Laupäev, detsember 20, 2025

Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1568 POSTS 0 COMMENTS

Nordic Fibreboard AS 2023. aasta II kvartali ja 6 kuu auditeerimata majandustulemused

NordenBladet — JUHTKONNA ARUANNE

Nordic Fibreboard AS konsolideeritud müügitulu oli 2023. aasta 2. kvartalis 2,01 miljonit eurot (2022. aasta 2. kvartalis 3,65 miljonit eurot). Kontserni peamine tegevusala on puitkiudplaadi tootmine ja hulgimüük, mis toimub Nordic Fibreboard Ltd OÜ-s ningmille müügitulu 2023. aasta 2. kvartalis oli 2,00 miljonit eurot (2022. aasta kvartalis 3,64 miljonit eurot). Ülejäänud segmendiks on Pärnus Suur-Jõe tänaval oleva kinnisvara haldamine läbi ettevõtte Pärnu Riverside Development OÜ, mille müügitulu 2023. aasta 2. kvartalis oli 12 tuhat eurot (2022. aasta 2. kvartalis 9 tuhat eurot).

Nordic Fibreboard Ltd müük oli 2023. aasta 2. kvartalis 2,00 miljonit eurot, mis tähendab 23% langust võrreldes 2023. aasta 1. kvartaliga ja 45% langust võrreldes 2022. aasta 2. kvartaliga. Müügi langust võrreldes 2022. aasta 2. kvartaliga mõjutas 2022. aasta kevadel müügi lõpetamine Venemaa klientidele sanktsioonide tagajärjel, mis kehtestati Venemaale nende agresiivse sõjategevuse tõttu Ukrainas. Lisaks avaldas eelmise ja tänavuse aasta võrdluses negatiivset mõju müügile ka jätkuv nõrk nõudlus meie kolmel põhiturul Soomes, Taanis ja Eestis. Samas õnnestus osa sellest müügilangusest kompenseerida, müügitulu kasvuga kahel teisel põhiturul, milleks on Rootsi ja Läti.

Puitkiudplaadi põhitooraineks oleva hakkepuidu hindade jätkuv alanemine ning uue soodsama elektrilepingu, mille sõlmisime 01.04.2023, tulemusel kujunes brutomarginaaliks 2023. aasta 2.  kvartalis 25%, võrreldes 2023. aasta 1. kvartali 11%-ga. Üldkulud olid planeeritust madalamad, 2023. aasta 2. kvartalis oli vähenemine 20% võrreldes 2023. aasta 1. kvartaliga, mille tulemusel oli Nordic Fibreboard Ltd 2023. aasta 2. kvartali EBITDA positiivne 212 tuhat eurot (11% müügitulust) võrdluseks 2023. aasta 1. kvartali EBITDA, mis oli negatiivne 76 tuhat eurot.

2023. aasta 2. kvartali finantskulud olid 76 tuhat eurot, millest 53 tuhat eurot olid laenuintressikulud, 19 tuhat eurot kahjum Trigon Property Development (TPD) aktsiate ümberhindlusest ning 4 tuhat eurot muud finantskulud. 2022. aasta 2. kvartali finantstulud ja –kulud kokku olid 82 tuhat eurot, mis sisaldasid sisaldab TPD aktsiatelt saadud dividende summas 105 tuhat eurot ja nende aktsiate ümberhindlusest saadud kasumit summas 12 tuhat eurot ning finantskulusid summas 35 tuhat eurot. Puitkiudplaadi segmendi puhaskasum oli 2023. aasta 2. kvartalis 16 tuhat eurot (2023. aasta 1. kvartalis puhaskahjum 578 tuhat eurot).

ÄRIVALDKONDADE ÜLEVAADE
Müügitulu ärisegmentide lõikes

tuh EUR
II kv 2023
II kv 2022
6k 2023
6k 2022

Kiudplaadi tootmine ja müük
1 998
3 643
4 583
6 234

Kinnisvara haldamine
12
9
23
18

KOKKU
2 010
3 652
4 606
6 252

Kasum ärisegmentide lõikes

tuh EUR
II kv 2023
II kv 2022
6k 2023
6k 2022

EBITDA ärisegmentide lõikes

Kiudplaadi tootmine ja müük
212
635
137
914

Kinnisvara haldamine
(4)
(3)
(17)
(12)

Elimineerimine
(18)
(8)
(24)
(23)

Kokku EBITDA
190
624
96
879

Põhivara kulum ja amortisatsioon
(121)
(126)
(244)
(248)

