Soomes on käsil üks ajaloo suurimaid pankrotimenetlusi – algas värvifirma RTV lõpumüük

By

-

jaanuar 14, 2025

NordenBladet — Eelmisel kolmapäeval pankrotiavalduse esitanud Soome värvifirma RTV pankrotimenetlus liigub edasi.

Pankrotihaldur Heikki Vesa ütles Kauppalehtile, et reedel avati lõpumüügiks 22 kauplust. Kaup müüakse korraliku allahindlusega, kuna ülejäänud tooted müüakse käibemaksuvabast soovituslikust jaehinnast 60 protsenti odavamalt.

Loodetakse, et müük läheb hästi. Vähemalt esimestel päevadel on palju elevust olnud, ütles Vesa.

Vesa sõnul on poed avatud kahest kuni mitme nädalani. Eesmärk on laovarud võlausaldajate jaoks võimalikult kuluefektiivselt ära müüa.

Täna esmaspäeval oli pankrotimenetluse neljas päev. Haldur Heikki Vesa ütles, et tal on hetkel vaid ligikaudne ettekujutus võlgade suurusest ja pankrotivara suurusest. Võlgadega seotud üksikuid numbreid ta ei andnud.

Pankrotiavalduse avalikust osast selgub aga, et seitsme suurima võlausaldaja nõuded on ligikaudu 33 miljonit eurot. Suurim võlausaldaja on jae- ja hulgifirma Carlson, kellel on pankrotivarast võlgnevusi hinnanguliselt 8,5 miljonit eurot.

Lisaks on ettevõte miljoneid võlgu ka Oma Säästöpankkile, Vakuutusosakehtiö Garantiale, maksuametile, värvitootjale Tikkurilale, tööpensionikindlustusseltsile Elo ja Hämeen Osuuspankkile.

Seitsme suurima võlausaldaja võlgnevused varieeruvad umbes 2,5 miljonist ülespoole.

Heikki Vesa ütles, et realistlik võlgade ja varade hinnang valmib mõne kuu pärast.

Realistlik hinnang on, et jaanipäeva paiku, sõnas ta.

RTV pankrotimenetlus on mahult suur. Ettevõttel on kümneid esindusi ja sadu töötajaid, kelle pankrotipesa peab koondama.

Tegemist on ühe suurema pankrotiga, mis Soomes viimastel aastatel juhtunud on, ütles pankrotihaldur Heikki Vesa.

Vesa töötab advokaadibüroos Krogerus, mis tegeles 2016. aastal kaubamajade keti Anttila pankrotiga.

Pankrotimenetluse algfaasis on hakatud muuhulgas lõpetama RTV töötajate töölepinguid ning selgitama ettevõtte arvukate lepingutega seonduvat.
Pankrotimenetluse algus on alati selline kontrollitud kaos. See on palju tööd, kuid see pole üllatav, märkis ta.

RTV pankrot arvudes
Kolmapäeval 8. jaanuaril pankrotiavalduse esitanud RTV-l oli pankrotti mineku ajal umbes 30 kauplust. Neist 22 on lõpumüügiks avatud.
Töötajaid on ligikaudu 420. Nad kõik koondatakse.

Ettevõttes töötas 2023. aasta lõpus ligi 800 töötajat. Ligikaudu 182 miljoni euro suuruse käibe juures jäi see ligi 10 miljoni euroga kahjumisse.

Taani ja Gröönimaa juhid: Gröönimaa ei ole müügiks

By

Helena-Reet Aari

-

jaanuar 14, 2025

NordenBladet – Taani valitsus kutsus hiljuti kokku erakorralise kriisikoosoleku, et arutada USA presidendiks valitud Donald Trumpi avaldusi Gröönimaa kohta.

Trump on väljendanud soovi, et USA omandaks Gröönimaa, ning ei ole välistanud sõjaliste või majanduslike meetmete kasutamist selle saavutamiseks.

Taani välisminister Lars Løkke Rasmussen rõhutas, et kuigi Gröönimaal on õigus iseseisvuda, ei tähenda see, et sellest saaks USA osa.

Taani peaminister Mette Frederiksen lisas, et Taani ei soovi eskaleerida sõnasõda Trumpiga ning on avatud dialoogile USA-ga, et arutada koostöövõimalusi Arktikas.

Gröönimaa on Taani autonoomne territoorium, millel on ulatuslik isevalitsus. Viimastel aastatel on saarel kasvanud iseseisvuspüüdlused, mida juhib peaminister Mute Egede valitsus. Peaminister Egede on kinnitanud, et Gröönimaa kuulub gröönlastele ning iseseisvuspüüdlused on jätkuvalt päevakorras.

