NordenBladet — Baltic Horizon Fond teavitas 12. juulil 2023 avaldatud börsiteate vahendusel plaanist lunastada 1. augustil 2023 esimese osa võlakirjadest, mis emiteeriti 8. mail 2023 (ISIN-kood EE3300003235). Käesolevaga annab Baltic Horizon Fond teada, et lunastas täna, 1. augustil 2023 võlakirju ennetähtaegselt 7 500 003 euro ulatuses. Enne lunastamist oli võlakirjade nominaalsumma kokku 42 000 000 eurot ja pärast lunastamist on 34 499 997 eurot. Võlakirjade osalise lunastamisega kaasnes nimiväärtuse muutus, uus nimiväärtus on 82 142,85 eurot ühe võlakirja kohta.
Baltic Horizon Fondil on eesmärk täiendavalt lunastada 12 499 997 euro ulatuses võlakirju ühe aasta jooksul alates võlakirjade emiteerimise kuupäevast.
Lisainformatsiooni saamiseks palume kontakteeruda:
Tarmo Karotam
Baltic Horizon Fondi fondijuht
E-mail tarmo.karotam@nh-cap.com
www.baltichorizon.com
Baltic Horizon Fond on registreeritud lepinguline avalik kinnine kinnisvarafond, mida valitseb alternatiivfondivalitseja Northern Horizon Capital AS.
NordenBladet — Soome siseminister Mari Rantanen ütles, et Rootsi nõrgenenud julgeolekuolukord ei tähenda ohtu Soomele. Ta lisas, et riikide piiril kontroll karmistub. Rootsi julgeolekuolukorra karmistumise põhjuseks on mitmed juhtumid, kus Koraani on avalikus kohas põletatud.
Siseminister Mari Rantanen ütles intervjuus MTV uudistele, et usaldab ministrina võimude hinnagut Rootsi olukorra mõju kohta Soomele.
Soomes praegu uut ohtu ei ole. Võimud jälgivad olukorda väga tähelepanelikult ja hoiavad poliitikuid kursis, nentis Rantanen.
Kaitsepolitsei Supo juht Antti Pelttari kinnitas täna, et nõrgenenud julgeolekuolukord Rootsis ja Taanis pole terroriohu taset Soomes mõjutanud.
Neljapäeval peaks Rootsi langetama otsuse kontrolli tugevdamise kohta sisepiiril.
Rantaneni hinnangul võib Rootsi neljapäevane otsus kaasa tuua selle, et Soomest Rootsi sõitvad reisijad peavad oma passi näitama.
Saab näha, millise otsuse Rootsi neljapäeval teeb. Arvatavasti on asi selles, et passi näidatakse piirivalvuritele, kui nad otsustavad sellise kontrolli laiendada ka Põhjamaadele.
Põhjamaade vahel kehtib Põhjamaade kodanike liikumisvabadus. Vajadusel peab aga suutma oma isikut tõendada isikutunnistusega.
Rantaneni käest küsiti, kui tõsiseks ta olukorda Rootsis peab.
Rootsi ise on oma peaministri suu läbi hinnanud, et julgeolekuolukord on kõige tõsisem pärast Teist maailmasõda, seega tuleb seda uskuda, ütles ta.
Rantaneni käest küsiti ka arvamust, miks üksikute inimeste teadaolev provokatsioon ehk Koraani põletamine avalikus kohas on tekitanud nii tugeva reaktsiooni, et terve ühiskonna julgeolekuolukord halveneb.
Tuleb tunnistada, et ka minu jaoks on päris metsik, et seda tüüpi vabas Lääne ühiskonnas tehtud selged provokatsioonid tekitavad nii tugevaid reaktsioone. Hea oleks mõõdutunne, et tõlgendus liiale ei läheks, ütles Rantanen.
NordenBladet — EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli 30.06.2023 seisuga 10,61 eurot. Seoses fondi investeeringute korrapärase hindamisega, alanes NAV kuuga 0,3%. Alates fondi loomisest 2021.a juuni lõpus, on investeeritud kapitali tootlus 11%. Fondi omakapitalist on pea 30% investeerimata.