Kokku ÄRIKASUM/-KAHJUM
69
498
(148)
631

Erakorralised kulud
0
0
(406)
0

Neto finantskulud
(76)
82
(50)
100

PUHASKASUM/-KAHJUM
(7)
580
(604)
731

NORDIC FIBREBOARD LTD: Kiudplaadi tootmine ja müük
Puitkiudplaadi müügitulu oli 2023. aasta 2. kvartalis 2,00 miljonit eurot (2022. aasta 2. kvartalis 3,64 miljonit eurot). Müügi aeglustumise peamiseks põhjuseks on nõrk globaalne majanduskeskkond, mis on põhjustatud makromajanduslikest teguritest, nagu kõrgemad intressimäärad ja kõrgemad tarbijahinnad, mis avaldavad negatiivset mõju tarbijate ja ettevõtete kindlustundele. Müük meie suurimale turule Soome langes 2023. aasta esimese kuue kuuga võrreldes 2022. aasta sama perioodiga 29%, samas kui meie turuosa puitkiudplaatide müügis Soomes on neil perioodidel püsinud muutumatuna. Nordic Fibreboard Ltd koduturg Eestis on kahe eelnimetatud perioodi võrdluses läbi teinud kõige dramaatilisema müügilanguse – 45%. Saime positiivseid uudiseid seoses sellega, et selle aasta esimese kuue kuu jooksul taastati müük oma vanadele klientidele Aafrikas.
Puitkiudplaadi segmendi 2023. aasta 2. kvartali EBITDA oli positiivne 212 tuhat eurot, mis on märgatav paranemine võrreldes 2023. aasta 1. kvartali EBITDA-ga mis oli negatiivne 76 tuhat eurot, kuid jääb kaugele alla 2022. aasta 2. kvartali EBITDA-le, mis oli positiivne 635 tuhat eurot. Puitkiudplaadi 2023. aasta 2. kvartali puhaskasum oli 16 tuhat eurot (2022. aasta  2. kvartali puhaskasum 592 tuhat eurot).

KIUDPLAADI MÜÜGITULU GEOGRAAFILISELT

tuh EUR
tuh EUR

II kv 2023
II kv 2022
6k 2023
6k 2022

Euroopa Liit
1 862
3 444
4 317
5 702

Aafrika
40
0
93
0

Lähis-Ida
28
13
28
26

Aasia
23
28
55
70

Venemaa
0
158
0
427

Teised
45
0
90
9

Kokku
1 998
3 643
4 583
6 234

PÄRNU RIVERSIDE DEVELOPMENT: Kinnisvarahaldus
Pärnu Riverside Development OÜ omab kinnisvara Pärnu linnas asukohaga Suur-Jõe tänav 48. Kinnisvaraobjektil on mõned üürnikud ning kinnisvarahaldusest saadud renditulu oli 2023. aasta 2. kvartalis 12 tuhat eurot (2022. aasta 2. kvartalis 9 tuhat eurot).
Kinnisvarahalduse 2023. aasta 2. kvartali EBITDA oli negatiivne 4 tuhat eurot ning puhaskahjum 4 tuhat eurot (2022. aasta 2. kvartalis EBITDA negatiivne 3 tuhat eurot ning puhaskahjum 3 tuhat eurot).

Bilanss ja rahavoogude aruanne
Seisuga 30.06.2023 olid Nordic Fibreboard AS varad kokku 8,9 miljonit eurot (30.06.2022: 9,1 miljonit eurot). Kontserni kohustised kokku olid seisuga 30.06.2023 4,4 miljonit eurot (30.06.2022: 4,5 miljonit eurot), milledest Kontsernil võlgnevusi tarnijatele oli 0,9 miljonit eurot 30.06.2023 seisuga (30.06.2022: 0,8 miljonit eurot) ja laenukohustisi 3,0 miljonit eurot seisuga 30.06.2023 (30.06.2022: 3,2 miljonit).

Nõuded ja ettemaksed olid kokku 0,7 miljonit eurot seisuga 30.06.2023 (30.06.2022: 1,6 miljonit eurot). Varud seisuga 30.06.2023 0,9 miljonit eurot (30.06.2022 0,6 miljonit eurot). Kontserni põhivara kokku seisuga 30.06.2023 oli 7,2 miljonit eurot (30.06.2022 seisuga 6,7 miljonit eurot).

Kontserni äritegevuse tulemuseks 2023. aastal esimese 6 kuu jooksul oli positiivne rahavoog summas 378 tuhat eurot (2022 6 kuud: positiivne rahavoog summas 269 tuhat eurot). Investeerimistegevuse tulemuseks 2023. aasta 6 kuu jooksul oli negatiivne rahavoog summas 171 tuhat eurot, mis koosnes tehtud investeeringutest tootmisvaradesse (2022 6 kuud: väljaminev rahavoog 39 tuhat eurot). Finantseerimistegevusest liikus 2023. aasta 6 kuu kestel raha kontsernist välja summas 207 tuhat eurot (2022 6 kuud: negatiivne rahavoog 74 tuhat eurot). 2023. aasta 6 kuu netorahavoo tulemuseks oli 0 eurot (2022 6 kuud: positiivne rahavoog 156 tuhat eurot).

TULEVIKU VÄLJAVAADE
NORDIC FIBREBOARD LTD
Üldine nõudluspilt on jätkuvalt keeruline ja lühiajaline väljavaade on ebakindel makrotegurite, nagu intressimäärade tõus, ülemaailmne majanduslik ebakindlus ja Ukrainas käimasolev sõda, tulenevate vastumõjude tõttu. Kõik on toonud kaasa ehitus-/renoveerimisturu aeglustumise ning ehitusmaterjalide lõpptarbijate kindlustunde puudumise, sealhulgas ettevõtte puitkiudplaatide kasutuse.

