Baltika saneerimisnõustaja kuues aruanne saneerimiskava täitmise kohta

By

-

juuni 16, 2023

NordenBladet — 19. juunil 2020. a kinnitas Harju Maakohus AS-i Baltika (Baltika) saneerimiskava. Saneerimisnõustaja peab iga kuue kuu tagant esitama kohtule ja kõikidele seotud võlausaldajatele aruande saneerimiskava täitmise kohta. Esimene aruanne esitati 2020. a detsembris. Käesolevaga avalikustame kuuenda aruande kõikidele investoritele. Aruandes on andmed ja numbrid eraldi Baltika, mitte Grupi kohta, st numbrid ei ole konsolideeritud.

Saneerimismenetlus on võimaldanud Baltikal jätkata äriliste ümberkorraldustega. Oleme sulgenud valdava osa kahjumlikest kauplustest ning lansseerinud uue poekontseptsiooni neljas asukohas. Oleme optimeerinud äriprotsesse ja oluliselt vähendanud tegevuskulusid. Kulude optimeerimise, efektiivsuse tõstmise ja kasumlikkuse parandamisega seotud protsessid jätkuvad 2023. aasta jooksul. Saneerimismenetluse ajal tehtud otsused ja muudatused avaldavad juba positiivset mõju Baltika finantstulemustele. Baltika kinnitab, et suudab edukalt saneerimiskava ja kavaga võetud kohustused täita.

Brigitta Kippak
Juhatuse esimees, tegevjuht
brigitta.kippak@baltikagroup.com

SANEERIMISNÕUSTAJA ARUANNE SANEERIMISKAVA TÄITMISE KOHTA
Harju Maakohtu 19.06.2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-4688 kinnitas kohus Aktsiaseltsi BALTIKA (edaspidi Baltika) saneerimiskava.

Käesolevaga esitab Baltika saneerimisnõustaja kohtule ja võlausaldajatele vastavalt SanS §-le 50 kuuenda kirjaliku aruande saneerimiskava täitmise kohta.

Saneerimiskava täitmise tuvastamisel ja majandusliku seisundi hindamisel on saneerimisnõustaja kasutanud Baltika auditeeritud finantsaruandeid seisuga 31.12.2022 ja auditeerimata finantsaruandeid seisuga 30.04.2023.

Saneerimiskava täitmine
Saneerimiskava kohaselt kujundati ümber 30 võlausaldaja nõuded kogusummas 12 206 649,74 eurot. Nõuded kujundati ümber kahes rühmas.

Saneerimiskava alusel nõuete vähendamise rahaline mõju on kokku € 5 045 198 ja see kajastub Baltika 2020.a. kasumiaruandes muu ärituluna.

Saneerimiskava kohaselt tuli Baltikal tasuda I rühma nõuetelt intressi ning alates 2021. a juunist alustada I rühma põhinõuete maksmist. Baltika on vastava kohustuse täitnud Swedbank AS ees. Teised esimese rühma võlausaldajad on saneerimisnõustajat teavitatud, et võlausaldajad ei nõua oma nõuete täitmist vastavalt saneerimiskavale ja on nõus nende tasumisega hilisemal ajal.

Saneerimiskava kohaselt algas II rühma põhinõuete maksmine 2021. a lõpust, ettevõte on saneerimiskavas ettenähtud esimesed maksed tasunud tähtajaks ehk enne 31.12.2021 ja teised maksed tasunud tähtajaks 31.12.2022.a.

Baltika majanduslik seisund
Esimese kuue kuu vältel pärast saneerimiskava kinnitamist avaldasid Baltika majanduslikule seisundile positiivset mõju nii võlausaldajate nõuete ümberkujundamine kui ka mitmed sisulised muudatused Baltika toimimises, mille tagajärjel on võrreldes saneerimise eelse seisuga paranenud Baltika kaupade müügist teenitav brutokasum ja vähenenud mitmed ärikulud (s.h. mitmesuguste tegevuskulude koosseisus olevad üürikulud, tööjõukulud).

