NordenBladet — Valitsusprogrammis on kirjas, et uus Petteri Orpo valitsus reformib vastutustundlikult muu Euroopa eeskujul alkoholipoliitikat ning jätkab 2018. aastal alustatud üldist alkoholiseaduse reformi.
Valitsusprogrammis on kirjas, et kehtivas alkoholiseaduses määratletud jaemüügiluba laieneb kuni 8-protsendilise alkoholisisaldusega kääritamise teel valmistatud jookidele, lisaks maksimaalselt 5,5-protsendilistele jookidele, vahendab Iltalehti.
Lisaks protsendilimiidi tõstmisele on Orpo juhtimisel plaanis veinid toidupoodidesse tuua.
Poole valitsemisperioodi lõpuks teevad vastutavad ministeeriumid uuringu 15-protsendiliste kangusega veinide müügi liberaliseerimiseks, seisab valitsusprogrammis.
Valitsusprogrammi kohaselt kaotatakse alkoholi veebimüügi osas vastuolud, et soomlastel oleks õigus osta veebi kaudu alkoholi teistes EL-i riikides tegutsevatelt ettevõtetelt.
Soome Alkole ja teistele jaemüügiloaga ettevõtele võimaldatakse alkoholi veebimüük ja muud tarne- ja järeletulemisel põhinevad jaemüügi kontseptsioonid – kuid seda vanusepiirangut järgides.
Riigisisesel veebimüügil järgitakse käsitööpruulikodade, mikropruulikodade ja majaveini erandeid, võttes arvesse kehtivaid kodumaise jaemüügi kanguse piire.
Kodumaiste väike- ja käsitööpruulikodade ning veinitootjate toodangu müük tootmiskohtadest otse tarbijale on võimalik jaemüügiloaga.
Valitsusprogrammis on kirjas, et Soome operaatorite välismaale müügi piirangud EL-i õiguse piires kaotatakse. Reformid viiakse ellu EL-i õiguse seisukohalt vastuvõetaval viisil, seisab valitsusprogrammi alkoholikaubanduse peatüki lõpus.
NordenBladet — Hotel & Spa Resort Järvisydän teatas möödunud nädalal, et juuni alguses leiti spaa kraaniveest legionella baktereid. Teate kohaselt on praegu käimas tõrjemeetmed. Järvisydän teate kohaselt algas esmaspäeval, 12. juunil spaa kraanivee hoolduskloorimine. Spaa on klientidele avatud tavapäraselt, sest baktereid leiti dušiveest, mitte ujulast, vahendab MTV.
Legionella on bakter, mida leidub väikestes kogustes magedas looduslikus vees ja pinnases. Legionella bakterid võivad paljuneda veesüsteemides ja liikuda koos aerosoolidega hingamisõhku. Hoones tekivad aerosoolid eelkõige duši all käies ja mullivannis. Legionella bakterid võivad hingamisteede kaudu organismi sattudes põhjustada tõsist leegionäride haigust.
Aurustumine võib toimuda näiteks duši all. Juues bakter haigusi ei põhjusta ja legionelloos ühelt inimeselt teisele ei kandu. Lisaks kuivale köhale, palavikule, peavalule, lihasvaludele ja õhupuudusele võivad sümptomiteks olla ka valu rinnus ja kõhus. Kõhulahtisus esineb enam kui veerandil patsientidest ja meeltesegasus tekib pooltel.
Haiguspilt võib varieeruda asümptomaatilisest infektsioonist kuni raske kopsupõletikuni, mida nimetatakse ka leegionäride haiguseks.
Järvisidän spaast leitud bakterid pole spaa sulgemist põhjustanud, sest Savonlinna keskkonnatervise inspektori Mika Merineni sõnul basseinidest võetud proovidest baktereid ei leitud. Spaas puudub nakkusoht, ütles ta.
Kuigi legionella ei levi inimeselt inimesele ega ka joogivee kaudu, seisab Järvisydän spaa teates, et ettevaatusabinõuna saavad kliendid spaast ka pudelivett. Merinen rõhutab, et tervishoiuasutused pole seda nõudnud.
Küll on spaa klientide heaolu mõttes sellise varumeetme võtnud, ütles Merinen.
Terviseinspektor Merinen ütleb, et üks legionellabakteri leidude põhjusi on ilmselt vajadus kulusid kokku hoida. Legionellat leiti kevadel Joensuu hotelli Scandic joogiveest, samuti Pieksämäki ujulast.