Üldine nõudluse pilt näib olevat tagasihoidlik ja väljavaated on endiselt ebamäärased. Intressimäärade tõus, ülemaailmne majanduslik ebakindlus ja Ukrainas käimasolev sõda on kõik toonud kaasa kindlustunde puudumise ehitusmaterjalide, sealhulgas Ettevõtte puitkiudplaatide lõpptarbijate seas.

Põhitegevuse poole pealt tegeletakse jätkuvalt ettevalmistustöödega Pärnu tehase puidukütte baasil oleva katlamaja uuendamiseks, et vastata uutele heitmenõuetele mis jõustuvad 01.01.2025.

PÄRNU RIVERSIDE DEVELOPMENT
Jätkatakse Pärnus Suur-Jõe tn 48 oleva kinnisvara haldamist ja arendamist. Menetluses on kinnistu detailplaneering, eesmärgiga muuta kinnistu sihtotstarve eraelamumaaks.
FINANTSSUHTARVUD

tuh EUR

Kasumiaruanne
II kv 2023
II kv 2022
6k 2023
6k 2022

Müügitulu
2 010
3 652
4 606
6 252

EBITDA
190
624
96
879

EBITDA rentaablus
9%
17%
2%
14%

Ärikasum/-kahjum
69
498
(148)
631

Ärirentaablus
3%
14%
(3%)
10%

Puhaskasum/-kahjum
(7)
580
(604)
731

Puhasrentaablus
(0%)
16%
(13%)
12%

Bilanss
30.06.2023
31.12.2022
30.06.2022
31.12.2021

Koguvarad
8 856
9 408
9 100
8 063

Koguvarade puhasrentaablus
(7%)
13%
8%
15%

Omakapital
4 480
5 084
4 582
3 850

Omakapitali puhasrentaablus
(13%)
24%
16%
31%

Võlakordaja
49%
46%
50%
52%

Aktsia
30.06.2023
31.12.2022
30.06.2022
31.12.2021

Aktsia viimane hind (EUR)*
1,24
1,60
1,66
1,95

Puhaskasum aktsia kohta (EUR)
(0,02)
0,27
0,17
0,27

Hind-tulu (PE) suhtarv
(54,66)
5,83
9,61
7,30

Aktsia raamatupidamisväärtus (EUR)
1,00
1,13
1,02
0,86

Turuhinna ja raamatupidamisväärtuse suhe
1,25
1,42
1,63
2,28

Turukapitalisatsioon tuh EUR
5 579
7 198
7 468
8 773

Aktsiate arv tk
4 499 061
4 499 061
4 499 061
4 499 061

EBITDA = ärikasum(-kahjum) + kulumEBITDA rentaablus = EBITDA / müügituluÄrirentaablus = ärikasum(-kahjum) / müügituluPuhasrentaablus = puhaskasum(-kahjum) / müügituluKoguvarade puhasrentaablus = puhaskasum(-kahjum) / koguvaradOmakapitali puhasrentaablus = puhaskasum(-kahjum) / omakapitalVõlakordaja = kohustised / koguvaradPuhaskasum(-kahjum) aktsia kohta = jooksva viimase 12 kuu puhaskasum(-kahjum) / aktsiate arvHind-tulu (PE) suhtarv = aktsia viimane hind / jooksva viimase 12 kuu puhaskasum(-kahjum) aktsia kohtaAktsia raamatupidamisväärtus = omakapital / aktsiate arvTuruhinna ja raamatupidamisväärtuse suhe = aktsia viimane hind / aktsia raamatupidamisväärtusTurukapitalisatsioon = aktsia viimane hind * aktsiate arv kokku*http://www.nasdaqbaltic.com/
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

