1666 POSTS 0 COMMENTS

Piilmannide perekond ostab Tallinnas Solarise keskuse

november 1, 2025

NordenBladet – Tallinna südames asuv Solarise keskus on vahetamas omanikku. Piilmannide perekonnale kuuluv valdusfirma P&E Real Estate HoldCo allkirjastas oktoobri lõpus ostu-müügilepingu, et omandada keskus seniselt omanikult, Rootsi ettevõttelt Sveafastigheter Fersen Estonia AB.

Tehing ootab praegu Konkurentsiameti heakskiitu ja loodetakse lõpule viia veel enne käesoleva aasta lõppu. Tehingu maksumust pooled ei avalikusta.

Rootslased väljuvad, kohalik investor laiendab portfelli

Konkurentsiametile esitatud teate kohaselt on müügi põhjuseks Rootsi omanike strateegiline soov väljuda Eesti äritegevusest. Ostja, P&E Real Estate, näeb tehingus aga võimalust suurendada oma ärikinnisvara portfelli otse Tallinna kesklinnas.

Ettevõtte esindaja Kristjan Piilmann kinnitas, et näeb ostul suurt potentsiaali. “Solaris on suurepärane täiendus ettevõtte kasvavasse ärikinnisvara portfelli,” sõnas Piilmann. “Oleme tugevalt Solarise senise teekonna usku ning loodame tulevikus anda oma panuse keskuse olemasolevate tugevuste – mitmekesise kohaliku kultuuri ja vabaajaveetmisvõimaluste kohalolu – edasi arendamisse.”

Keskuse töö jätkub tavapäraselt

Solarise keskuse juht Jaanus Juss rõhutas, et omanikuvahetus keskuse igapäevatööd ei mõjuta ning külastajate jaoks jääb kõik harjumuspäraseks.

“Solaris jätkab oma tegevust tavapäraselt ning kõik olemasolevad koostööd ja tegevused toimivad edasi. Kindlasti lisandub ka uusi põnevaid projekte,” ütles Juss.

Multifunktsionaalses Solarise keskuses tegutsevad praegu muuhulgas kontserdimaja, kinod, spordiklubi, supermarket, bürood ning mitmed kauplused, kohvikud ja restoranid.

Piilmannid on Tallinna ärikinnisvaras suured tegijad

Ostjafirma P&E Real Estate on valdusettevõte, mis kuulub Piilmannide perekonnale laiemalt tuntud investeerimisfirma Tristen Trade kaudu.

Piilmannide perekonnale kuulub juba praegu mitu märgilist ärihoonet Tallinnas, sealhulgas Telliskivi TLN ärilinnak, Roosikrantsi 2 hoone ning Stockmanni kaubamaja ärihoone. Eelmisel aastal teenis Tristen Trade 31 miljonit eurot kasumit.

Avafoto: NordenBladet

Soome: Oulus avas uksed Tulevikuhaigla – maailma nutikaim keskus ehitati töötajate näpunäidete järgi

Helena-Reet Aari

november 1, 2025

NordenBladet – Soomes Oulus on valminud ja käiku lastud Oulu ülikooli haigla esimene järk, mida nimetatakse ka Tulevikuhaiglaks. Tegemist on maailma ühe nutikaima meditsiinikeskusega, mis teenindab pea Eesti-suurust piirkonda ning mille eesmärk on tõsta patsientide rahulolu ja tuua riigile märkimisväärset kokkuhoidu.

Edu võti: tegevus enne ruume

Haigla eripära seisneb selle planeerimises. Erinevalt tavapärasest lähenemisest ei alustatud hoone, vaid protsesside kavandamisest. Oulu ülikooli teenusedisaineri Teemu Kemilä sõnul seati esikohale töötajaskonna soovid ja tegelikud vajadused. “Kõigepealt planeeriti haigla tegevused, alles seejärel ruumid,” selgitas Kemilä.

Selleks viidi läbi üle 500 ajurünnaku, milles osales ligi 600 haigla töötajat. Nii saadi parimad teadmised otse “eesliinilt”, et tagada protsesside sujuvus. Ka ämmaemand Anne Vaakainen kinnitas, et töötajaid on kuulda võetud ja varasemate haiglate kogemustest on õpitud.