Juunis aset leidnud fondi tütarettevõtetele kuuluvate kinnisvarainvesteeringute ja alusfondide hindamise tulemusena alanes nende väärtus 0,9% võrra. Selle põhjuseks oli intresside tõusust tulenev tuleviku rahavoogude kõrgem diskonteerimise määr. Võrreldes teiste Euroopa ja Balti riikide kinnisvarafondidega jäi EfTEN United Property Fund’i portfellis olevate investeeringute allahindlus suhteliselt väikeseks. Allahindlust tasakaalustasid üüritulude indekseerimine ning fondi suur investeerimata kapitali osakaal.
Enim on aastataguse perioodiga võrreldes kasvanud üüritulud fondi investeerimisportfelli kuuluvas Vilniuse kahes büroohoones – Menulio 7 asuva hoone üüritulu kasvas seoses vakantsuse vähenemise ning indekseerimistega aastaga 12% võrra ning endise Danske büroohoone, kus fond omab osalust läbi usaldusfondi EfTEN Real Estate Fund 5, üüritulu on aastaga kasvanud 9%. Sellest tulenevalt oli Menulio 7 asuv büroohoone üks vähestest kinnisvarainvesteeringutest, mille väärtus juuni korralise hindamise tulemusena tõusis.
Juunis investeeris fond täiendavalt 240 tuhat eurot usaldusfondi EfTEN Residential Fund, mis omandas 102 korteriga üürimaja Riias. Tegemist on olemasoleva kortermajaga, mis on kavandatud täielikult renoveerida. Investeeringu kogumaksumus on eelarve kohaselt 7,2 miljonit eurot (ca 1 900 eurot üüritava ruutmeetri kohta). Usaldusfondi EfTEN Residential Fund Kaunase üürimaja, mis valmis käesoleva aasta kevadel, täituvus on tõusnud 63%le.
Detailsem EfTEN United Property Fund portfelli ülevaade on leitav fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/fondi-tulemused/
Kristjan Tamla
Tegevjuht
Tel: 655 9515
E-post: kristjan.tamla@eften.ee
NordenBladet — Bigbanki laenuportfell kasvas rekordilise 1,5 miljardi euroni, suurenedes kvartaliga 89 miljoni euro võrra (+6%) ja esimese poolaastaga 162 miljoni euro võrra (+12%). Eluasemelaenude portfell kasvas kvartaliga 23 miljoni euro võrra (+9%) 269 miljoni euroni, ärilaenude portfell 37 miljoni euro võrra (+7%) 550 miljoni euroni ning tarbimislaenude portfell 19 miljoni euro võrra (+3%) 693 miljoni euroni. 2022. aasta teise kvartaliga võrreldes kasvas kogu laenuportfell 390 miljoni euro võrra (+35%).
Teises kvartalis püsis laenuportfelli kvaliteet jätkuvalt heal tasemel. Kvartali lõpus oli vaid 1,3% laenunõuetest üle 90 päeva viivituses.
Kontserni hoiuseportfell kasvas kvartaliga 100 miljoni euro võrra (+7%) ja poolaastaga 231 miljoni euro võrra (+17%) 1,6 miljardi euroni. 2022. aasta esimese poolaastaga võrreldes kasvas Kontserni hoiuseportfell kokku 430 miljoni euro võrra (+37%). Tähtajaliste hoiuste portfell suurenes 2023. aasta esimeses poolaastas 136 miljonit eurot (+18%) 877 miljoni euroni. Säästuhoiuseportfell kasvas 94 miljonit eurot (+15%) 721 miljoni euroni.
Bigbanki 2023. aasta esimese kuue kuu puhaskasum oli 17,0 miljonit eurot, 2022. aasta samal perioodil oli see 14,1 miljonit eurot. Kasv ulatus 2,9 miljoni euroni (+21%). 2023. aasta teise kvartali kasum 7,4 miljonit eurot jäi 4% alla eelmise aasta sama perioodi kasumile, mis oli 7,7 miljonit eurot.