Gröönimaa peaminister on rõhutanud, et saar ei ole müügiks ning soovib jätkata koostööd USA-ga senistel alustel.

Taani on tunnistanud, et on pikka aega eiranud Gröönimaa kaitsevajadusi, ning on nüüd otsustanud investeerida saare kaitsevõimekuse tugevdamisse, et tagada piirkonna julgeolek.

Taani valitsus rõhutas Gröönimaa õigust ise oma tuleviku üle otsustada, kuid on samas selgelt väljendanud, et saare liitumine USA-ga ei ole võimalik. Taani ja Gröönimaa juhid on avatud dialoogile USA-ga, et arutada koostöövõimalusi Arktika piirkonnas, kuid rõhutavad, et Gröönimaa ei ole müügiks ning soovivad säilitada senised partnerlussuhted.

Leedu president nimetas Trumpi märkusi Gröönimaa kohta lubamatuteks

By

Helena-Reet Aari

-

jaanuar 14, 2025

NordenBladet — Leedu president Gitanas Nausėda nimetas esmaspäeval 13. jaanuaril USA valitud presidendi Donald Trumpi ütlusi Gröönimaa kontrolli alla võtmise kohta vastuvõetamatuks ja kutsus üles austama suveräänsust.

„Praegu näeme avaldusi, mis seavad kahtluse alla riigipiirid. See ei ole 21. sajandil vastuvõetav. Minu mäletamist mööda oli 19. sajand viimane ajastu, mil territooriume osteti ja müüdi,” rääkis Nausėda ajakirjanikele.

„Täna elame 21. sajandil ning peame austama territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust, eriti demokraatlikke põhimõtteid järgivate ülemaailmselt tunnustatud riikide puhul. Niisiis, võtkem seda kui arusaamatust,” ütles ta.

Trump on rohkem kui ühel korral öelnud, et soovib, et USA kontrolliks Gröönimaad ja Panama kanalit. Ta ei ole välistanud sõjalist sekkumist, et viia need territooriumid USA kontrolli alla.

Varem ähvardas Trump kehtestada Taanile ka kopsakad tollimaksud, kui ta keeldub oma autonoomset territooriumi USA-le üle andmast.

Taani on öelnud, et on avatud kõnelusteks USA-ga oma huvide üle Arktikas, kuid rõhutab, et „Gröönimaa kuulub gröönimaalastele”.

Gröönimaa on Taani autonoomne territoorium, Taani on Euroopa Liidu liige.
Samal ajal ütles Leedu endine president Dalia Grybauskaitė esmaspäeval ajakirjanikele, et Trumpi väljaütlemised teda ei häiri ning neisse tuleks suhtuda rahulikult. Tema sõnul on tõeliselt oluline presidendi tegevus.
„Seal on rohkem üllatusi ja ebakindlust ning me peame õppima sellega elama ja sellega kohanema,” ütles ta.

Taanist iseseisvumist taotlev Gröönimaa ei asu mitte ainult strateegilises kohas, vaid tal on ka tohutud maavarad ja naftavarud, kuigi nafta- ja uraaniuuringud on keelatud.

USA-l on saare loodeosas sõjaväebaas.
Trump ütles esmakordselt, et soovib Gröönimaad osta 2019. aastal oma esimesel presidendiajal, mille Gröönimaa ja Taani lükkasid kiiresti tagasi.

Eesti: Komisjonid arutavad sabotaažrünnakute mõju ja kriitilise taristu kaitset

By

Helena-Reet Aari

-

jaanuar 14, 2025

NordenBladet — Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul ootavad komisjonid Eesti välis- ja julgeolekupoliitika elluviimise eest vastutavate asutuste esindajatelt üksikasjalikku ülevaadet Eesti kriitilise taristu kaitse hetkeseisust ning edasistest plaanidest, arvestades viimastel aastatel aset leidnud merealuste kaablite ja torujuhtmete lõhkumisi Läänemeres.

