NordenBladet — Tartu Ülikooli teadlaste tehtud uuringud näitavad, et neil inimestel, kes elavad lähedal müratekitajatele, on suurem oht erinevateks terviseprobleemideks.
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber ütles, et müra ja tervisemõjude uurimiseks on esmalt tarvis korralikke müraandmeid. Nende andmete järgi saab koostada mürakaarte, mis on kõigile inimestele Internetis kättesaadavad. Eestis on mürakaardid loodud Tallinna, Tartu ja põhimaanteede kohta.
Selleks, et teada saada inimeste arv, kes haigestuvad või surevad müra tõttu, on eraldi välja töötatud teaduspõhine metoodika Euroopa Liidus. „Kui me teame, kus inimesed elavad, siis me saame teha konkreetseid uuringuid tervise tagajärgede kohta. Inimesed jaotatakse kahte gruppi: väiksema müraga kokku puutuvad inimesed ning suurema müraga kokku puutuvad inimesed. Nii on võimalus vaadata, kas suurema müraga kokku puutuvatel inimestel on mingeid haiguseid rohkem,“ selgitas Triin Veber.
Triin Veber tõdes, et müra mõjude hindamine on päris keerukas arvutus ning mürakaardid on üsna uus nähtus. Arvutamisel võetakse muuhulgas arvesse autode ja raskeveokite arvu, maastikku, maastiku summutamisvõimet ning majade kõrgust. Esimene mürakaart Tartu ja Tallinna kohta on loodi 2012. aastal. Mürakaardi loomine võtab aega umbes kaks aastat. Näiteks praegu, 2022. aastal on mürakaart Tartu kohta olemas, kuid see kajastab 2019. aasta olukorda.
Maailma Tervise Organisatsiooni soovitusel ei tohiks ööpäeva keskmine autoliiklusmüra ületada 53 detsibelli. „Näiteks inimese kõne valjus on umbes 55 detsibelli ja see pole just eriti vali. Möödasõitva mootorratta müra on aga juba 90 detsibelli. Kui minna rokk-kontserdile, on see juba üle 100 detsibelli. Kui me nüüd mõtleme, et see on päeva keskmine, siis on see tegelikult päris suur müra. Sellised numbrid tähendavad, et iga natukese aja tagant möödub inimesest mõni tugevam heliallikas,“ selgitas Veber.
Triin Veber rõhutas, et igasugusel häirival müral on tegelikult tervisemõjud. Müral on negatiivne mõju ka siis, kui inimene ise otseselt häiringut ei tunneta. „Magamise ajal akna taga mööda sõitvad autod juba tegelikult mõjutavadki organismi – südametegevus kiireneb ja stressihormoonid vallanduvad. Inimene ise seda üles ärgates ei mäleta või öeldakse, et müra ei sega neid. Tegelikult see mõjutab ikkagi südameveresoonkonna tööd ja ainevahetust ning tõstab pikemas plaanis haiguste riski.“
Liiklusmüra on seostatud peamiselt isheemiliste südamehaigustega, nagu näiteks infarkt, aga ka teiste südameveresoonkonna haigustega, näiteks insuldi ja kõrgvererõhktõvega. Samuti on seoseid leitud ka teist tüüpi diabeedi, rasvumise ning ka vaimse tervise häiretega nagu depressioon ja ärevushäire.
Tartu Ülikooli teadlased on ka välja arvutanud, kui suur on liiklusmüra mõju Tartus ja Tallinnas inimeste tervisele. Kui vähendada autoliikluse müra 50 detsibellini ööpäevas, jääks iga aasta hinnanguliselt Tallinnas 130 ja Tartus terveks 23 inimest, kes käesoleva mürataseme tõttu haigestuvad südamehaigustesse. Samuti oleks vähem surmasid infarkti Tallinnas aastas keskmiselt 25 ja Tartus 4. Insulti haigestuks aastas vähem Tallinnas 140 ja Tartus 25 inimest.
Vastav info on edastatud ka Tartu ja Tallinna linnavalitsusele. Triin Veberi sõnutsi saab müra vähendada kasutades nutikat linnaplaneeringut. „Põhiline müra- ja õhusaasteallikas linnades ongi just autod ning nende ümber suunamine ja vähendamine võiks inimeste tervist linnas parandada. Kui linnaplaneering on juba üsna autokeskne ja elumajad asuvad suurte autoteede lähedal, pole seda lihtne muuta. Üks võimalus selleks on piirkiiruste alandamine 50-kilomeetrise tunnikiiruse pealt pealt 40 või 30 peale. Edaspidi linna planeerides tuleks aga autoliiklus suunata elumajadest eemale ning mugavdada ühistranspordi ja kergliiklusteede kasutamist,“ selgitas ta.
Praeguste näitajate pealt pole kahjuks loota, et Eestis müra hakkaks vähenema. „Saame loota sellele, et kui tulevikus läheme üle tunduvalt vaiksematele elektriautodele, siis olukord paraneb,“ ütles Veber. Ta lisas, et just iga inimene ise saab liiklusmüra vähendada. „Kui hommikuti tööle minna jalgratta, ühistranspordiga või jala, on kasu lausa mitmekordne – vähem mürast ja õhusaastusest tingitud haigestumisi ning otsene tervisekasu suurenenud liikumisest. See aeglustab ka üleilmset kliimamuutust ja vähendab kuumalainetest tulenevaid terviseriske.“
Avafoto: NordenBladet