Põhja-Karjala hoolekandepiirkond Siun Sote andis aprillis teada legionella leiust Joensuu Scandicus.
Riigi tasandil ei tea ma lähiminevikust rohkem juhtumeid, kuid Ida-Savo keskkonnatervise osakond osales legionellaprojektis, mis oli suunatud basseinidele ja spaadele. Meie kontrollipiirkonnas leiti legionellat vaid Järvisydän spaas, ütleb Mika Merinen.
Eelmisel aastal alanud energiakriis pani paljud omavalitsused ja operaatorid mõtlema, kuidas energiakulusid kokku hoida. Eriti hädas olid suurenenud energiakuludega ujulad ja hotellid.
Alates jaanuarist on legionella testimine Soomes kohustuslik. Merineni hinnangul võib legionella leidude suurenemise üheks põhjuseks olla suurenenud testimine ja kulude kokkuhoid.
Energiasäästu osas läheme ühest äärmusest teise. Kulude kokkuhoid kaob, kui peate läbi viima drastilisi puhastusmeetmeid, märgib Merinen.
Merineni sõnul on spaaoperaatoritele nüüdseks antud juhis, et sooja tarbevee temperatuuri tuleb edaspidi hoida kõrgemal. Seda hakatakse tõhusamalt jälgima ja edaspidi hinnatakse ka veesüsteemi.
Merineni sõnul lasub vastutus avalikes asutustes alati operaatoritel, et näiteks spaas käimine oleks turvaline.
Legionella bakter kleepub leiges vees biokile külge. Sellest võib olla väga raske vabaneda. Jah, operaatorid peaksid olema teadlikud sellest, milliste ohtudega nad vee temperatuuri langetades kokku puutuvad, märgib Merinen.
Vee temperatuuril on oluline mõju legionellabakterite kasvule ja ellujäämisele. 50-kraadine vesi tapab 90 protsenti legionellast mõne tunniga, 55-kraadine vesi mõnekümne minutiga ja 60-kraadine vesi mõne minutiga.
Legionella võib madala sooja vee temperatuuriga kauem ellu jääda, kuigi ka alla 20-kraadine vesi ei võimalda tavaliselt legionella kontsentratsioonil kasvada.
Hea oleks inimesi üldiselt teavitada, et isegi kodus rakendatavad energiasäästumeetmed võivad viia legionellabakterite tekkeni. Kui eramu on ehitatud enne 2007. aastat, on sooja tarbevee madalaim temperatuur 50 kraadi, uuemates 55 kraadi.
Järvisydän sapaa juhataja asetäitja Jukka-Pekka Pajunen ütles MTV uudistele, et puhastustööd spaas jätkuvad nüüd neljandat päeva. Täna võetakse uued proovid ja saadetakse analüüsiks, ütles Pajunen.
Pajuneni sõnul pole bakteriavastus seotud kulude kokkuhoiuga, sest Järvisydän spaas pole vee temperatuuri langetatud.
Praegu uurime, mis selle põhjustas, ütles Pajunen.
Pajunen peab bakterileiu põhjuseks seda, et 12. jaanuaril muutus seadus, mille kohaselt tuleb legionellat regulaarselt testida. Nüüd leitakse seda siit ja sealt, lisab ta.
Pajuneni sõnul on klientidel olnud küsimusi, kuid majutuse äraütlemisi on olnud väga vähe. Vesi on isegi hetkel joodav, sest bakter ei ole seda juues nakkav.
Pajuneni sõnul soovib spaa veenduda, et bakterid saaks hävitatud, mistõttu on tulemas muudatused vee soojendamise seadmetes. Muudame sooja vett tootvad soojuspumbad efektiivsemaks, märkis ta.
Pajuneni sõnul maksab puhastus kümneid tuhandeid. Spaas on ujumine ohutu, kuid kui on astma või mõni muu kopsuprobleem, võivad aurustunud dušiveest bakterid organismi sattuda. Muidu on täiesti turvaline, järvevesi on puhas ja spaas saab vannis käia, aga kui põetakse astmat või kopsuhaigust, tuleks duši all käia majutusasutustes, kus on oma veesüsteem.
NordenBladet — Reedel, 16. juunil teatas Kanada kaitseminister Anita Anand, et Kanada kavatseb paigutada Lätti 15-st Leopard 2 tankist koosneva Kanada armee tankieskaadri koos tugipersonali ja varustusega. Teade tehti NATO kaitseministrite kohtumisel Brüsselis.