tuh EUR
30.06.2023
31.12.2022
30.06.2022
31.12.2021

Raha ja raha ekvivalendid
2
2
213
57

Nõuded ja ettemaksed (Lisa 2)
717
559
1 632
902

Varud (Lisa 3)
930
1 672
587
390

Kokku käibevarad
1 649
2 233
2 432
1 349

Kinnisvarainvesteeringud (Lisa 4)
1 859
1 859
1 152
1 152

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (Lisa 7)
698
644
708
644

Materiaalne põhivara (Lisa 5)
4 648
4 670
4 805
4 915

Immateriaalne põhivara (Lisa 6)
2
2
3
3

Kokku põhivarad
7 207
7 175
6 668
6 714

KOKKU VARAD
8 856
9 408
9 100
8 063

Võlakohustised (Lisas 8)
324
290
75
146

Võlad ja ettemaksed (Lisa 9)
1 094
1 014
1 218
829

Lühiajalised eraldised (Lisa 10)
8
18
9
19

Kokku lühiajalised kohustised
1 426
1 322
1 302
994

Pikaajalised võlakohustised (Lisa 8)
2 684
2 875
3 071
3 074

Pikaajalised võlad ja ettemaksed (Lisa 9)
139
0
0
0

Pikaajalised eraldised (Lisa 10)
127
127
145
145

Kokku pikaajalised kohustised
2 950
3 002
3 216
3 219

Kokku kohustised
4 376
4 324
4 518
4 213

Aktsiakapital (nominaalväärtuses) (Lisa 11)
450
450
450
450

Kohustuslik reservkapital
45
45
45
0

Jaotamata kasum (kahjum)
3 985
4 589
4 087
3 400

Kokku omakapital
4 480
5 084
4 582
3 850

KOKKU KOHUSTISED JA OMAKAPITAL
8 856
9 408
9 100
8 063

* Konsolideeritud raamatupidamise vahearuande lahutamatuteks osadeks on aastaaruande lisad lk 14 kuni 24.
Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumiaruanne

tuh EUR
II kv 2023
II kv 2022
6k 2023
6k 2022

Müügitulu (Lisa 13)
2 010
3 652
4 606
6 252

Müüdud toodangu kulu (Lisa 14)
1 629
2 687
4 064
4 746

Brutokasum
381
965
542
1 506

Turustuskulud (Lisa 15)
171
356
403
641

Üldhalduskulud (Lisa 16)
133
104
273
226

Muud ärikulud (Lisa 18)
8
7
14
8

Ärikasum (-kahjum)
69
498
(148)
631

Erakorralised kulud
0
0
406
0

Finantstulud (Lisa 19)
0
117
74
169

Finantskulud (Lisa 19)
76
35
124
69

KASUM (-KAHJUM) ENNE TULUMAKSUSTAMIST
(7)
580
(604)
731

ARUANDEPERIOODI PUHASKASUM (-KAHJUM)
(7)
580
(604)
731

Tava perioodi puhaskasum (-kahjum)aktsia kohta (Lisa 12)
(0,00)
0,13
(0,13)
0,16

Lahustatud perioodi puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (Lisa 12)
(0,00)
0,13
(0,13)
0,16

* Konsolideeritud raamatupidamise vahearuande lahutamatuteks osadeks on aastaaruande lisad lk 14 kuni 24.

TORFINN LOSVIK
Juhatuse esimees
+372 569 90 988
torfinn.losvik@nordicfibreboard.com

 

Parandusteade: Kutse Tallinna Sadama 2023 II kvartali auditeerimata majandustulemuste veebiseminarile

NordenBladet — Teates on korrigeeritud seminaride alguse kellaaegu.
AS Tallinna Sadam kutsub huvilisi osalema ettevõtte 2023. a II kvartali  ja 6 kuu majandustulemusi tutvustaval veebiseminaril 10. augustil 2023.

Veebiseminarid toimuvad Microsoft Teams platvormi vahendusel kaheks keeles:
Eestikeelne veebiseminar kell 10.00 (EEST)

Ingliskeelne veebiseminar kell 11.00 (EEST) Ettevõtte tulemusi tutvustavad ja küsimustele vastavad juhatuse esimees Valdo Kalm ja juhatuse liige finantsjuht Andrus Ait.  Küsimustele vastamine toimub peale esitlust. Kuna veebiseminari aeg on piiratud, soovitame küsimused saata enne veebiseminari algust e-mailile: investor@ts.ee.

Veebiseminari salvestus avalikustatakse ettevõtte veebilehel https://www.ts.ee/.

Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse, mida läbib aastas keskmiselt 10 miljonit reisijat ja 20 miljonit tonni kaupa. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine.

Lisainfo:
Marju Zirel
Investorsuhete juht
Tel. +372 53 42 6591
E-post: m.zirel@ts.ee

Soome välispoliitika asjatundja Mika Aaltola kandideerib presidendiks

NordenBladet — Soome Välispoliitika instituudi juhataja Mika Aaltola (54) teatas täna neljapäeval, 3. augustil, et kandideerib tuleval aastal toimuvatel presidendivalimistel. Aaltola presidendiks kandideerimiseks on loodud eraldi toetusühing, vahendab MTV.

Ühingu esimehe Valtteri Vuorisalo sõnul on ühingu nimi Soome kindlustatud tulevik ning selle juhatus on kuueliikmeline.

Aaltola ütles, et kandideerib, kuna tunneb, et see on ainuvõimalik variant. Ta ütles, et on teadlik, et presidendiametisse ei lennata nagu raketiga.

Venemaa on ja jääb meie naabriks nii heas kui halvas, edaspidi üha halvemini, selle olukorraga tuleb toime tulla. Oleme valinud oma poole, see on lääne demokraatlik pool, ütles Aaltola.
Aaltola sõnul on üleminekuperioodil vaja sihipärast juhtimist.

Kodanike soovid turvalisemaks eluks ja teeks on asjad, millega tuleb arvestada, märkis ta.
Aaltola muutus oma otsust põhjendades lausa poeetiliseks: „Tean omast kogemusest, et kui olen 30 aastat välispoliitikat õppinud, on see ülesanne raske. See raskus on motiveeriv jõud, ma ei saa keelduda, sest tee on õhuke ja kitsas.”