Vana ja uus tehnoloogia käsikäes

Tulevikuhaiglas on kasutusel tipptehnoloogia, mis on oskuslikult ühendatud ka vanade, end tõestanud lahendustega.

Privaatne 5G-võrk: Haiglas on oma viienda põlvkonna mobiilsidevõrk. See võimaldab näiteks arstidel saada operatiivselt infot patsiendi ravimivajaduse kohta otse mobiilirakendusse, ilma et peaks seda eraldi arvutist kontrollima.

Robotapteeker ja pneumopost: Haigla apteegis töötab robot, mis arsti ja farmatseudi korraldusel valib välja ning pakendab patsiendile vajalikud ravimid. Seejärel saadab robot saadetise pneumopostiga otse vajalikku osakonda. Nii on aastakümneid vana leiutis (pneumopost) ühendatud kaasaegse robootikaga.

Säästlikkus läbi nutika planeerimise

Töötajate näpunäidete järgi ehitamine ei tähendanud ainult mugavust, vaid ka olulist kulude kokkuhoidu. Kemilä sõnul loobuti tänu sellele kõikidest mittevajalikest ruumidest ja liigsest luksusest. See otsus hoidis riigikassale raha kokku nii ehitamisel kui ka tulevastelt ülalpidamiskuludelt.

Kõige moodsama tehnoloogia keskel tõi ämmaemand Anne Vaakainen siiski esile, et suurimad rõõmud on ka uues haiglas seotud inimliku poolega. “Need on ikka sünnitamisega seotud ja selle sünnihetkega, kui saame ja võime olla juures sellises olukorras,” lausus ta.

Avafoto: Oulu ülikoolihaigla uuendus (Pressimaterjalid)

Ingrid Olina Hovlandi skandaal Norras kogub tuure: Aftenposteni toimetus asus kaitsma sõnavabaduse põhimõtteid

Helena-Reet Aari

oktoober 31, 2025

Ingrid Olina Hovland skandaal Norras kogub tuure: Aftenposteni toimetus asus kaitsma sõnavabaduse põhimõtteid

NordenBladet – Hiljuti tekitas Norras poleemikat Kristliku Rahvapartei Noorteorganisatsiooni (KrFU) vastvalitud juht Ingrid Olina Hovland (20). Kui temalt küsiti taskuhäälingus “Brutalt ærlig” (Brutaalselt aus), kas naine peaks lapse ilmale kandma ka siis, kui ta rasestub vägistamise tagajärjel, vastas Hovland: “Ma arvan, et peaks. Ma ei ütle seda kerge südamega, aga ma usun, et see on parim.” Hovlandi seisukoht on, et loodet tuleb igal juhul kaitsta. Ta väärtustab seda tugevamalt kui naise enesemääramisõigust ja leiab seetõttu, et abort on vale.

See avaldus vallandas pahameeletormi ja laialdase hukkamõistu.

Reaktsioonid taskuhäälingule olid kiired ja spontaansed. Hirm on muidugi ka mõistetav, sest naiste õigused on mitmel pool maailmas ohus ning vägistamine on tõsine ühiskondlik probleem.

Noorte Liberaalide (Unge Venstre) juht Omar Svendsen-Yagci nimetas seda “vägistamisohvrite põlastusväärseks käsitlemiseks”. Roheliste partei esindaja Frøya Skjold Sjursæther oli enda sõnul “šokis”, kurb, vihane ja pettunud. Tugevad reaktsioonid on täiesti mõistetavad.

Kõige kaugemale läks aga mõjuisik Anine Olsen. Ta mobiliseeris sotsiaalmeedias oma enam kui 70 000 TikToki ja 16 000 Instagrami jälgijat ning kutsus neid üles allkirjastama petitsiooni Hovlandi tagasiastumiseks noortekogu juhi kohalt. Üleskutse oli järgmine:

“Allkirjasta, et nõuda kohest tagasiastumist”

Üleskutset järgis esimese ööpäevaga üle 20 000 inimese.