Tankide saatmine on osa operatsioonist Reassurance ja see peaks toimuma lähikuudel ning tankid, esialgne tugipersonal ja varustus jõuavad kohale 2023. aasta sügiseks. Umbes 130 isikust koosnev täielik üksus peaks olema paigas Kanada kaitseministeeriumi andmetel hiljemalt 2024. aasta kevadel, vahendab lsm.lv.
„See Kanada armee tankieskaader liitub Kanada juhitava NATO täiustatud kohaloleku (eFP) lahingugrupiga Lätis – mitmerahvuselise, kümnest riigist koosneva lahingugrupiga, mida Kanada on juhtinud raamriigina alates 2017. aastast. Kanada armee tankieskaadri kasutuselevõtt suurendab oluliselt lahingugrupi sõjalist võimekust. See teade näitab Kanada pühendumust ellu viia 2022. aasta juuni Kanada-Läti ühisdeklaratsiooni, milles Kanada lubas teha koostööd Läti ja NATO liitlastega vägede tugevdamiseks ja kohale toomiseks, et muuda eFP lahinguvõimeliseks brigaadiks,” seisab teates.
NATO kaitseministrite kohtumisel arutasid liitlased oma jätkuvat toetust Ukrainale, keskendudes tingimuste seadmisele riigi pikaajaliseks sõjaliseks eduks ja tugevdatud suhteks NATOga, tagades samas piisava kaitsetootmise. Ministrid kinnitasid NATO solidaarsust ja ühtsust vastuseks Venemaa ebaseaduslikule ja õigustamatule sõjale ning Ukrainale õigeaegse ja tõhusa abi andmisel koostöös tööstusega.
„Kanada toetus Ukrainale on vankumatu ja meie pühendumus NATO alliansile on raudkindel. Kanada täiendav sõjaline abi Ukrainale aitab Ukraina relvajõududel end kaitsta Venemaa ebaseadusliku ja õigustamatu sissetungi eest. Lisaks näitab Kanada armee tankieskadrilli lähetamine Lätti Kanada jätkuvat pühendumust Läti julgeolekule ja NATO kollektiivkaitsele. NATO asutajaliikmena jätkab Kanada konkreetse panusega meie liitlaste kaitsmisel,” ütles Anand.
Läti kaitseminister Ināra Mūrniece tervitas tankide saatmist, öeldes: „Läti ja Kanada teevad tihedat koostööd, et viia ellu NATO Madridi tippkohtumisel sõlmitud deklaratsioon ja arendada Lätis paiknev lahingugrupp lahinguvõimelise brigaadi tasemele. Kanada otsus tankide alaliseks paigutamiseks Lätti on tugev signaal Kanada otsusekindlusest selle eesmärgi saavutamisel.”
Läti kaitseminister teavitas NATO kolleege ka Läti valitsuse tänavuse, aga ka 2024. ja 2025. aasta otsusest panustada 2 miljoni euroga (igal aastal) NATO terviklikku toetuspaketti Ukrainale. Selle algatuse eesmärk on pakkuda mittesurmavat tuge Ukraina relvajõududele, kohandades neid aktiivse sõjapidamise tingimustega.
Lisaks osales kaitseminister ka USA juhitud Ukraina kaitse kontaktgrupi (Ramsteini formaat) kohtumisel, mis toimus 15. juunil NATO peakorteris Brüsselis.
Canada will step up its military presence in Latvia by deploying a tank unit with 15 Leopard 2 tanks to🇱🇻. This 🇨🇦decision shows its strong commitment to develop @eFPBGLatvia to a brigade. Thank you @AnitaAnandMP for🇨🇦contribution to the security of our region. #StrongerTogether pic.twitter.com/k6tWYBG3j5
— Ināra Mūrniece (@IMurniece) June 16, 2023
NordenBladet — Hepsori Kanadas, Ontario provintsis, registreeritud tütarettevõte Hepsor SPV I Ltd tegi oma esimese investeeringu Kanada kinnisvaraturule. Koos Kanada partneritega osteti elukondlikuks arenduseks sobiv kinnistu Torontos, aadressil 3406-3434 Weston road. Kinnistu arendamiseks asutati ettevõte Weston Limited Partnership, milles lisaks Hepsorile ja tema Kanada koostööpartneritele osalevad veel ka erinevad Kanada ja Euroopa investorid. Tehingu struktureerimisel nõustas Hepsorit Kanada üks suuremaid advokaadibüroosid Fasken (www.fasken.com).