Peate vastu võtma väljakutseid, kui maailm on segaduses ja NATO-Soome vajab uuendusmeelset presidenti ja uut tüüpi juhtimist. Rahvuslik identiteet on taastuv asi, mitte ainult nostalgia kuldajastu järele, see hingab, uueneb ja annab jõudu, märkis Aaltola.
Rahvuslusele ei saa pretendeerida ükski erakond, tõi Aaltola välja.

Mika Aaltola nendib, et tema tugevuseks presidendivalimistel on erakondlik sõltumatus, kuigi koonderakond Kokoomus on teda oma nimekirja moosinud.

Ma ei ole ühegi partei liige ega esindanud ühegi poliitilise grupi huve. Esindan Soome huve, ütles Aaltola.

Aaltola sõnul igatsetakse kandidaati väljastpoolt päevapoliitikat.
Lihtsam on, kui sa ei ole mingis leeris või sul pole selles osas erilist minevikku. Nüüd valitakse inimesi poliitikast kõrgemale kohale, tõi Aaltola välja.

Ühtlasi teatas Aaltola, et jääb põhipuhkusele ja välispoliitika instituudist puhkusele kuni presidendivalimiste lõpuni.

Mika Aaltola leidis endas ühisosa Soome Vabariigi 3. presidendi Pehr Evind Svinhufvudiga, kes oli president aastatel 1931–1937.

Siin Svinhuvudi kodutalus on hea talu peremeest tsiteerida. Esmalt tuleb piir kindlustada ja siis alles leiba määrida. See on sõnum, mis kehtib tänapäevani, märkis Aaltola.
Aaltola lisas, et Soome kaitset ei saa millestki muust lahutada, sest sõda on kallis.

Venemaa peab sõda laienemise nimel meie naabruses. Soome asub strateegiliselt väga-väga olulises kohas, ütles ta. „Kui on teadmisi, oskusi ja paindumatust, siis neist tuleneb vajadus ja mõnes olukorras vältimatus,” selgitab Aaltola oma kandideerimist.

 

Hispaania õhuväelased võtavad üle Eesti õhuruumi turvamise

NordenBladet — Ämari lennubaasis toimus kolmapäeval, 2. augustil pidulik õhuturbe missiooni vahetustseremoonia, kus Balti riikide õhuruumi valvanud Ühendkuningriigi õhuväelased andsid valvekorra üle Hispaania õhuväelastele, kes hakkavad õhuturvet tagama hävitajatega Eurofighter Typhoon.

„Vilniuse tippkohtumine oli ajalooline samm edasi NATO õhukaitsehoiaku tugevdamise suunas – liitlasriikide juhid leppisid kokku uues õhukaitse mudelis, mis keskendub NATO idatiivale. Selle raames saavad hävitajad ja õhukaitsesüsteemid koos harjutada, kuidas õhuturbelt minna sujuvalt üle õhukaitse hoiakule. NATO õhuturbemissioon Ämaris näitab liitlaste pühendumust meie piirkonna kaitsele ja on tugev heidutussõnum Venemaale – NATO on tugev ja ühtne,“ ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm. „Täname Briti kuninglikku õhuväge, kes on viimase rotatsiooni jooksul teinud eeskujulikku tööd Eesti õhuruumi turvalisuse tagamiseks ja õppuste käigus tugevdanud meie koostöövõimet. Tervitame taas Ämarisse naasvat Hispaania õhuväge,“ lisas kantsler Salm.

Ämarisse saabunud hävitajad on lennubaasis valves ööpäevaringselt, sooritavad vajadusel tuvastuslende ja teevad regulaarselt treeninglende. Hispaania õhuväelased on alates 2014. aastast Ämaris õhuturbemissioonil osalenud kolmel korral.

Mitmefunktsiooniline hävitaja Eurofighter Typhoon on kahemootoriline hävituslennuk, mille ehitasid ühisprojektina Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Suurbritannia. Lennuki mitmefunktsioonilisus seisneb selles, et teda saab kasutada hävitajana õhuruumi kaitseks, ründelennukina maapealsete ja merel olevate objektide hävitamiseks, aga ka mitmesuguste luureülesannete täitmiseks.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

NATO õhuturbe teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus, kus õhuruumi valvavad Itaalia õhuväelased hävituslennukitega Eurofighter Typhoon.

 

Avafoto: Balti õhuturbe rotatsiooni vahetus Ämari lennubaasis 02.08.2023
A
llikas: Eesti Kaitsevägi

Tallinna Vesi kasvatas teises kvartalis müügitulu ja kasumit

NordenBladet — AS-i Tallinna Vesi müügitulu kasvas teises kvartalis 15,41 miljoni euroni ja ärikasum 4,13 miljoni euroni. Müügitulu kasvule aitas kaasa tootmiskulude tõusust tingitud hinnamuudatus, selgub ettevõtte 2023. a teise kvartali vahearuandest.

