Eesti tuumajaama rajamise eeldatav maksumus ja tulevikuväljavaated

By

-

veebruar 10, 2025

NordenBladet – Eesti riik hindab, et tuumajaama rajamine võib järgneva kümne aasta jooksul riigieelarvest nõuda umbes 120 miljonit eurot. See summa hõlmab tuumaregulaatori loomist, haridusprogramme ning pääste ja tehnilise võimekuse arendamist.

Tuumaregulaatori ja haridusprogrammide jaoks kulub eeldatavalt 73 miljonit eurot, samas kui pääste ja tehnilise võimekuse arendamine nõuab lisaks kuni 54 miljonit eurot. Riik jätkab nende kulude täpsustamist vastavalt arengutele.

Kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming rõhutas, et tuumajaama rajamisega kaasnevad ka olulised maksutulud ning juba neljandaks aastaks võiks projekt hakata riigile tulu tooma. Käitamisfaasis peaksid riigi tulud ületama kulusid vähemalt 19 miljoni euro võrra.

Praegu pole veel kindel, milline ettevõte tuumajaama ehitab või millist tehnoloogiat kasutatakse. Kuigi Fermi Energia on avaldanud huvi, on riik jätnud avatuks võimaluse ka teistele erasektori ettevõtetele. Lisaks pole veel hinnatud sõjaliste ohtude maandamise ja turvalisusega seotud lisakulusid.

Tuumajaama rajamine võib kaasa tuua uusi investeeringuid energiamahukatesse tööstustesse ning edendada haridus- ja teadusturismi. Samuti on võimalus teenida tulu maakasutustasudest, kui jaam rajatakse riigimaale.

Fermi Energia on esitanud taotluse 600-megavatise tuumajaama riigi eriplaneeringu algatamiseks, kuid lõplikke otsuseid pole veel tehtud.

Miks oma tuumajaam Eestile vajalik oleks?

Tuumajaam oleks suur samm Eesti energiajulgeoleku ja rohepöörde saavutamisel ning kasulik mitmel põhjusel:

Energia sõltumatus – Vähendaks sõltuvust imporditud elektrist ja fossiilkütustest.
Stabiilne elektritootmine – Tagaks pideva ja usaldusväärse elektrivarustuse, erinevalt tuule- ja päikeseenergiast.
CO₂-heite vähendamine – Aitaks saavutada kliimaeesmärke ja vähendada kasvuhoonegaase.
Majanduslik kasu – Loob töökohti, arendab tehnoloogiat ja meelitab investeeringuid.
Energia hind – Pikas perspektiivis võib stabiliseerida ja vähendada elektrihinda.

Avafoto: GE-Hitachi, BWRX-300 tuumajaama illustratsioon, mis on üks jaamadest Fermi Energia valikus (Fermi Energia)

Eesti Rahva Muuseumi direktor Kertu Saks lahkub ametist

By

Helena-Reet Aari

-

veebruar 10, 2025

NordenBladet – Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktor Kertu Saks teatas, et lahkub ametist omal soovil enne ametiaja lõppu. Saks juhtis ERM-i alates 13. detsembrist 2021 ning tema viimane tööpäev on 7. märts.

Saks meenutas, et alustas muuseumijuhi tööd Covid-pandeemia ajal, kui ERM oli külastajatele suletud. Täna on muuseum taas populaarne, aastas külastab seda ligi 200 000 inimest ning töö on saanud kõrget tunnustust. Heimtali muuseum on samuti uue elu saanud ja jätkab Anu Raua pärandi hoidmist.

Direktori sõnul otsustas ta lahkuda nüüd, et uuel juhil oleks võimalus osaleda muuseumi tulevikusuundade määramisel. Ta rõhutas, et ERM vajab praegu uut ja värske jõuga juhti, et toime tulla muutuste ja eelarvekärbetega.

Enne ERM-i juhtis Saks Eesti Kultuurkapitali ning on töötanud ka Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskuse ning Energia Avastuskeskuse juhina.

Avafoto: ERM-i direktor Kertu Saks (Eesti Rahva Muuseum)

Euroopa riigid kaaluvad Vene varilaevastiku tankerite arestimist

By

Helena-Reet Aari

-

veebruar 10, 2025

NordenBladet – Venemaa kasutab varilaevastikku, et mööda hiilida lääneriikide kehtestatud nafta hinnalaest ning jätkata oma sõjalist tegevust Ukrainas. Veebiväljaanne Politico.eu teatas, et Euroopa riigid arutavad kulisside taga võimalusi, kuidas Läänemerel sõitvaid Vene tankereid arestida.

Võimalikud arestimismeetmed ja õiguslikud kaalutlused

Politico andmetel kaalutakse tankereid arestida rahvusvahelise õiguse alusel, tuues põhjuseks keskkonnaohud või piraatluse ohu. Euroopa riigid koostavad uusi õigusakte, et leida seaduslik alus varilaevastiku laevade kinnipidamiseks. Kui ühine kokkulepe ei sünni, võivad riigid kehtestada iseseisvalt seadused, mis lubaksid tankereid arestida ka väljaspool territoriaalvett.