“See näitab, et inimesed ei aktsepteeri enam sellist retoorikat,” kommenteeris Olsen teemat ka TV 2-le.

Aftenposteni toimetus kirjutab, et Ingrid Olina Hovlandile (KrFU) tuleb vastata debati, mitte vaigistamisega. Leht argumenteerib, et kuigi Hovlandi seisukohad võivad olla paljude jaoks vastuvõetamatud või äärmuslikud, on demokraatlikus ühiskonnas õige viis neile reageerida sisuline arutelu ja debati, mitte ähvardamistega ja avalikust elust välja tõrjumisega (nn knebling ehk vaigistamine).

Juhtkirjas leitakse, et selline lähenemine on problemaatiline kahel põhjusel:

Esiteks, Anine Olseni jälgijad sotsiaalmeedias ei otsusta, kes juhib noorteparteid. Selle otsuse teevad KrFU liikmed. Väljastpoolt parteiorganisatsiooni algatatud petitsioon ei ole kuigi asjakohane.

Teiseks nimetab toimetus seda “kiusumeetodiks” (bøllete metode). Arvamusi ei tohi vaigistada, vaid neile tuleb vastu astuda argumentidega. Olsen oleks saanud oma vastuseisu väljendada ka ilma allkirjakampaania kaudu kellegi tagasiastumist nõudmata.

Aborditeema on täis eetilisi dilemmasid.

Ühel pool on kaalutlus loote elust, teisel pool naise võimalus ja õigus otsustada oma keha üle. Norras kehtestati sel aastal uus abordiseadus. Aftenposten toetas iseseisva abordiõiguse piiri laiendamist 12. nädalalt 18. nädalale. Kristlik Rahvapartei (KrF) leiab, et see läheb liiga kaugele, kuid pole pakkunud selget alternatiivi. Noortepartei (KrFU) ise toetab 12-nädala piiri, hoolimata oma juhi Hovlandi isiklikust arvamusest.

Avafoto on illustreeriv: Unsplash

HEA TEADA! Soomes võib eramute välja üürimine olla ebaseaduslik

Helena-Reet Aari

oktoober 31, 2025

NordenBladet — Pidev ja lühiajaline suvila väljaüürimine võib Soomes olla sama moodi ebaseaduslik nagu platvormipõhine lühirent, mille seaduslikkuse üle on palju vaieldud. Põhjuseks on nõue, et hoonet ei tohi kasutada planeeringuga vastuolus: suvilad on mõeldud vaba aja veetmise kodudeks, mitte majutusasutusteks.

Sama loogika kehtib üldiselt kõikidele hoonetüüpidele—kortermajadele, eramutele ja suvilatele. Ehituskontroll võib sekkuda näiteks siis, kui eluruumi kasutatakse korduvaks lühiajaliseks majutuseks ning seda ei kasutata enam tavapärase elukohana. Mitmed linnad (nt Oulu, Tampere, Seinäjoki) on otsustanud, et eluruume, mille põhieesmärk ei ole lühiajaline majutus, ei tohi selleks kasutada.

Järelevalvet hoonete sihtotstarbelise kasutuse üle teeb omavalitsuse ehituskontroll, ning rikkumised jõuavad sageli välja kaebuste kaudu. Ühtne ja selge lühirendi-õigusraamistik puudub; praktikas tõlgendatakse eluruumi põhieesmärki suunavate tunnuste kogumi abil. Need tunnused ei anna automaatselt lõplikku vastust, vaid aitavad teha otsuse.

Kui tuvastatakse sihtotstarbe vastane kasutus, võib omavalitsus nõuda majutustegevuse lõpetamist ja määrata rahatrahvi. Tõlgendusega mittenõustumisel on võimalik pöörduda kohtusse. Kuigi seadusandlus pole hiljuti muutunud, on teema teravamaks läinud nähtuse leviku tõttu ning praktikas püütakse lünki täita juhistega.