Teises kvartalis kasvas nii era- kui äriklientidele osutatud veeteenustest laekunud müügitulu. Tallinna Vee äriklientidele müüdud veeteenusest saadud tulu oli teises kvartalis 4,42 miljonit eurot, mida on 4,1 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Eraklientidele müüdud veeteenustest saadud tulu kasvas võrreldes eelnenud aasta teise kvartaliga 23,2 protsenti ja oli kokku 6,15 miljonit eurot.

Ettevõtte ärikasum oli teises kvartalis 4,13 miljonit eurot. Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes kasvas ärikasum 1,05 miljoni euro võrra. 2023. aasta kuue kuu ärikasum oli 8,20 miljonit eurot, mida on 2,11 miljoni euro võrra rohkem kui eelmisel aastal.
Ettevõtte puhaskasum oli 2023. aasta teises kvartalis 2,31 miljonit eurot, mis on 1,36 miljonit rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

Tallinna Vee tegevjuhi Aleksandr Timofejevi sõnul on puhaskasumi tõus seotud eelmise aasta neljandas kvartalis rakendunud veeteenuse hinnamuudatusega. „Puhaskasumi taastumise tingis tootmiskulude tõusu kajastumine müügituludes,“ selgitas ta.

Stabiilselt kõrgel tasemel püsivad kvaliteedinäitajad annavad märku, et Tallinna Vesi pakub usaldusväärset ja kindlat vee- ja reoveeteenust – 2023. a kuue kuu jooksul võetud veeproovid kinnitasid, et kraanivesi vastab sajaprotsendiliselt joogiveele seatud kõrgetele kvaliteedinõuetele. „Kõrge kvaliteediga joogivesi on väärtuslik ressurss, mida ei saa võtta iseenesestmõistetavalt. Suurepärase veekvaliteedi taga on palju inimesi, strateegilist tööd ja teadust,“ ütles Timofejev.

Puhta kraanivee on taganud efektiivne veepuhastusprotsess, regulaarne seire ja pidevad ennetavad hooldustööd veevõrgus. „2023. aasta alguses võtsime veetorustike hooldusel kasutusele jääpesu meetodi ning poole aastaga oleme jääga pesnud 73 km veevõrku,“ tõi Timofejev välja. Veetorustike jääpesu on ainulaadne veetorustike hooldustehnoloogia, mis põhineb vee ja söögisoola lahusest jäähelveste massi valmistamises ja selle massi läbi torustiku pumpamises.

Tänavu juuli alguses pakkus Tallinna Vesi puhast joogivett ka XIII noorte laulu- ja tantsupeol „Püha on maa“, mille proovidesse ja etendustele viidi paakidega enam kui 100 000 liitrit joogivett. Aleksandr Timofejevi sõnul hoiti koos lauljate, tantsijate ja publikuga ära enam kui 200 000 plastpudeli toomise, transpordi ja käitlemisega seotud ressursside kulu. Lisaks veepaakidele pakuti laulu- ja tantsupeol joogivett Tallinna Lauluväljakule ja Kalevi staadionile paigaldatud joogiveekraanidest, mis jäävad statsionaarselt linnarahvale ja külalistele kasutamiseks.

Reoveeanalüüsid kinnitasid, et teises kvartalis puhastatud heitvesi sisaldas seaduses nõutud piirmäärast oluliselt vähem saasteaineid. See näitaja on oluline, kuna puhastatud reovee kvaliteet mõjutab otseselt Läänemerd ja looduskeskkonda. „2023. aasta kuue kuu jooksul oleme reoveest välja võtnud 355 tonni prahti, 89 tonni liiva, 938 tonni lämmastikku ja 126 tonni fosforit,“ tõi Timofejev välja.

Teises kvartalis langes veekadude osakaal veevõrgus. Veekadude vähendamisele aitab kaasa pidev veetorustike uuendamine. 2023. aastal on Tallinna Vesi uuendanud 14 kilomeetrit torustikke ja suvel jätkuvad mahukad rekonstrueerimistööd kulgevad plaanipäraselt.
2023. aasta suurimaks projektiks reoveepuhastusjaamas on metaantankide rekonstrueerimine, mille tulemusena hakkab Tallinna Vesi tootma veel rohkem biogaasi settest, mis tekib reoveepuhastuse protsessi käigus. Paralleelselt käivad ehitustööd Paljassaare reoveepuhastusjaamas koostootmisjaama rajamiseks, mis võimaldab tulevikus lisaks soojusenergia tootmisele biogaasist toota suurema osa reovee puhastamisprotsessis vajaminevast elektrienergiast. Koostootmisjaam on planeeritud käivitada neljandas kvartalis.
AS Tallinna Vesi  sõlmis laenulepingud kogusummas 131 miljonit eurot. Sõlmitud laenulepingutega rahastatakse AS-i Tallinna Vesi investeeringute teostamist 2023-2025. aastani. Ettevõtte investeeringud ulatuvad 2023. aastal 35 miljoni euroni ning lähtuvad ettevõtte äristrateegiast ning linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava eesmärkidest. Laenulepingutega rahastatakse järgmisi suurprojekte: reoveepuhastusjaama metaantankide rekonstrueerimine, elektri ja soojuse koostootmisjaama rajamine, veepuhastusjaama filtrite ja selitite rekonstrueerimine ning investeeringud torustike rekonstrueerimiseks ja rajamiseks.