Üks võimalik meede on nõuda, et kõik Läänemerel liikuvad tankerid kasutaksid ainult usaldusväärsete kindlustusfirmade teenuseid. See võimaldaks Eestil ja Soomel kahtlasi laevu kinni pidada.

Eesti välisministri hoiatused

Eesti välisminister Margus Tsahkna tõi välja keskkonnaohud ja võimalikud rünnakud Läänemere veealusele taristule. “Ligi 50 protsenti sanktsioneeritud kaubandusest liigub Soome lahe kaudu. Me ei saa kogu merd blokeerida, kuid me saame tugevamalt kontrollida,” märkis Tsahkna Politicole antud intervjuus.

Venemaa varilaevastiku ulatus ja mõju

Varilaevastiku abil väldib Venemaa hinnalage, suunates toornafta turule ja teenides seeläbi tulu sõjalisteks operatsioonideks. Mõttekoja Centre for Research on Energy and Clean Air juht Isaac Levi tõi esile, et varilaevastik moodustab juba 17 protsenti maailma naftatankeritest ning veab üle 80 protsendi Vene toornaftast.

G7 riigid kehtestasid 2022. aastal hinnalae, mis piirab naftabarreli hinda 60 dollariga ning keelab lääneriikide kindlustusseltsidel kindlustada naftatransporti, mis seda piiri ületab. Paljudel Vene tankeritel puudub nüüd lääne kindlustus, mistõttu nad kasutavad varilaevastiku skeeme.

Tõkked ja väljakutsed arestimisel

Kuigi Euroopa riikides kasvab frustratsioon Vene varilaevastiku tegevuse suhtes, pole tankereid lihtne arestida. Peamisteks takistusteks on Venemaa võimalik juriidiline vastutegevus, suured finantskulud ja logistilised probleemid. Lisaks tuleb arvestada keeruliste rahvusvaheliste laevandusreeglitega.

Tsahkna sõnul on oluline leida Euroopa riikide vahel ühine kokkulepe ja koordineerida seaduste rakendamist. “Me peame kokku leppima, kuidas me neid konventsioone rakendame,” ütles ta.

Euroopa riikide otsus Venemaa varilaevastiku suhtes võib mõjutada kogu regiooni majandust ja julgeolekut, samal ajal kui Venemaa jätkab viise sanktsioonide vältimiseks.

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv

10 ILUSAT mõtet, mis teevad Sõbrapäeva eriliseks

By

Helena-Reet Aari

-

veebruar 10, 2025

NordenBladet – Sõbrapäev on aeg, mil tähistame armastust, hoolivust ja sõprust. See on suurepärane võimalus väljendada oma tundeid ning tuletada meelde, kui olulised on meie lähedased. Siin on kümme ilusat mõtet, mis aitavad sul muuta Sõbrapäeva eriliseks ja meeldejäävaks.

1. Armastus algab väikestest asjadest

Tõelised tunded ei peitu suurtes žestides, vaid igapäevastes hoolivuse ilmingutes. Väike üllatus, soe kallistus või siiras naeratus võivad teha rohkem kui kallid kingitused.

2. Sõprus on hindamatu aare

Tõelised sõbrad on nagu tähed – nad võivad küll vahel silmist kaduda, kuid on alati olemas. Hinda oma sõpru ja tuleta neile meelde, kui olulised nad sulle on.

3. Kingi aega, mitte ainult asju

Kõige väärtuslikum kingitus on aeg, mille veedad koos lähedastega. Planeeri ühine jalutuskäik, vestlus kohvitassi taga või midagi lõbusat, mis teid veelgi lähendab.

4. Head sõnad jäävad südamesse

Ütle oma lähedastele, kui palju nad sulle tähendavad. Armsad sõnad ja siirad komplimendid võivad muuta kellegi päeva palju helgemaks.

5. Väike heategu loob suure mõju

Sõbrapäev on ideaalne aeg teha midagi lahket – olgu selleks ootamatu üllatus sõbrale, heategevuslik annetus või abikäe ulatamine kellelegi, kes seda vajab.

6. Naer ühendab inimesi

Ühine huumor ja lõbusad hetked tugevdavad sõprussuhteid. Jaga naljakat mälestust või vaata koos sõpradega mõnda lõbusat filmi – naer liidab ja loob ilusaid mälestusi.

7. Armastus ja sõprus vajavad hoolt

Nagu iga taim, vajavad ka suhted hoolt ja tähelepanu. Väikesed, kuid järjepidevad teod – olgu see kiri, kõne või üllatus – hoiavad suhteid tugevana.