Allpool olevas tabelis on toodud Baltika saneerimiskavas esitatud 2022 kasumiaruande prognoos, Baltika 2022 tegelik kasumiaruanne, Baltika 01.01.2023 – 30.04.2023 ehk nelja kuu prognoos ja tegelik kasumiaruanne.

tuhandetes eurodes
Saneerimiskavas esitatud prognoos 12 kuud 2022
Tegelik 12 kuud 2022
Saneerimiskavas esitatud prognoos 4 kuud 2023
Tegelik 4 kuud 2023

Müügitulud
19 014
2 887
9 618
1 971

Tulud kokku
19 014
2 887
9 618
1 971

Kaubad, toore, materjal, ja teenused
13 451
4 060
5 359
1 423

Brutokasum
5 564
-1 173
4 259
548

Brutokasumi marginaal
29%
-41%
44%
28%

Mitmesugused tegevuskulud
2 353
1 150
905
319

Tööjõu kulud
2 312
1 562
830
534

Põhivara kulum ja väärtuse langus
187
140
73
39

Muud ärikulud (-) /äritulud (+)
0
7 379
0
4

Ärikasum
711
3 354
2 450
-339

2022. aasta müügitulu kokku oli 2 887 tuhat eurot, vähenedes 53% võrreldes 2021. aastaga (2021: 6 113 tuhat eurot). Müügitulu languse põhjus on tingitud järgmistest asjaoludest:

Venemaa ja Ukraina vaheline ettearvamatu sõjaolukord, mis vähendas Baltika müügitulu oluliselt esimestel märtsikuu nädalatel.

Kogu Baltikum kannatas 2022. aasta esimese kvartali jooksul kõrge COVID-19 haigestumise käes, mis mõjutas negatiivselt poodide külastatavust ning pakkus väljakutseid kaupluste igapäevatöö korraldamisel, mille tõttu langes oluliselt teenindus ning seeläbi ka müügitulemus nõrgem planeeritust.

2022. aasta jooksul suleti jaemüügi segmendis 12 poodi, mis vähendas oluliselt müügitulu võrreldes 2021. aastaga. Müügitulu vähenemist kompenseeris nelja uue kontseptsioonipoe avamine ja ühe outleti avamine.

Toimus grupisiseste siirdehindade korrigeerimine, mille tulemusena vähenes AS Baltika aruandeaasta müügitulu 2 330 tuhande euro võrra.

2022. aasta tulemusele avaldas olulist mõju Baltika strateegiline otsus müüa maha osa Ivo Nikkolo kaubamärkidest ja jätkata kaubamärkide kasutamist ainulitsentsi alusel.

Müügitehingu tulemusena saadi ühekordne kasum summas 7 436 tuhat eurot ja ettevõtte ärikasum oli 3 354 tuhat eurot.

Perioodi 01.01.2023 – 30.04.2023 müügitulu oli 1 971 tuhat eurot, suurenedes 31% võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (01.01.2022 – 30.04.2022: 1 499 tuhat eurot). Müügitulu kasvu põhjused on peamiselt järgmised:

Nõudlus Ivo Nikkolo toodete vastu on kasvanud võrreldes eelmise aastaga. 2023. aasta esimese nelja kuu jooksul kasvas Baltika grupi jaesegmendi käive 7% võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Grupi jaesegment on orgaaniliselt kasvanud. Eelmise aasta aprillikuu seisuga oli jaesegmendis 30 poodi, see-eest selle aasta aprillikuu seisuga oli jaesegmendis 25 poodi. Seega on Baltika suutnud käivet suurendada hoolimata poodide arvu vähenemisest.

Perioodi 01.01.2023 – 30.04.2023 brutokasum oli 548 tuhat eurot ja marginaal oli 28%. Võrreldaval perioodil oli brutokasum 290 tuhat eurot ja marginaal 19%. Marginaal on paranenud võrdlusperioodiga võrreldes 9 protsendipunkti võrra. Võrreldav periood nägi endas tooraine- ja transpordihindade märkimisväärset tõusu. Lisaks oli võrdlusperioodil USA dollar tugev euro suhtes, mis tõi endaga kaasa märkimisväärse kulude kasvu kaupade hinnas ja tarnimisel. 2022. aasta lõpupoole oli märgata tooraine- ja transpordihindade langust ning USA dollari nõrgenemist euro suhtes. See võimaldas Baltikal sisse osta varusid märkimisväärselt soodsamalt kui see oli võimalik võrdlusperioodil.

Perioodi 01.01.2023 – 30.04.2023 oli ärikahjum 339 tuhat eurot. Võrreldaval perioodil oli ärikahjum 774 tuhat eurot. Baltika on vaadeldaval perioodil vähendanud oma ärikahjumit 56% võrra. Kahjumi vähendamine on tingitud käibe olulisest kasvust, paremast brutomarginaalist, kuid samuti järjepidevast kulude vähendamisest.

