ülemaailmselt oli märts 2025 ajaloo teine kõige soojem märtsikuu, jäädes napilt maha senisest esikohast. Samuti täheldati rekordiliselt väikest merelise jää ulatust nii Arktikas kui Antarktikas.
Teadlaste sõnul on need tulemused selge märge kliimamuutuste kiirenemisest, mis mõjutab üha sagedamini ilmamustreid ja ekstreemseid ilmastikunähtusi üle kogu maailma.
NordenBladet – Väikeses Ameerika linnas Mammoth Lakesis (California osariik) on puhkenud murettekitav haiguspuhang – viimase kuu jooksul on kolm inimest surnud haruldase hantaviiruse tõttu, mis arvatavasti nõudis ka näitleja Gene Hackmani abikaasa Betsy Arakawa elu käesoleva aasta veebruaris.
USA terviseametnike sõnul on tegemist ebatavalise juhtumite kontsentratsiooniga, kuna hantaviirust esineb piirkonnas küll igal aastal, ent juhtumid ilmnevad tavaliselt hiliskevadel või suvel – mitte juba aasta alguses.
Viimane ohver oli noor täiskasvanu. Kohalik terviseametnik Tom Boo kinnitas, et nakatunud ei olnud millegi erilisega kokku puutunud – võimalik, et nad puutusid viirusega kokku lihtsalt kodus või töö juures tavaliste tegevuste käigus.
Suurenenud hiirepopulatsioon võib olla põhjus
Terviseamet hoiatab, et piirkonnas on sel aastal tavapärasest rohkem hiiri, kes on hantaviiruse peamised kandjad. See suurendab ka ohtu, et inimesed viirusega nakatuvad.
Mammoth Lakesis elab umbes 7200 inimest. Alates 1993. aastast on samas piirkonnas registreeritud 27 hantaviiruse juhtumit – neist kolm just viimase kuu jooksul.
Mis on hantaviirus?
Hantaviirus on viirus, mis levib nakatunud näriliste kaudu, peamiselt nende uriini, väljaheidete või sülje kaudu. Inimesed võivad nakatuda, kui nad sisse hingavad viirusosakesi, mis satuvad õhku näiteks kuivanud hiirekaka või pesamaterjali koristamisel. Mõningatel juhtudel võib viirus levida ka näriliste hammustuse kaudu.
Olulised faktid hantaviiruse kohta:
Ei levi inimeselt inimesele, välja arvatud Andesi tüvi, mis võib harvadel juhtudel levida lähikontaktis.
Võib põhjustada tõsist haigust, näiteks hantaviiruse kopsusündroomi (HPS), mis võib olla eluohtlik.
HPS sümptomiteks on gripilaadsed nähud (palavik, lihasvalu, väsimus), millele järgneb kiiresti arenev hingamisraskus.
Viirus esineb ka Euroopas ja Norras, seal põhjustab see mõnevõrra teistsugust haigusevormi, ent võib samuti lõppeda surmaga.
Kuidas end kaitsta?
Väldi kokkupuudet metsikute näriliste ja nende elupaikadega.
Puhastamisel kasuta kummikindaid ja maski, eriti vanades kuurides, garaažides või suvilates.
Ventileeri ruume enne koristamist ja ära pühkimise asemel kasuta märgpuhastust, et viirusosakesi mitte õhku paisata.
NordenBladet – Norras Kvamskogenis asuv Eikedaleni suusakeskus sulges 27.märtsil selleks suusahooajaks uksed.
Peadirektor Fredrik Tønjum kinnitab, et otsus oli vältimatu, kuna ilmastikuolud ei võimaldanud edasist tegevust.
Hoolimata lühikesest hooajast pakub suusakeskus püsiklientidele allahindlusi ja planeerib tulevasi üritusi. “Samuti on plaanis, et kõik hooajapileti omanikud (24/25) saavad järgmiseks talveks soodushinnad. Täpsem info selle kohta tuleb maikuus,” seisab suusakeskuse kodulehel.
NordenBladet – Rootsi ajaleht Aftonbladet koostas statistika Rootsi algkoolide kohta. Taasulisest artiklist on võimalik näha, kuidas teie lapse koolil läheb näiteks keskmiste hinnete, riiklike testide tulemuste ja õpetajakoolituse osas.
LOETELU:
Otsige 3241 kooli hulgast kogu Rootsis:
Keskmine punktisumma
Kvalifitseeritud õpetajate osakaal
Riigieksamite tulemused
Õpilaste klasside areng – aasta-aastalt
NordenBladet – Volvo Cars AB plaan suurendada tootmist Ameerika Ühendriikides tuli Rootsi ametiühingule ootamatult, kuid see ei tekita neis praegu tõsist muret Rootsi töökohtade säilimise osas.
