Helena-Reet: MÄRTS.. it´s all about you, PANDU!!!!❤🐾🐱

By

-

juuni 14, 2023

NordenBladet – … Olgu, täna on juba juuni, aga nagu näha on mul alles märtsi postitus pooleli. Tegin enamuse sellest postitusest märtsis valmis, eks nüüd siis kirjutan juurde ja lõpetan. Vahepeal on lihtsalt väga palju juhtunud… Abiellusin oma unistuste mehega, meil oli imeilus pulmapidu koos lähedastege, pidasime pikad kaunid mesinädalad Hispaanias, olen teinud palju ilusat käsitööd, olen ehitanud IT-platvormi jne… sellest kõigest siis, kui märtsi postitusega ühele poole saame.

Nagu ikka elus, on olnud nii head kui kahjuks ka kurba. Märts oli minu jaoks aga väga väga kurb, mis lõi pikalt rivist välja.

Kolmapäev, 8. märts (naistepäev) jääb minu jaoks nüüdseks alati Pandu lahkumise päevaks. 8. märtsil 2023 matsime napilt 8-aastasena koduaeda meie palavalt armastatud kassi Pandu the Cat. Mäletan, et oli lumine ja külm ning hing tahtis lõhkeda. Estella Elisheva ja Allan kaevasid jäises lumesajus hauda, mina hoidsin rätikutesse mähitud Pandut, Ivanka vaatas valged roosisd süles kõrval toiminguid pealt. Nutsin kolm nädalat iga päev, nutan ka nüüd sellest kirjutades. Armastasin Pandut väga.

Pandu surm on minu süü.

See teeb eriti haiget. Süütunne on väga halb tunne.

Neljapäeval tuli Pandu tuppa ja süües (pigem toitu nuusutades) kakas keha kontrollimata paar kõva pabulat. Ma sain pahaseks, mis jant see on, et kass kakab tuppa ning saatsin ta õue. Reedeks pani Allan kassile arsti aja aga mina ütlesin: Ahh, nalja teed või, jäta, kassid on vintsked, kassidel on kogu aeg mingid probleemid, ootame paar päeva. Ta oksendas ka korra aga minul oli jälle kohe vastus varnast võtta: kass on harjunud paremat toitu sööma, et kõht pole hiirtega enam harjunud… Kass tõi meile kummalegi Allaniga öösel kingituseks hiire umbes nädal enne oma siit ilmast lahkumist. Allani hiire sõi ta ära, peale seda kui me ei hakanud teda öösel mjaugumise peale kiitma ja oksendas sealsamas voodi kõrvale välja, järgmine päev mulle toodud hiire peale kiitsime teda öösel… mingil põhjusel sain kohe aru, et ta tuleb jälle hiirega. Ausalt on müstika ka see, et kuidas ta leidis kahel ööl järjes hiired TOAST?!

Pandu oli imeliselt sõbralik ja hea kass! Väga väga armas kass! Mul on reeturi tunne, et ma temaga arstile ei läinud. Mul oleks lihtsam, kui saaksin mingi karistuse selle eest, aga kõik see süümepiin ja muu jutt ja kahetsus kahjuks enam ei aita. Kassid on kiskjad ja väga head teesklejad, nad ei näita välja enda nõrkust-haigust, petavad su ära. Oskan täna vaid siiralt kahetseda, et oma kassiga regulaarselt arsti juures kontrollis ei käinud.

Armas Pandu, anna mulle andeks! Ei taha mina kedagi õpetada, aga oma kurvast kogemusest ma soovitan kogu südamest, et käige oma loomakestega aeg-ajalt arstil isegi siis, kui kõik on justkui ok – parem karta kui kahetseda, parem kontrollida tervist ja märgata häda õigel ajal!

Pandu, oled igavesti meie südames!!!

Erikomisjon arutab Eesti keele õpet vene õppekeelega põhikoolides

By

Helena-Reet Aari

-

juuni 14, 2023

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna avaliku istungi, et arutada Eesti keele õpet vene õppekeelega põhikoolides.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul ei ole senine eesti keele õppe korraldus taganud nii, et vene õppekeelega põhikooli lõpetajad omandaksid Eestis edukaks edasiõppimiseks vajaliku eesti keele oskuse. „Riiklik õppekava näeb ette, et vene õppekeelega põhikoolide lõpetajad saavutavad eesti keeles B1-taseme, kuid ligikaudu kolmandik lõpetajatest ei ole pika perioodi vältel selle tasemeni küündinud. Sageli ei vasta ka õpetajate ja koolijuhtide eesti keele oskus nõutud tasemele,“ lisas ta.