All tabelis on toodud 40 kuu kumulatiivne kasumiaruanne ehk perioodi alates 01.01.2020 kuni 30.04.2023 (prognoos vs tegelik).

tuhandetes eurodes
Saneerimiskavas esitatud prognoos 40 kuud kuni 30.04.2023
Tegelik 40 kuud kuni 30.04.2023

Müügitulud
48 849
20 861

Tulud kokku
48 849
20 861

Kaubad, toore, materjal, ja teenused
36 955
19 463

Brutokasum
11 894
1 398

Brutokasumi marginaal
24%
7%

Mitmesugused tegevuskulud
7 629
5 248

Tööjõu kulud
8 112
6 700

Põhivara kulum ja väärtuse langus
487
317

Muud ärikulud (-) /äritulud (+)
3 776
11 241

Ärikasum
-558
374

Vaadates 40 kuu kumulatiivset kasumiaruannet, ehk perioodi alates 01.01.2020 kuni 30.04.2023, mille sisse langeb nii saneerimiskava meetmete rakendamise mõju kui ka Covid-19 tingitud kaupluste sulgemise mõju, kõrgest haigestumisest tingitud madal kaupluste külastatavus, sõjaolukord Ukrainas, kui ka energiakriisist ja kõrgest inflatsioonist tingitud nõudluse vähenemine, on näha, et kumulatiivselt on nii müügitulu kui ka brutokasumi koondnäitajad tegelikkuses madalamad kui saneerimiskavas toodud prognoosis. Samas mitmesugused tegevuskulud ja tööjõukulud on tegelikkuses madalamad. Kaubamärkide võõrandamise tehingust teenitud ühekordne kasumi tulemusena summas €7 436 tuhat on Baltika teenitud kumulatiivne ärikasum summas €374 tuhat ja see on suurem kui saneerimiskava koostamisel prognoositud.
Baltika omakapital seisuga 30.04.2023 on €2 480 tuhat.

Saneerimiskava täitmise seisukohalt on oluline, kas Baltika prognoositavad majandustulemused, arvestades 2021 ja 2022 esimeses pooles toimunud finantstulemuste halvenemist, on edaspidi sellised, mis võimaldavad võlausaldajate nõuete rahuldamist saneerimiskavas ettenähtud aja jooksul. Baltika juhtkonna poolt saneerimisnõustajale antud selgituste ja esitatud finantsprognooside kohaselt on Baltika prognoositavad finantstulemused ja rahavood selleks piisavad.

Baltika töötajate arv vähenes 112-lt 2020.a märtsi lõpus 58-le seisuga 31.10.2020 ja seisuga 30.04.2023 on see arv 40.

Eeltoodust tulenevalt on saneerimisnõustaja seisukohal, et saneerimiskava kinnitamise ja saneerimisabinõude rakendamise tulemusena on Baltika majanduslik seisund paranenud. Baltika on oma tegevuses järginud saneerimiskava ning rakendanud kavas ettenähtud meetmeid, mistõttu on saneerimiskava täitmine, sh võlausaldajate nõuete rahuldamine, saneerimiskavas ettenähtud perioodi jooksul endiselt realistlik.

Saneerimisnõustaja kinnitab, et on käesoleva aruande edastanud lisaks kohtule ka kõikidele võlausaldajatele, keda saneerimine puudutab.

Tallinnas, 16.06.2023.a.
Artur Suits
Aktisaseltsi Baltika saneerimisnõustaja

Soome: Kaitseväest ja piirivalvest läheb reservi üle 8600 ajateenija

By

Helena-Reet Aari

-

juuni 15, 2023

NordenBladet — Kokku läheb täna neljapäeval, 15. juunil reservi üle 8600 kaitseväe ja piirivalve ajateenija. Reservi siirdujatest 416 on naised.
Maaväest on koju naasmas 6882 ajateenijat, kellest 359 on läbinud naiste vabatahtliku ajateenistuse. Mereväes ajateenijatest vabastatakse 956, kellest naisi on 32, ja õhuväelastest 495, kellest naisi on 19. Piirivalvest vabastatakse 278, kellest 6 on naised.