2023. aasta kuue kuu kasum enne allahindlusi ja tulumaksu ulatus 28,9 miljoni euroni, kasvades võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 6,2 miljoni euro võrra. Laenude allahindluse kulu oli samal perioodil 9,0 miljonit eurot. Laenude allahindluse kulu kasvas oluliselt suurenenud portfelli juures võrreldes 2022. aasta esimese poolaastaga 2,4 miljoni euro võrra (+36%).
Kontserni 2023. aasta esimese kuue kuu netointressitulud ulatusid 46,7 miljoni euroni, ületades 2022. aasta sama perioodi taset (39,7 miljonit eurot) 7,0 miljoni euro võrra. Teise kvartali netointressitulud olid 24,2 miljonit eurot, mis on 3,6 miljonit eurot enam kui 2022. aasta teises kvartalis.
Kontserni kinnisvarainvesteeringute portfell, mis sisaldab nii põllumaid kui ka äripindu, ulatus kvartali lõpus 45,5 miljoni euroni. Võrreldes eelmise kvartali lõpuga vähenes kinnisvarainvesteeringute portfell 1,0 miljoni euro võrra.
Kasumiaruanne, tuhandetes eurodes
II kvartal 2023
II kvartal 2022
6 kuud 2023
6 kuud 2022
Kohustised ja omakapital kokku
1 915 297
1 804 534
1 646 389
1 435 406
Bigbank AS juhatuse esimehe Martin Läntsi kommentaar:
„Vaatamata ebakindlale väliskeskkonnale ja intressimäärade jätkuvale kasvule on 2023. aasta esimese kuue kuu Bigbanki finantstulemused ning laenude- ja hoiusteportfelli kasv väga head. Bigbanki laenuportfell on kasvanud 2023 esimese poolaastaga jõudsalt kõikides tootekategooriates ning olles suunanäitajaks õiglase hoiuseintressi maksjana, on ka meie hoiuste mahud ootuspäraselt kasvanud.
Ärilaenude- ja liisingute müügimaht teises kvartalis ulatus 101 miljonit euroni, seejuures kasvas ärilaenude müük esimese kvartaliga võrreldes 83% võrra. Märkimisväärne on seejuures ka müügi struktuurne muutus. Kui veel aasta tagasi moodustasid ärilaenude müügist peamise osa elamispindade arendused, siis sellel aastal annavad tooni oma tarbeks ehitatavad tootmis- või laohooned ja pikaajalist tulu teenivad ärikinnisvara arendused.
Lisaks ärilaenude- ja liisingute müügiedule on näha positiivset trendi ka kodulaenude vallas. Pidevalt kasvav kodulaenude portfell näitab, et paljud kliendid on meid usaldanud oma kodu finantseerimisel, mis omakorda tõestab, et oleme suutnud neile enda konkurentidest paremaid laenutingimusi pakkuda.
Teises kvartalis aitas Bigbanki tegevuse finantseerimisele kaasa esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse (AT1) kuuluvate võlakirjade suunatud emissioon, millega kaasasime 3,39 miljonit eurot täiendavat kapitali. Olen tänulik kõikidele investoritele usalduse eest.
2023. aasta teine kvartal oli Bigbankile oluline verstapost ka selle poolest, et kolisime mais Tallinnas uude kontorisse. Bigbanki peakontor asub nüüdsest Eesti Rahvusraamatukoguga samas majas aadressil Narva mnt. 11. Avar ja tänapäevane uus kontor annab töötajatele lisamotivatsiooni jätkamaks panustamist Bigbanki kasvuplaanidesse.“
Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalil põhinev era- ja äriklientide laenudele ja hoiustele keskendunud pank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis. Bigbanki bilansimaht ületab 1,9 miljardit eurot.