Lühirent tekitab naabruskondades aeg-ajalt häireid ja ebakindlust, sest elanikud vahetuvad tihti. Lisaks on tegemist tuleohutuse seisukohalt keerukama valdkonnaga: majutushoonel peavad olema kaks standardset väljapääsu (elamus võib teine väljapääs olla ka aken või rõdu), samuti selged tähistused ja käsikustutid, sest ajutised elanikud ei tunne võõra korteri tuleohutuskorraldust.

Kuigi lühiajalise majutuse järele on nõudlus, peab ohutus olema tagatud ning lahendused leidma viisi, kuidas üürimine vastaks nii planeeringutele kui ka ohutusnõuetele.

Schengeni ala 40. aastapäeva puhul jagab EL noortele reisijatele 40 000 TASUTA REISIKAARTI

Helena-Reet Aari

oktoober 31, 2025

NordenBladet — Schengeni ala 40. aastapäeva puhul pakub Euroopa Komisjon 40 000 noorele võimalust DiscoverEU reisikaardiga tasuta Euroopat avastada. Kaarti saavad taotleda 2007. aastal sündinud noored (01.jaan 2007-31.detsember 2007), kes läbivad Euroopa Noorteportaalis lühiviktoriini ELi kohta, vahendab youth.europa.eu.

Ajavahemikus 1. märtsist 2026 kuni 31. maini 2027 on edukatel taotlejatel võimalus 30 päeva jooksul tasuta reisida 36 riiki ning nad saavad sooduskaardi ühistranspordi, kultuuri, majutuse, toidu, spordi ja muude teenuste jaoks.

Piletiomanikud saavad kavandada oma marsruudi ise või ammutada inspiratsiooni olemasolevatest reisitrajektooridest, nagu uue Euroopa Bauhausi marsruut, mis hõlmab peatusi kaunites, kestlikes ja kaasavates linnades, mis on kooskõlas algatusega „Uus Euroopa Bauhaus”.

DiscoverEU roheline marsruut viib noored reisijad kõige kestlikumatesse ja loodussõbralikumatesse sihtkohtadesse, mille hulgas on nii Euroopa rohepealinna auhinna laureaate kui ka kliimaneutraalsete ja arukate linnade algatuse osalisi. DiscoverEU rohelise reisimise soovitused aitavad osalejatel kavandada oma reisi keskkonnasäästlikult.

DiscoverEU piletikonkurss algas eile ja kestab kuni 13. novembrini 2025 kell 12.00 Kesk-Euroopa aja järgi. See on avatud taotlejatele Euroopa Liidust ja programmiga „Erasmus+” liitunud kolmandatest riikidest. Puuetega või terviseprobleemidega osalejad saavad oma reisi jaoks toetust kooskõlas programmi „Erasmus+“ ja DiscoverEU kaasamismeetmega. See hõlmab võimalust reisida koos saatjaga.

Taust

Komisjon käivitas DiscoverEU programmi 2018. aasta juunis Euroopa Parlamendi algatusel. Nüüdseks on see osaprogrammist „Erasmus+” (2021–2027).

Alates 2018. aastast on rohkem kui 1,6 miljonit kandidaati reisikaarti taotlenud ning neid on välja antud 391 000. DiscoverEU on aidanud noortel paremini mõista teisi kultuure ja Euroopa ajalugu ning parandanud nende keeleoskust.

Viimasest DiscoverEU järeluuringust selgus, et 63% vastanute jaoks oli see esimene rahvusvaheline rongireis. Paljude jaoks oli see ka esimene kord, kui nad reisisid ilma vanemate või saatva täiskasvanuta, ning enamik leidis, et reis aitas neil iseseisvuda. Rohkem kui kaks kolmandikku ütles, et ilma DiscoverEU reisikaardita ei oleks nad saanud reisile minna.

Algatuse eestvedamiseks kutsutakse selles osalejaid hakkama DiscoverEU saadikuks. #DiscoverEU osalejarühmal, mille kaudu noored reisijad saavad kogemuste ja nõuannete jagamiseks üksteisega ühendust võtta, on üle 110 000 liikme.

Avafoto: Unsplash

1...343536...334 Page 35 of 334