Erikomisjoni istungile on kutsutud haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, Haridus- ja Noorteameti peadirektor Jaak Raie, Narva linnapea Katri Raik, Tallinna abilinnapea Andrei Kante ja Riigikontrolli esindajad.

Komisjoni avalik istung algab kell 8.15 ja seda saab jälgida veebiülekandes.

Videosalvestisi istungitest saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil. (NB! Salvestised jõuavad veebi viivitusega.)

Muudatused Coop Pank AS juhatuses ja tütarettevõtete nõukogudes

By

Helena-Reet Aari

-

juuni 14, 2023

NordenBladet — Coop Pank AS nõukogu otsustas 14. juunil 2023 pikendada Coop Panga juhatuse esimehe Margus Rinki ning juhatuse liikme Arko Kurtmanni volitusi uueks 3-aastaseks ametiajaks alates eelneva ametiaja lõppemisest, s.o tähtajaga kuni 31.10.2026.

Coop Panga juhatuse liikme ja erakliendipanganduse juhi Rasmus Heinla volitused lõpevad tähtajaliselt 31.10.2023. Seoses juhatuse liikme ametiaja lõppemisega kutsutakse Rasmus Heinla tagasi Coop Pank AS tütarettevõtjate Coop Finants AS, Coop Liising AS ja Coop Kindlustusmaakler AS nõukogude liikme ametikohalt. Rasmus Heinla volitused Coop Panga tütarettevõtjate nõukogude liikmena lõppevad 31.10.2023.

Panga nõukogu otsustas käivitada konkursi erakliendipanganduse juhi leidmiseks. Uus juhatuse liige nimetatakse ametisse hiljemalt nõukogu oktoobrikuu koosolekul.

Margus Rink on alates 2017. aastast Coop Pank AS-i juhatuse esimees ning lisaks ka Coop Pank AS tütarettevõtjate Coop Finants AS, Coop Liising AS ja Coop Kindlustusmaakler AS nõukogu liige. Lisaks kuulub Margus Rink mittetulundusühingu Pangaliit juhatusse. Margus Rink omandas 2000. aastal ärijuhtimise magistrikraadi Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast ning 1994. aastal finantsarvestuse ja -analüüsi bakalaureusekraadi samast ülikoolist. Käesoleval hetkel kuulub Margus Rinkile 716 000 Coop Pank AS aktsiat ja 7 Coop Pank AS allutatud võlakirja. Samuti on talle väljastatud optsioon 223 100 aktsiale.

Arko Kurtmann on alates 2020. aastast Coop Pank AS juhatuse liige ja ärikliendipanganduse juht ning lisaks Coop Pank AS tütarettevõtjate Coop Finants AS, Coop Liising AS, Coop Kindlustusmaakler AS nõukogu liige, sealjuures Coop Liising AS nõukogu esimees. Arko Kurtmann on lõpetanud Eesti Maaülikooli ökonoomika ja ettevõtluse eriala. Käesoleval hetkel omab Arko Kurtmann 49 000 Coop Pank AS aktsiat läbi talle kuuluva ettevõtte Corby Capital OÜ. Samuti on talle väljastatud optsioon 134 500 aktsiale.

Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 160 400 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused kodule lähemale. Panga strateegiline omanik on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 320 kauplust.

Lisainfo:
Kristjan Seema
Turundus ja kommunikatsioonijuht
Tel: +372 5505 253
e-mail: kristjan.seema@cooppank.ee

Eesti: Värskas mälestati 1941. aastal küüditatud ja hukatud Eesti ohvitsere

By

Helena-Reet Aari

-

juuni 14, 2023

NordenBladet — Kaitseväe Akadeemia korraldas juuniküüditamise aastapäeval Värskas tseremoonia, et hoida elus mälestust sadade Eesti ohvitseride küüditamisest ja hukkamisest 1941. aastal.

„Oleme kogunenud Värskas mälestuskivi juurde, et meenutada ja meeles pidada 82 aastat tagasi 14. juunil Värskas Eesti ohvitseridele osaks saanud koledusi,“ ütles Kaitseväe Akadeemia veebel staabiveebel Andri Harkmann tseremoonial peetud kõnes. „Me mõistame üheselt hukka Nõukogude võimu inimsuse vastased kuritööd, kuid jäägu toonased traagilised sündmused meile meelde tuletama, et vajadusel tuleb Eesti riigi eest igal juhul koos ja otsustavalt võidelda.“

Lisaks Kaitseväe Akadeemia ülemale võttis sõna ka Setomaa valla vallavanem Raul Kudre, Kaitseliidu Võrumaa maleva kaplan Mait Mölder ning hingepalvuse küüditatud ja hukatud Eesti ohvitseride mälestuseks pidas Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku ülempreester Andreas Kaupo Põld.