Soetatud arendusprojekti esimese faasi eesmärgiks on kinnistu ehitusmahtude tõstmine 27 000 m2-ilt ca 53 000 m2-ni ning ehitusõiguse saamine kahe kortermaja loomiseks. Maa väärtustamise faas võtab eelduslikult aega 2-2,5 aastat, misjärel saab Weston Limited Partnership otsustada, kas selleks hetkeks loodud täiendav väärtus realiseeritakse läbi kinnistu edasimüügi või liigutakse projektiga edasi ehitusfaasi.
Projekti esimese faasi investeeringute mahu suuruseks on kokku ca 17,5 miljonit eurot, millest Weston Limited Partnership investeerib omavahenditena ca 8 miljonit eurot.
Hepsor AS-i nõukogu esimees Andres Pärloja ütles: “Hepsor alustas oma Kanada ärisuuna arendamisega 2022. aasta kevadel pärast Ukraina sõja algust eesmärgiga leida uusi kasvuvõimalusi ning hajutada praeguste koduturgudega seotud geopoliitilisi riske. Aasta ajaga on Kanadas ülesehitatud äri alustamiseks vajalik koostöövõrgustik alates juriidilistest- ja finantsnõustajatest ning lõpetades pankade, turuanalüüsi- ning maaklerettevõtetega. Lisaks Weston Road’i projektile on Kanadas hetkel ettevalmistamisel sisenemine veel kolme sarnasesse arendusprojekti Torontos ja Toronto eeslinnades.“
Henri Laks
Juhatuse liige
Telefon: +372 5693 9114
e-post: henri@hepsor.ee
NordenBladet — Lähipäevil arvatakse kaitseväes reservi viimased möödunud aasta juulis ning oktoobris ajateenistust alustanud ajateenijad, kes jätkavad oma teenistust reservis.
Tänasega arvatakse reservi kokku ligi 2800 ajateenijat, kes omandasid riigikaitsmiseks vajalikke teadmisi ja erialaseid oskusi küber- ja erioperatsioonide väejuhatustes, diviisi 1. ja 2. jalaväebrigaadides, logistika-, suurtükiväe ning staabi- ja sidepataljonides. Lisaks suundub järgmisel esmaspäeval reservi hulk mereväelasi.
„Kaheksa kuni üksteist kuud teenistust võivad tunduda rasked, kuid reservteenistus on veelgi raskem,“ ütles Tapa linnakus toimunud rivistusel 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Andres Merilo sõduritele. „Sellest hetkest peate ise hoidma ennast vormis, peate ise hoidma oma oskusi üleval ja peate olema valmis igal ajal meie kutsele vastama ja tulema teenistusse. Teie olete täieõiguslikud 1. jalaväebrigaadi meeskonnaliikmed.“
Kokku alustab tänasega reservteenistust pea 1200 diviisi 1. jalaväebrigaadi allüksustes riigikaitselisi oskusi omandanud sõdurit. Niisamuti üle 160 diviisi suurtükiväepataljoni ja ligi 140 staabi- ja sidepataljoni sõdurit.
Küberväejuhatus arvab reservi pea 80 ajateenijat, sõjaväepolitsei Vahipataljon ligi 140 ning erioperatsioonide väejuhatus mitukümmend võitlejat. Mereväe 45 mereväelast suunduvad reservteenistusse järgmisel esmaspäeval.
Möödunud nädalal arvati reservteenistusse juba diviisi 2. jalaväebrigaadi pea 770 võitlejat. Samuti diviisi logistikapataljoni üle 230 sõduri, kelle hulgas on erialalt nii jaoülemaid, parameedikuid, autojuhte, tõstukijuhte, mehhaanikuid kui ka julgestusüksuste võitlejaid. Järgmised ajateenijad tulevad logistikapataljoni juulis ning nende teenistus kestab 11 kuud. Samuti on hetkel käimas väljaõpe talvekutse alusel teenistusse tulnutele.
Ajateenistusse kutsutakse aastas kolmel korral: jaanuaris ja juulis alustavad 11-kuu pikkust teenistust eelkutsega saabunud tulevaste reservüksuste nooremallohvitserid ja autojuhid ning oktoobris kutsutakse kaheksaks kuuks teenistusse reservüksuste reakoosseis.
Põhikutse ajateenijad läbivad esimese kahe kuu jooksul sõdurioskuste baaskursuse ning alustavad seejärel üksuse koostööõpet, eelkutse ajateenijad läbivad lisaks kolmekuulisele baaskursusele vastavalt ametikohale kas autojuhi- või nooremallohvitseride väljaõppe.