„Olukorras, kus Venemaa jätkab agressioonisõda Ukrainas ja toimuvad mitmesugused sabotaažrünnakud meie ja liitlaste vastu, peame maksimaalselt pingutama, et tagada oma kriitilise taristu turvalisus ja energiajulgeolek, sealhulgas Balti riikide elektrisüsteemide peatne sünkroniseerimine Mandri-Euroopaga,“ ütles Mihkelson. „Parlamendikomisjonidena tahame saada kindluse, et meie praeguse olukorra kaardistus haarab kõiki detaile ning ka kriitilise taristu kaitse tugevdamise plaanid on põhjalikult läbi mõeldud.“

Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul eeldab Läänemere veealuse taristu kaitse head koostööd nii riikides sees kui ka rahvusvaheliselt. „Hübriidrünnakud kujutavad ohtu NATO-le ja Euroopa Liidule ning just liitlastega koostöös saame anda neile mõjuva vastuse,“ ütles Stoicescu, kelle sõnul käsitletakse ühisistungil eraldi nii rahvusvahelist koostööd kui ka kriitilise taristu kaitse tugevdamise rahastamist. „Liitlaste sõjaline kohalolek ja nähtavus Läänemerel on hädavajalik, kuid siiski mitte piisav, kuivõrd tõhusa heidutuse tagab lõpuks kurjategijate vastutusele võtmine,“ lisas ta.

Komisjonide kell 14.15 algavale ühisele istungile on kutsutud Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Erkki Tori ning Justiits- ja Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Välisministeeriumi, Mereväe ja ASi Elering esindajad.

Väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni ühine istung ei ole avalik, kuid komisjonide esimehed jagavad ajakirjanikele istungil arutatu kohta kommentaare pärast ühisistungi lõppu orienteerivalt kell 15.30 Riigikogu konverentsisaalis.

Rootsi arendas tuhandeid ründedroone juhtiva tarkvara

By

Helena-Reet Aari

-

jaanuar 13, 2025

NordenBladet — Saab ja Rootsi kaitsevägi töötasid kiirkorras välja tarkvara tuhandete droonide sülemi juhtimiseks.

Rootsi kaitseministri Pål Jonsoni sõnul on riigi kaitsevõime arendamisel kõige olulisem tugevdada Rootsi sõjaaja vägesid. See nõuab vägede väljaõpet ja varustamist, et need oleksid võimalikult kiiresti lahinguvalmis.

Kriitilistel aegadel on viivitused ohtlikud. Ühesõnaga, nad (väed) peavad olema sõjakõlblikud. Miski, kordan mitte miski pole kaitse ülesehitamisel tähtsam kui see, ütles Jonson Säleni julgeolekukonverentsil, vahendab MTV.
Ta ütles, et Rootsi on oma kaitse-eelarvet selgelt suurendanud ning valitsus andis eelmisel aastal kaitseväele tarvete hankeks lisaraha.

„Nüüd on aeg muuta suurenenud ressursid sõjaliseks võimeks,” ütles Jonson.
Jonsoni sõnul peab Euroopa tugevdama oma kaitset, sest Venemaa jääb igas mõttes pikaajaliseks ohuks. Lisaks ei paista, et USA-s alanud tähelepanu nihkumine Vaikse ookeani piirkonnale ja traditsiooniliste liitude küsimärgi alla seadmine on lõppemas.

Kahjuks on Euroopa aga paljudes valdkondades kehvem, nentis Jonson.
Jonsoni sõnul on Rootsit Ukraina toetamisel aidanud tema enda tugev kaitsetööstus. Tema sõnul liigub Rootsi üha enam oma varude annetamiselt Rootsi kaitsevarustuse ettevõtete tellimustele.

Jonson loodab aga veelgi lühematele tarneaegadele ja kaitsetööstuse innovaatilisemale võimekusele. Selle heaks demonstratsiooniks esitleti Sälenis Saabi ja Rootsi kaitseväe poolt välja töötatud tarkvara, mille abil saab panna suure drooneparvi antud ülesannet iseseisvalt täitma.

Tavapäraselt võtab sellise tarkvara väljatöötamine Jonsoni sõnul aega 4–5 aastat, kuid nüüd võeti see kasutusele vaid aastaga.

Saabi tegevjuhi Micael Johanssoni sõnul saab lihtsasti õpitava tarkvaraga näiteks mobiiltelefoniga tuhandetest droonidest koosnevale sülemile anda luureülesande, mille need droonid siis iseseisvalt läbi viivad.

Minister Jonson rõhutas aga, et kui küsimus on droonide abil relvastatud jõu kasutamises, tuleb lõplik otsus alati jätta inimesele, mitte masinale.
Uut tarkvara kavatsetakse testida märtsis Rootsis toimuval õppusel Arctic Strike.

Sälenis samuti esinenud NATO uue põhja-makedoonlasest peasekretäri asetäitja Radmila Shekerinska sõnul vajab Euroopa samuti suhtumise muutust.

Peasekretär (Mark Rutte) ja mina nõustume, et liitlased peavad üle minema sõjaaja mõtteviisile, ütles ta.