Argo Kiltsmann
Juhatuse liige
Telefon: +372 5393 0833
E-mail: argo.kiltsmann@bigbank.ee
www.bigbank.ee
NordenBladet — ASi Ekspress Grupp 2023. aasta II kvartali müügitulu kasvas 13%, ulatudes 18,5 miljoni euroni ja EBITDA 8% 2,4 miljoni euroni. 2023. aasta 6 kuu müügitulu kasvas 18% võrdluses eelmise aastaga 35,3 miljoni euroni ning EBITDA 25% 3,6 miljoni euroni. Kontserni II kvartali puhaskasum oli 0,6 miljonit eurot ja I poolaasta vaates kokku 0,2 miljonit eurot, mis kahanes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 71%. Juuni lõpus moodustas digitaalsete tulude osakaal 82% kontserni kogukäibest. Digitaalsed tulud kasvasid 28% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Kontsern oli jätkuvalt edukas müügimahtude kasvatamisel nii reklaamis kui digitellimustes. II kvartal oli edukas nii turuosa suurenemisel reklaamis kui ka keskmise hinna kasvatamisel digitellimustes. Kontserni II kvartali müügitulu tegi tugeva kasvu ja suurenes 13% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. I poolaasta vaates kasvasid müügitulud kokku 18%. Kui poolaasta müügitulust jätta välja 2022. aasta II poolaastal Leedus tehtud ostud (uudisteportaal Lrytas ja uudisteagentuur ELTA), kujunes I poolaastal müügitulu kasvuks 12%. Reklaamimüügi tulu oli tugev Eestis ja Leedus, kus turg on siiani olnud stabiilne ning jäänud vähemalt eelmise aasta mahtude tasemele.
Lätis vähenes turu kogumaht ja ka Ekspress Grupi Lätist teenitud reklaamitulu jääb eelmisele aastale ca 4% alla. Antud vähenemist on kompenseerinud piletiplatvormi ja digiekraanide müügitulu kasv. Grupi opereeritav piletiplatvorm vahendas edukalt Riias toimunud juubelilaulupeo pileteid, mis suurendasid nii müüdud piletite arvu kui ettevõtte käivet. Inflatsiooniline keskkond ja kõrge intressitase suurendavad riske 2023. aasta II poolaasta reklaamitulude suhtes kõigis Balti riikides.
ASi Ekspress Grupp digitaalsete tellimuste hulk kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga Balti riikides kokku 24% (II kvartalis 9%, I poolaastas 20%) ja ulatus juuni lõpus 175,4 tuhande tellimuseni. Kontserni digitellimuste arv jätkas I poolaastal kiiret kasvu ja moodustab järjest olulisema osa kontserni tulubaasist. Viimase aastaga on kontsern Balti riikides juurde saanud ligi 34 000 digitellimusega lugejat ehk 24% rohkem kui eelmise aasta juuni lõpus. Kontserni digitaalne tulubaas põhineb üha enam digitellimuste müügitulul. Oleme tugevdanud grupi meediaettevõtete poolt pakutava sisu kvaliteeti ja mahtu, et olla kõigis Balti riikides liider digitellimuste valdkonnas. Kontsern liigub oma strateegiliste finantseesmärkide suunas ja soovib aastaks 2026 pakkuda digitaalset tasulist sisu vähemalt 340 000 tellijale.
Ekspress Grupi kasum enne intresse makse, kulumit ja amortisatsiooni (EBITDA) oli II kvartalis 2,4 miljonit eurot, kasvades 8%. I poolaasta EBITDA oli 3,6 miljonit eurot, kavades 25%. Kasumlikkust on peamiselt aidanud tõsta veebireklaami ja digitellimuste edukas müük Eestis ja Leedus ning piletimüügiplatvormide ja digitaalsete väliekraanide mahtude kasv.
2023. aasta I poolaasta puhaskasumiks kujunes 0,2 miljonit eurot, olles 71% madalam võrreldes eelmise aastaga. Koos ühekordsete erakorraliste kuludega teenis kontsern I poolaasta tulemusena kahjumit summas -0,1 miljonit eurot. Puhaskasumi vähenemist mõjutavad peamiselt Express Postiga seotud ühekordsed sulgemiskulud ja I poolaasta kahjumlik äritegevus kokku summas -0,6 miljonit eurot. I poolaastaga on kojukandeteenus Express Postis lõpetatud ning ühekordseid likvideerimiskulusid ja kahjumlikku tegevust kontserni järgmistes kvartalites enam ei kajastu. Lisaks on puhaskasumi taset mõjutanud Euribori tõusuga kasvanud intressimäärad ja kontserni investeeringutest tulenev amortisatsioonikulu kasv. Intressikulude negatiivne mõju on kahekordne ja avaldas I poolaasta tulemustes mõju 0,3 miljoni eurose lisakuluna.