Tseremoonia auvahtkonnas olid Kaitseväe Akadeemia kadetid ning pärast tseremooniat asetati 1941. aastal nõukogude võimu poolt represseeritud Eesti ohvitseride mälestuskivi jalamile pärjad.

Nõukogude võim vangistas ja küüditas 1940.-1941. aastatel sadu Eesti ohvitsere, kellest enamus hukati või surid vangistuses. 13. juunil 1941 vangistati Värska õppelaagris üle 200 Eesti ohvitseri. Nad koguti Petserisse Kaitseliidu majja, kust järgmisel päeval viidi juba edasi Venemaa vangilaagritesse. 1941. aasta juuniküüditamise käigus küüditati okupeeritud Eestist kokku ligi 10 000 inimest.

Küüditatud ja hukatud ohvitseride auks peetud mälestustseremoonia korraldamist alustas Eesti vabadusvõitlejate liit ja Eesti eruohvitseride kogu, alates 2017. aastast korraldab tseremooniat Kaitseväe Akadeemia.

Allikas ja foto: Eesti Kaitsevägi

Eesti: Riigikogu võttis vastu lasterikka pere toetusi kärpiva seaduse

By

Helena-Reet Aari

-

juuni 14, 2023

NordenBladet — Riigikogu võttis täna vastu teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud seaduse, mille kohaselt on lasterikka pere toetus alates järgmise aasta algusest kolme kuni kuue lapse puhul 450 ning seitsme ja enama lapse puhul 650 eurot kuus.

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse (17 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 56 ja selle vastu oli 37 Riigikogu liiget.

Seaduse kohaselt on alates 2024. aasta 1. jaanuarist lasterikka pere toetus kolme kuni kuue lapse puhul 450 ning seitsme ja enama lapse puhul 650 eurot kuus, mida on 200 euro võrra vähem kui praegu. Riigikogu eelmises koosseisus vastu võetud ja tänavu 1. jaanuarist jõustunud muudatustega tõusis lasterikka pere toetus kolme kuni kuue lapse puhul 300-lt 650 ning seitsme ja enama lapse puhul 400-lt 850 eurole kuus. Valitsus on põhjendanud toetuste kärpimise vajadust sooviga suunata raha õiglasema ja kulutõhusama toetussüsteemi loomiseks.

Samuti tunnistatakse täna vastu võetud seadusega kehtetuks lasterikka pere toetuse maksmise sujuva lõppemise regulatsioon, mille järgi makstakse toetust kuni pere noorima lapse 19-aastaseks saamiseni. Kuna üleminekuregulatsioon on õigusekspertides tekitanud kahtlusi perede ebavõrdsest kohtlemisest ja sätte põhiseaduspärasuses, siis otsustas valitsus teise lugemise eel eelnõust välja võtta sätte, mille järgi oleks 1/3 ja 2/3 ulatuses lasterikka pere toetust makstud aasta lõpuni vaid neile, kellel oli selleks õigus enne 1. juulit. Muudatuse järgi lõpeb toetuse maksmise sujuva lõppemise süsteem kõikidele toetuse saajatele tänavu 31. detsembril ning toetust makstakse tänavuse aasta lõpuni kõigile peredele, kellel on selleks tänavu õigus tekkinud või veel tekib.

Seadusega loobutakse ka 2024. aasta 1. mail jõustuma pidanud lasterikka pere toetuse pensioniindeksiga indekseerimisest. Samas kasvab riigi makstav elatisabi alates 2024. aasta 1. jaanuarist 100 eurolt 200 eurole kuus. Teise lugemise eel viis valitsus eelnõusse muudatuse, mille kohaselt jõustub kogu seadus 1. jaanuarist 2024.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 15. mail ning tähtajaks esitati sellele 388 muudatusettepanekut. 8. juunil otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekud hääletamisele ei kuulu.

Riigikogu tänane istung jätkub vastavalt päevakorrale eelnõude ja arupärimiste arutamisega. Päevakorras tehtud täpsustuse kohaselt ei arutata täna maksupaketi terviklike mõjude kohta esitatud arupärimist (nr 433), mille esitajad võtsid tagasi. Seaduse kohaselt kestab kolmapäevane istung päevakorra ammendumiseni või järgmise istungi alguseni neljapäeval kell 10.

Avafoto: Unsplash