Koju pöörduvad ajateenijad on olenevalt väljaõppest teeninud 347 või 165 päeva. Pikema teenistusajaga ajateenijad on saanud näiteks juhtimis- või hädaabiüksuse väljaõppe. Lühema teenistusajaga ajateenijad on teeninud meeskondlikes ülesannetes.
Ajateenistus jätkub reservis

Täna lõpetavad on Soomes esimesed, kes lähevad NATO liikmesuse ajal reservi. Paljud ajateenijad on saanud harjutada praktilist koostööd uute liitlaste ja rahvusvaheliste partneritega.
Kindralstaabi väljaõppeülem kolonel Kari Pietiläinen saadab reservi siirdujatele tervitused ning rõhutab reservi tähtsust ka NATO-Soome kaitse seisukohalt:

Võite õnnitleda ennast kui esimest gruppi, kes NATO liikmelisuse ajal koju naaseb. Teie ajateenistus on nüüdseks läbitud, kuid ajateenistus jätkub reservis. Soome sõjaline kaitse lasub reservväelaste õlgadel ja Soome NATO liikmelisus ei muuda selle terviku tähendust. Ka NATO liikmena on Soome kaitsmine eelkõige Soome ja soomlaste ülesanne.
Kolonel Pietiläinen ütleb, et NATO liikmelisus mõjutab ka reservi tulevikku. Hetkel ei ole veel kõik liikmelisuse mõjud reservi väljaõppele selgunud, kuid Pietiläineni sõnul on eesmärk selge:

Pädev Soome reservväelane, kes on võimeline tegema koostööd rahvusvaheliste jõudude ja organisatsioonidega nii õppustel kui ka vajadusel kriisi ajal. Teie oskusi peab kaitsevägi vajadusel kasutama ja seda tuleb säilitada. Sõjalist võimekust arendavaid oskusi saab harjutada lisaks kaitseväe täiendõppustele ja vabatahtlikele õppustele näiteks Riigikaitse väljaõppeühingu (MPK) vabatahtlikel riigikaitsekursustel.
Uus kutse ajateenijaid alustab esmaspäeval, 3. juulil.

AS Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine (Ülemiste hariduskompleks)

By

Helena-Reet Aari

-

juuni 15, 2023

NordenBladet — AS Nordecon kontserni ettevõte Nordecon Betoon OÜ (brändinimi NOBE) ja Mainor Ülemiste AS sõlmisid töövõtulepingu Ülemiste hariduskompleksi esimese etapi projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks aadressil Valukoja 9, Tallinn. Esimeses etapis rajatakse ligikaudu 6 000 m2 brutopinnaga Tallinna Rahvusvahelise kooli hooneosa ja Ülemiste kogukonnahoone.

Ehitustööde kogumaksumuseks on ligikaudu 11,5 miljonit eurot ilma käibemaksuta, tööd lõppevad lepingu kohaselt 2024. aasta detsembris.

Ülemiste hariduskompleks on objekt, mille kohta Nordecon AS on 10.03.2022. aastal börsiteavituse juba teinud. Käesolevaga sõlmiti sellele objektile uus vähenenud mahuga projekteerimis- ja ehitusleping, mida asub täitma Nordecon Betoon OÜ.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Soomes, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2022. aasta konsolideeritud müügitulu oli 323 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 580 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Andri Hõbemägi
Nordecon AS
Investorsuhete juht
Tel: +372 6272 022
Email: andri.hobemagi@nordecon.com
www.nordecon.com

AS Silvano Fashion Group aktsionäride üldkoosoleku otsused

By

Helena-Reet Aari

-

juuni 15, 2023

NordenBladet — AS Silvano Fashion Group tegi 24. mail 2023 aktsionäridele ettepaneku võtta vastu alltoodud aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused koosolekut kokku kutsumata.

Üldkoosoleku teade avaldati 24.mail 2023 Tallinna Väärtpaberibörsi kodulehel aadressil https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=bc3e622810054b7a49a4f706f81ac5063&lang=et&src=listed ja Varssavi Väärtpaberibörsi infosüsteemis ning 24.05.2023.a. ajalehes “Eesti Päevaleht” ja Aktsiaselts Silvano Fashion Group kodulehel aadressil https://www.silvanofashion.com/et/investorid/ettevotte-teated/.

Aktsionäride üldkoosoleku otsuseid hääletas 10 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud 21 872 817 häält eht 60,76 % kogu aktsiakapitalist. Seega oli Koosolek pädev võtma vastu otsuseid Koosoleku päevakorras olnud küsimustes.