Kontserni likviidsus on hea ja peame oluliseks likviidsusreservide hoidmist nii võimalike uute ostude tarbeks, kui ka majanduse võimaliku jahtumise olukorraks. 30. juuni 2023 seisuga oli kontsernil rahalisi vahendeid 6,1 miljonit eurot (31.12.2022: 7,4 miljonit eurot). I poolaasta jooksul on kontsern ostnud tagasi aktsiad kokku 1 miljoni euro eest ning maksnud aktsionäridele dividende summas 1,5 miljonit eurot. Seega on kontsern 2023. aasta I poolaasta jooksul teinud aktsionäridele väljamakseid kokku 2,5 miljoni euro ulatuses.
II KVARTALI JA 6 KUU TULEMUSED
MÜÜGITULU
2023. aasta II kvartali konsolideeritud müügitulu oli 18,5 miljonit eurot (II kvartal 2022: 16,4 miljonit eurot). II kvartali müügitulu suurenes 13% võrreldes eelmise aastaga. 2023. aasta I poolaasta konsolideeritud müügitulu oli 35,3 miljonit eurot (I poolaasta 2022: 29,8 miljonit eurot). I poolaasta müügitulu suurenes 18% võrreldes eelmise aastaga. Kasvu taga on nii veebi reklaamitulud kui digitellimuste tulud. Kontserni digitaalsete tulude osakaal moodustas 2023. aasta I poolaasta lõpus 82% kogukäibes (2022. aasta I poolaasta lõpp: 76% kogukäibes). 2023. aasta I poolaasta digitaalsed tulud suurenesid 28% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
KASUMLIKKUS
2023. aasta II kvartali konsolideeritud EBITDA oli 2,4 miljonit eurot (II kvartal 2022: 2,2 miljonit eurot). EBITDA kasvas 8% võrreldes eelmise aastaga ning EBITDA marginaal oli 13% (II kvartal 2022: 14%). 2023. aasta I poolaasta konsolideeritud EBITDA oli 3,6 miljonit eurot (I poolaasta 2022: 2,8 miljonit eurot). EBITDA kasvas 25% võrreldes eelmise aastaga ning EBITDA marginaal oli 10% (I poolaasta 2022: 9%). Kasumlikkust on aidanud tõsta veebireklaami ja digitellimuste edukas müük Eestis ja Leedus ning piletimüügiplatvormide ja digitaalsete väliekraanide mahtude kasvud.
2023. aasta II kvartali konsolideeritud puhaskasum oli 0,6 miljonit eurot (II kvartal 2022: 1,3 miljonit eurot). 2023. aasta I poolaasta konsolideeritud puhaskasum ilma erakorraliste kuludeta oli 0,2 miljonit eurot (I poolaasta 2022: 0,8 miljonit eurot). 2023. aasta I poolaasta puhaskasum vähenes 71% võrreldes eelmise aastaga. Koos erakorraliste kuludega oli 2023. aasta I poolaasta konsolideeritud puhaskahjum -0,1 miljonit eurot. Puhaskasumi vähenemist mõjutavad peamiselt Euribori tõusuga kasvanud intressimäärad ja kontserni investeeringutest tulenev amortisatsioonikulu kasv. Intressikulude negatiivne mõju on kahekordne ja avaldab I poolaasta tulemustes mõju 0,3 miljoni eurose lisakuluna. I poolaasta tulemusi mõjutasid ka ASi Express Post kojukandeteenuste sulgemisega seotud ühekordsed kulud summas 0,3 miljonit eurot ja ühisettevõtte I poolaasta tulemustelt teenitud 0,3 miljoni euro võrra kõrgem tegevuskahjum. Seega Express Posti kahjumliku tegevuse ja likvideerimise negatiivne mõju kontserni puhakasumile on 0,6 miljoni euro võrra kõrgem kui eelmise aasta samal perioodil. I poolaastaga on kojukandeteenus Express Postis lõpetatud ning kontsern täiendavat kahjumit antud valdkonnast II poolaastal ei teeni.