17.-19. mail toimus ISO/IEC 27001:2013 esmasertifitseerimine ja sertifikaat tõendab, et meie infoturbejuhtimissüsteem vastab ISO/IEC 27001:2013 nõuetele. AS-i Tallinna Vesi sertifikaat kehtib kuni 26.06.2026.

AS Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõte, mis teenindab enam kui 24 900 kodu- ja äriklienti ning 470 000 lõpptarbijat Tallinnas ja seda ümbritsevates valdades. Tallinna Vesi on noteeritud Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas. Suurimat osalust ettevõttes omavad Tallinna linn (55,06%) ja energiakontsern Utilitas (20,36%). 24,58% ettevõtte aktsiatest on Nasdaq Tallinn börsil vabalt kaubeldavad.

PÕHILISED FINANTSNÄITAJAD

miljonites eurodesv.a suhtarvud
2. kvartal
Muutus 2023/ 2022
6 kuud
Muutus 2023/ 2022

2023
2022
2021
2023
2022
2021

Müügitulu
15,41
13,00
12,97
18,5%
30,01
25,05
24,75
19,8%

Brutokasum
5,80
4,42
5,23
31,3%
11,52
8,80
10,41
30,8%

Brutokasumi marginaal %
37,66
33,98
40,34
10,8%
38,38
35,12
42,07
9,3%

Amortisatsioonieelne ärikasum
6,10
4,69
6,80
29,9%
12,11
9,34
13,03
29,8%

Amortisatsioonieelse ärikasumi marginaal %
39,57
36,09
52,44
9,6%
40,37
37,26
52,63
8,4%

Ärikasum
4,13
3,08
5,20
34,0%
8,20
6,09
9,86
34,7%

Ärikasum – põhitegevus
3,81
2,83
4,96
34,9%
7,73
5,74
9,46
34,5%

Ärikasumi marginaal %
26,79
23,70
40,09
13,1%
27,33
24,29
39,83
12,5%

Kasum enne tulumaksustamist
3,41
2,98
5,11
14,5%
6,93
5,88
9,68
17,9%

Maksustamiseelse kasumi marginaal %
22,12
22,88
39,40
-3,3%
23,11
23,48
39,10
-1,6%

Puhaskasum
2,31
0,96
3,07
141,8%
5,81
3,84
7,62
51,6%

Puhaskasumi marginaal %
15,02
7,36
23,70
104,1%
19,37
15,31
30,80
26,6%

Vara puhasrentaablus %
0,90
0,38
1,21
137,4%
2,27
1,52
2,22
48,8%

Kohustiste osatähtsus koguvarast %
57,66
57,09
57,20
1,0%
57,66
57,09
57,20
1,0%

Omakapitali puhasrentaablus %
2,06
0,85
2,75
142,0%
5,26
3,46
5,27
52,1%

Lühiajaliste kohustiste kattekordaja
1,31
1,81
2,75
-27,6%
1,31
1,81
2,75
-27,6%

Maksevõime kordaja
1,24
1,75
2,69
-29,1%
1,24
1,75
2,69
-29,1%

Investeeringud põhivarasse
5,77
4,95
3,35
16,6%
10,44
7,73
5,63
35,1%

Dividendide väljamaksmise määr %

78,52
80,42


78,52
80,42

Brutokasumi marginaal – brutokasum / müügituluÄrikasumi marginaal – ärikasum / müügituluAmortisatsioonieelne kasum – ärikasum + kulumAmortisatsioonieelse kasumi marginaal – amortisatsioonieelne kasum / müügituluPuhaskasumi marginaal – puhaskasum / müügituluVara puhasrentaablus – puhaskasum / perioodi keskmine vara kokkuKohustiste osatähtsus koguvarast – kohustised kokku / vara kokkuOmakapitali puhasrentaablus – puhaskasum / perioodi keskmine omakapital kokkuLühiajaliste kohustiste kattekordaja – käibevara / lühiajalised kohustisedMaksevõime kordaja – (käibevara – varud) / lühiajalised kohustisedDividendide väljamaksmise määr – dividendid aastas kokku / aasta puhaskasum kokkuPõhitegevus – veeteenustega seotud tegevused, v.a võrkude laiendamine ja sihtfinantseerimine, ehitusteenused, lootusetud nõuded

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

tuhandetes eurodes

30. juuni
31. detsember

VARAD

Lisa
2023
2022
2022

KÄIBEVARA

Raha ja raha ekvivalendid

3
12 952
23 541
12 650

Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ja ettemaksed
8 601
6 643
8 989