8. Ole tänulik oma inimestele

Sageli võtame lähedasi iseenesestmõistetavalt. Sõbrapäev on hea aeg tänada neid, kes on alati olnud sinu kõrval ja toetanud sind läbi elu.

9. Ole iseenda parim sõber

Sõbrapäev ei ole ainult teistele mõeldud – ka sina väärid hoolt ja armastust. Tee midagi, mis teeb sind õnnelikuks ja tuletab meelde, kui väärtuslik sa oled.

10. Armastus ja sõprus ei tunne piire

Pole tähtis, kui kaugel keegi on – südamest tulnud sõnum või telefonikõne võib tuua kellegi päeva palju rohkem rõõmu kui arvata oskad.

Avafoto: Sõbrapäev (NordenBladet digiarhiiv)

Vaata ka:
Rahvakalender: Valentinipäev, sõbrapäev
Valentinipäeva marja-vahukoore-küpsise magustoit

Leedu: Sündide arv on kukkunud ajaloo madalaimale tasemele

By

Helena-Reet Aari

-

veebruar 10, 2025

NordenBladet — Esialgne statistika näitab, et eelmisel 2024. aastal oli Leedus ajaloo madalaim sündide arv alates 1990. aastast. Rahaline pinge ja kultuurilised muutused viivad selleni, et noored lükkavad lastesaamise edasi või otsustavad üldse lastetute perede kasuks. Kas seda saab tagasi pöörata?

Kaunasest pärit viie lapse ema Karolina Butrimė naljatleb, et saab 65-aastaseks saades riiklikku pensioni. Aga see kõik pole tema pärast, vahendab lrt.lt.

„Kõik on olnud väga positiivsed. Ma mäletan ainult ühte juhtumit [vastupidi]. Istusime lastega Kretinga Talveaia pargis. Ootasin oma viiendat last, neli last jooksid ümberringi. Olime kõik rõõmsad, mängisime. Ja naine astub juurde ja ütleb: Kas need kõik on teie omad? Ma olin nii uhke: jah, nad on kõik minu omad. Ja ta ütleb: milline idioot. Ja kõnnib minema,” naerab Butrimė.

Tänapäeval otsustab enamik peresid ühe või kahe lapse kasuks. Üha suurem hulk otsustab lapsi üldse mitte saada või viivitab sünnitusega.

Statistikaameti esialgsetel andmetel sündis 2024. aastal 18 979 last, mis on vähem kui ühelgi teisel aastal alates 1990. aastast.

Sotsiaalkindlustus- ja tööminister Inga Rauginienė ütleb, et üheks põhjuseks on see, et inimesed ei jaksa lapsi kasvatada.

„Elu läheb kallimaks ja meie noored kalkuleerivad: noorel perel on erakordselt raske eluaset osta. Sul peab olema piisav sissetulek, nii et noored töötavad rohkem kui ühel töökohal, et elu alustamiseks koguda. Seetõttu lükkub pereplaneerimine hilisemaks,” räägib ta LRT-le.

Kuigi Leedu pakub üht pikimat rasedus- ja sünnituspuhkuse perioodi EL-is ja suhteliselt heldeid hüvitisi, siis Butrimė märgib, et raha ei ole ainus tegur, mis otsustab, kas lapsi saada või mitte.

„Kui ma ei tahaks lapsi, poleks mul neid kindlasti,” ütleb viie lapse ema. „Ükski raha ei paneks mind seda tahtma – see on midagi, mida raha eest osta ei saa. Kui kasvatate neid ise, annate tõesti kogu oma aja oma lastele. Kui teil on lapsed ja neid kasvatavad lapsehoidjad – see on ka hea.”

Leedu sündimuskordaja on viimastel aastakümnetel pidevalt langenud. 2023. aastal oli sündimuskordaja 1,18, mis jääb tunduvalt alla elanikkonna asenduskordaja 2,1.

Kui Leedu rahvaarv on viimastel aastatel veidi kasvanud, on selle põhjuseks ränne, sealhulgas leedulaste tagasipöördumine.

Sotsioloog ja sotsiaalteaduste keskuse direktor Boguslavas Gruževskis väidab, et sündimuse tõstmine nõuab ennekõike hariduslikke jõupingutusi.

„Väärtushoiakute kujunemine haridussüsteemis. See on kultuuri- ja haridusministeeriumi jaoks väga tõsine töö – näidata inimestele tõesti, et materiaalsete vajaduste primitiivne rahuldamine on väga alatu asi,” räägib ta LRT-le.

Ühes populaarses Leedu laulus oli 2000. aastal rida, mis ütles: „Meid on maailmas ainult kolm miljonit”. Siis oli see alahinnatud – Leedu rahvaarv oli aastatuhande vahetusel 3,5 miljonit. Täna on see 2,9 miljonit ja prognooside kohaselt võib see järgmise 50 aasta jooksul langeda 2 miljonini.