2022. aasta I poolaasta puhaskasumile avaldas ühekordset positiivset mõju summas 0,2 miljonit eurot Biļešu Paradīze ostuga seotud lõpposamakse ümberhindlusest tekkinud kasum.
KULUD
2023. aasta I poolaasta müüdud kaupade kulu, turundus- ja üldhalduskulud kokku moodustasid 34,0 miljonit eurot (I poolaasta 2022: 29,2 miljonit eurot). Tegevuskulud suurenesid 4,8 miljonit eurot (+17%) võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Suurima kasvu moodustab tööjõukulude kasv summas 2,9 miljonit eurot (+18%).
2023. aasta I poolaastas oli kontsernis keskmiselt 974 töötajat, mis on 112 töötajat rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (I poolaasta 2022: 862 töötajat). Kasvu taga olevad 88 töötajat on lisandunud läbi ettevõtete ostude, sh 2022. aasta mais omandatud ELTA uudiste agentuur Leedus ja 2022. aasta detsembris omandatud uudisteportaali lrytas.lt arvelt. 24 töötajat lisandus teistes ettevõtetes Eestis, Lätis ja Leedus.
RAHAPOSITSIOON
Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil vabu rahalisi vahendeid 6,1 miljonit eurot ja omakapitali 53,1 miljonit eurot (51% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2022. aasta 30. juuni seisuga olid vastavalt 6,8 miljonit eurot ja 52,1 miljonit eurot (56% bilansimahust). Seisuga 30. juuni 2023 oli kontserni netovõlg 14,7 miljonit eurot (30. juuni 2022: 10,5 miljonit eurot).
2023. aasta I poolaasta kontserni rahavood äritegevusest olid 4,4 miljonit eurot (I poolaasta 2022: 2,6 miljonit eurot), mida mõjutasid positiivselt nii Eestis kui Lätis piletimüügi platvormid. Läti piletimüügiplatvormi müügiaktiivsus on taastunud ning tulenevalt kõrgematest piletihindadest parem võrreldes koroona eelsele perioodile.
2023. aasta I poolaasta kontserni rahavood investeerimistegevusest olid -1,5 miljonit eurot (I poolaasta 2022: -3,6 miljonit eurot), millest -1,2 miljonit eurot oli seotud materiaalse ja immateriaalse põhivara arendamise ja soetamisega, mis näitab suurenenud investeeringud toodetesse ja tehnoloogiasse. I poolaastas investeeris kontsern uutesse LED ekraanidesse -0,9 miljonit eurot, mis on finantseeritud kapitalirendiga.
2023. aasta I poolaasta kontserni rahavood finantseerimistegevusest olid -4,3 miljonit eurot (I poolaasta 2022: -3,1 miljonit eurot), millest -1,0 miljonit eurot moodustab omaaktsiate tagasiostmine ja -1,5 miljonit eurot dividendimakse ASi Ekspress Grupp aktsionäridele. Finantseerimistegevused sisaldavad samuti netomuutust laenukohustustes -0,8 miljonit eurot ja rendikohustustes -0,9 miljonit eurot.
AKTSIATE TAGASIOST JA DIVIDENDID
Aktsiate tagasiostuprogrammi raames ostis AS Ekspress Grupp 9.märtsil 2023 tagasi 588 235 aktsiat hinnaga 1,70 eurot aktsia kohta kogusummas 1,0 miljonit eurot.
4. mail 2023. aastal toimunud ASi Ekspress Grupp aktsionäride korralisel üldkoosolekul otsustati maksta dividendi 5 eurosenti aktsia kohta kogusummas 1,49 miljonit eurot. Dividendid maksti aktsionäridele välja 24. mail 2023. aastal.
SEGMENTIDE ÜLEVAADE
Segmentide peamised finantsnäitajad
(tuhandetes EUR)
Müügitulu
II kv 2023
II kv 2022
Muutus %
I pa 2023
I pa 2022
Muutus %
12 kuud 2022