Volvo Carsi (VOLCAR-B.ST) juhatuse esimees Håkan Samuelsson teatas hiljuti, et ettevõte kavatseb laiendada tootmist USAs. Teade tuli ootamatult töötajaid esindavale ametiühingule IF Metall, kes polnud plaanidest varem teavitatud.
„Me polnud saanud selle kohta mingit infot. See ei olnud ideaalne olukord, sellest ma ei tee saladust,“ ütles IF Metalli ametiühingujuht Adrian Avdullahu.
Pärast teisipäeval toimunud kohtumisi ettevõttega kinnitas Avdullahu, et pole hetkel mures Rootsis töötavate inimeste töökohtade pärast. „Minule on öeldud, et praegu ei ole juttu olemasoleva tootmise üleviimisest,“ lisas ta.
Samas tunnistab ta, et ametiühinguliikmete seas valitseb siiski teatav mure. „Ma pean usaldama, mida ettevõte ütleb. Aga loomulikult – kui vaadata, mis kõik maailmas toimub, siis see ei tekita suurt kindlustunnet,“ sõnas Avdullahu.
Volvo – Rootsi autotööstuse lipulaev
Volvo on üks tuntumaid Rootsi ettevõtteid, mille ajalugu ulatub tagasi aastasse 1927, mil ettevõte asutati Göteborgis. Algusest peale on Volvo silma paistnud oma rõhuasetusega turvalisusele, innovatsioonile ja vastupidavusele.
Volvo Cars toodab peamiselt sõiduautosid ja on tegutsenud sõltumatult alates 2010. aastast, kui selle ostis Hiina autotootja Geely. Volvo kaubamärgi all tegutseb ka eraldi ettevõte Volvo Group, mis keskendub veokite, busside, tööstusmasinate ja mereajamite tootmisele.
Volvo on tuntud kui üks esimesi autotootjaid, kes arendas ja juurutas turvavöö, ning on tänaseni autoturvalisuse alal maailmas juhtpositsioonil. Viimastel aastatel on ettevõte tugevalt panustanud elektriautode arendamisse ning on seadnud eesmärgiks muutuda tulevikus täielikult süsinikuneutraalseks.
Volvol on tootmistehased mitmel pool maailmas, sh Rootsis, Belgias, Hiinas ja Ameerika Ühendriikides. Ettevõtte globaalne laienemine on osa strateegiast, mille eesmärk on olla konkurentsivõimeline kõigil suurematel turgudel.
Volvo Cars (Volvo Car AB) läks börsile 29. oktoobril 2021, noteerides oma aktsiad Stockholmi börsil (Nasdaq Stockholm). See oli üks Rootsi suurimaid börsidebüüte alates Telia IPO-st 2000. aastal.
Volvo aktsia (VOLCAR-B.ST) on aastaga kukkunud üle 62%, olles 09.04.2025 turupäeva alguse seisuga 16.87 rootsi krooni juures. Väljavõte Finance.Yahoo.com
Börsile minek – tähtsamad faktid:
Emissioonihind oli 53 Rootsi krooni aktsia kohta.
Turuväärtus IPO hetkel oli umbes 163 miljardit Rootsi krooni (ligikaudu 16 miljardit USD).
Eesmärk oli koguda kapitali elektriautode arendamiseks ja digitaliseerimise kiirendamiseks.
Volvo aktsia sümbol börsil: VOLCAR B
Kuidas on Volvo aktsial läinud?
Volvo aktsia teekond on olnud üsna kõikuv:
2021 lõpus pärast IPO-d liikus hind mõnevõrra ülespoole ja investorid olid optimistlikud tänu Volvo ambitsioonikatele elektriautode plaanidele.
2022. aastal algas langustrend – mõjutajateks olid:
tarneahela probleemid (globaalne kiibikriis),
toorainehindade tõus,
inflatsioonisurve ja majanduse jahtumine,
konkurents elektriautode turul.
2023–2024 oli aktsiahind volatiilne, ent Volvo suutis hoida kasumlikkust ja kasvatada elektriautode müüki.
2025. aasta alguseks on Volvo Carsi aktsia taastunud osaliselt ja liikunud ülespoole, kuid ei ole veel jõudnud IPO tasemele (53 SEK). Turu reaktsioon on siiski olnud positiivsem võrreldes paljude teiste autotootjatega.
Börsile minek oli Volvole oluline samm rahvusvahelise kasvu rahastamiseks. Aktsia on näinud tõuse ja langusi, kuid ettevõte on suutnud hoida tugevat positsiooni tänu oma elektrifitseerimisstrateegiale ja brändi usaldusväärsusele. Investorite jaoks on Volvo Cars olnud mõõdukalt edukas investeering, eriti võrreldes mõne elektriautode start-upiga, mis on pärast börsile minekut palju kaotanud.