Koosolek võttis vastu alljärgnevad otsused:
Päevakorrapunkt 1: AS-i Silvano Fashion Group 2022. a majandusaasta aruande kinnitamine

Otsustati:
Kinnitada Aktsiaseltsi Silvano Fashion Group 2022. a majandusaasta aruanne.
Hääletamise tulemused:

poolt:
21 872 817 häält ehk 60,76 % koosolekul esindatud häältest

vastu:erapooletu:
14 127 183 häält ehk 39,24% koosolekul esindatud häältest0 häält ehk 0,00% koosolekul esindatud häältest

Päevakorrapunkt 2: AS-i Silvano Fashion Group 2022. a kasumi jaotamine
2.1. Kinnitada AS-i Silvano Fashion Group 2022.a. majandusaasta puhaskasumiks 11 796 000.- eurot. 2.2. Mitte eraldada AS-i Silvano Fashion Group 2022.a. majandusaasta puhaskasumist vahendeid AS-i Silvano Fashion Group reservkapitali ega teistesse seaduse või põhikirjaga ettenähtud reservidesse. 2.3. Jätta puhaskasum jaotamata ning arvata 2022. aasta majandusaasta puhaskasum jaotamata kasumi hulka.

Hääletamise tulemused:
poolt: 21 330 622 häält ehk 59,25% koosolekul esindatud häältest; vastu: 14 669 378 häält ehk 40,75% koosolekul esidatud häältest;erapooletu: 0 häält ehk 0,00% koosolekul esindatud häältest.

Aktsionäride ülkoosoleku protokoll avalikustatakse AS Silvano Fashion Group kodulehel https://www.silvanofashion.com/et/investorid/ettevotte-teated/.

AS Silvano Fashion Group
E-post: info@silvanofashion.com
Tel: +372 684 5000

Eesti: Menetlusse võeti eelnõu liiklusseaduse muutmiseks

By

Helena-Reet Aari

-

juuni 15, 2023

NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse üheksa eelnõu.

Riigikogu liikme Mart Maastiku 14. juunil algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (243 SE).

Eelnõu näeb ette võrdsustada mopeedidega need B-kategooria sõidukid, mille lubatud täismass on kuni 2 500 kg ja suurim füüsiliselt piiratud kiirus 45 kilomeetrit tunnis ning võimaldada selliste sõidukite juhtimist vähemalt 14-aastastel isikutel, kellele on antud AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 14. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele elektri üldteenuse klientide universaalteenuse hinnalt börsipõhisele hinnastamisele viimiseks” eelnõu (244 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek luua õiguslik võimalus, et viia elektri üldteenuse kliendid universaalteenuselt automaatselt börsipaketile, kui börsihind on soodsam. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Alar Lanemani 14. juunil algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (245 SE).

Muudetakse käibemaksuseaduse §15 lõiget l ning vähendatakse käibemaksu standardmäära, mille suurus on praegu 20%. Teatud kaupadele ja teenustele kehtivaid vähendatud määrasid (9% ja 5%) eelnõuga ei muudeta. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu liikmete 14. juunil algatatud Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme, Mart Helme ja Jaak Valge 14. juunil algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valmise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (246 SE).

Eelnõu näeb ette kehtestada Eestis mandaatide ühitamatuse põhimõte, mille kohaselt uus omandatud mandaat tühistab eelneva mandaadi ehk kui Riigikogu liige osutub valituks kohaliku omavalitsuse volikokku, siis tühistub Riigikogu mandaat ja vastupidi. Riigikogu liikmel on vastavalt eelnõule õigus valida, kumba mandaati ta kasutab. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme ja Arvo Alleri 14. juunil algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (247 SE).

Eelnõuga tehtava muudatuse tulemusega väheneb füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määr, mis praegu on 20%. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Kert Kingo, Rain Epleri 15. juunil algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (248 SE).

Eelnõu muudatuse tulemusena suurendatakse töötaja isikliku sõiduauto hüvitise maksuvaba piirmäära. Juhtivkomisjoniks märgiti rahanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Rene Koka 15. juunil algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (249 SE).

Eelnõu muudatuse tulemusena väheneb füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määr, mis praegu on 20%. Juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Alar Lanemani, Anti Poolametsa 15. juunil algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (250 SE).

Eelnõuga muudetakse käibemaksuseaduse § 15 lõiget l ning vähendatakse käibemaksu standardmäära, mille suurus on praegu 20%. Teatud kaupadele ja teenustele kehtivaid vähendatud määrasid (9% ja 5%) eelnõuga ei muudeta. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Isamaa fraktsiooni 15. juunil esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine mõttekoja SALK poolt valimiste mõjutamisega seotud asjaolude uurimiseks“ eelnõu (251 OE).

Komisjoni eesmärgiks seatakse uurida ajakirjanduses esitatud väiteid mõttekoja SALK tegevuse kohta Riigikogu valimiste mõjutamisel. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.