Varud

1 246
982
1 197

KÄIBEVARA KOKKU

22 799
31 166
22 836

PÕHIVARA

Materiaalne põhivara

4
236 263
215 830
229 869

Immateriaalne põhivara

5
817
637
688

PÕHIVARA KOKKU

237 080
216 467
230 557

VARAD KOKKU

259 879
247 633
253 393

KOHUSTISED JA OMAKAPITAL

LÜHIAJALISED KOHUSTISED

Pikaajaliste rendikohustiste lühiajaline osa
955
662
883

Pikaajaliste laenukohustiste lühiajaline osa
3 615
3 630
3 630

Võlad tarnijatele ja muud võlad

9 555
9 665
10 225

Ettemaksed

3 313
3 296
3 749

LÜHIAJALISED KOHUSTISED KOKKU

17 438
17 253
18 487

PIKAAJALISED KOHUSTISED

Tulevaste perioodide tulu liitumistasudelt

41 190
38 130
39 150

Rendikohustised

2 105
1 063
1 607

Laenukohustised

82 739
78 540
76 708

Eraldis võimalike kolmandate osapoolte nõuete katteks
6
6 018
6 018
6 018

Edasilükkunud tulumaks

264
303
496

Muud võlad

84
70
101

PIKAAJALISED KOHUSTISED KOKKU

132 400
124 124
124 080

KOHUSTISED KOKKU

149 838
141 377
142 567

OMAKAPITAL

Aktsiakapital

12 000
12 000
12 000

Ülekurss

24 734
24 734
24 734

Kohustuslik reservkapital

1 278
1 278
1 278

Jaotamata kasum

72 029
68 244
72 814

OMAKAPITAL KOKKU

110 041
106 256
110 826

KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU

259 879
247 633
253 393

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

tuhandetes eurodes

II kvartal
6 kuud aastal
31. detsembril lõppenud aasta

Lisa
2023
2022
2023
2022
2022

Müügitulu

7
15 405
13 002
30 005
25 054
54 558

Müüdud toodete/teenuste kulud
9
-9 603
-8 583
-18 490
-16 254
-37 660

BRUTOKASUM

5 802
4 419
11 515
8 800
16 898

Turustuskulud
9
-205
-189
-419
-388
-703

Üldhalduskulud
9
-1 317
-1 094
-2 620
-2 225
-4 399

Muud äritulud (+)/-kulud (-)
10
-153
-55
-275
-102
-476

ÄRIKASUM

4 127
3 081
8 201
6 085
11 320

Intressitulud
11
26
1
36
3
8

Intressikulud
11
-747
-108
-1 302
-205
-682

KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST

3 406
2 974
6 935
5 883
10 646

Tulumaks

12
-1 093
-2 017
-1 121
-2 047
-2 240

PERIOODI PUHASKASUM

2 313
957
5 814
3 836
8 406

PERIOODI KOONDKASUM

2 313
957
5 814
3 836
8 406

Jaotatav kasum:

A- aktsia omanikele

2 313
957
5 814
3 836
8 406

Kasum A aktsia kohta (eurodes)
13
0,12
0,05
0,29
0,19
0,42

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

tuhandetes eurodes

6 kuud aastal
31. detsembril lõppenud aasta

Lisa
2023
2022
2022

ÄRITEGEVUSE RAHAVOOD

Ärikasum

8 200
6 085
11 320

Korrigeerimine kulumiga
4,5,9,10
3 914
3 250
6 817

Korrigeerimine liitumiste rajamistuludega
10
-292
-269
-544

Muud mitterahalised korrigeerimised
6
-157
0
0

Kasum (-)/kahjum (+) põhivara müügist ja mahakandmisest

-22
-12
-32

Äritegevusega seotud käibevara muutus
343
-271
-2 841

Äritegevusega seotud kohustiste muutus
-526
-485
309

ÄRITEGEVUSE RAHAVOOD KOKKU

11 460
8 298
15 029

INVESTEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD

Põhivara soetamine

-10 495
-7 351
-20 701

Torustike ehituse eest saadud kompensatsioonid, sh liitumiste rajamistulud

1 724
1 215
1 593

Põhivara müügitulu

24
13
53

Saadud intressid

36
3
9

INVESTEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD KOKKU
-8 711
-6 120
-19 046

FINANTSEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD

Tasutud intressid ja laenu finantseerimise kulud, sh swapi intressid

-1 243
-218
-616

Tasutud rendimaksed

-593
-230
-524

Saadud laenud

45 500
0
0

Tasutud laenud

-39 318
-1 818
-3 636

Tasutud dividendid
12
-6 515
-12 835
-12 835

Tasutud kinnipeetud tulumaks dividendidelt
12
-278
-95
-165

Tasutud tulumaks dividendidelt
12
0
0
-2 116

FINANTSEERIMISTEGEVUSE RAHAVOOD KOKKU
-2 447
-15 196
-19 892

RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS
302
-13 018
-23 909

RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI ALGUSES
3
12 650
36 559
36 559

RAHA JA RAHA EKVIVALENDID PERIOODI LÕPUS
3
12 952
23 541
12 650

Lisainfo:
Marta Kuningas
Kommunikatsioonispetsialist
AS Tallinna Vesi
(+372) 626 2200
marta.kuningas@tvesi.ee