AS Baltika aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsused

By

-

juuli 27, 2023

NordenBladet — Aktsiaselts BALTIKA aktsionäride erakorraline üldkoosolek (edaspidi Üldkoosolek) toimus neljapäeval, 27. juulil 2023. aastal algusega kell 09:30 Öpiku Konverentsikeskuses, aadressil Tallinn, Valukoja 8.

Üldkoosoleku toimumise teade koos päevakorraga avaldati Nasdaq Tallinna Börsi infosüsteemi kaudu 26. juunil 2023.a. ja Aktsiaseltsi Baltika veebilehel aadressil https://baltikagroup.com/. Üldkoosoleku toimumise teade avaldati ka 27.juunil 2023.a ilmunud Eesti Päevalehes.

Üldkoosolekule registreerus 12 aktsionäri, kellele aktsiatega oli esindatud 51 469 021 häält, mis moodustavad 95,17% kõigist Aktsiaseltsi Baltika aktsiakapitaliga esindatud häältest ja seega oli Üldkoosolekul olemas vajalik kvoorum Koosoleku päevakorras olnud küsimuses otsuse vastuvõtmiseks.

Üldkoosoleku päevakord oli järgmine:Aktsiaselts Baltika ja KJK BLTK Holding OÜ vahel 26.06.2023 sõlmitud ühinemislepingu kinnitamine, vähemusaktsionäride aktsiate ülevõtmine ja Aktsiaselts Baltika aktsiate noteerimise lõpetamine.

Aktsionäride Üldkoosolek võttis vastu järgmise otsuse:

Kiita heaks 26.06.2023. aastal Aktsiaselts Baltika ja KJK BLTK Holding OÜ (kelle ümberkujundamine aktsiaseltsiks on käesoleva teate kuupäeval lõpule viidud, registrikood 16008469, aadress Magasini tn 29/2-5, Tallinn 10138, „Põhiaktsionär“) vahel sõlmitud ühinemisleping, millega Aktsiaselts Baltika kui ühendatav äriühing ühineb Põhiaktsionäriga kui ühendava äriühinguga. Kiita heaks ja otsustada Aktsiaselts Baltika vähemusaktsionäride aktsiate ülevõtmine Põhiaktsionäri poolt ühinemise käigus vastavalt äriseadustiku §-le 4211 ja peatükile 291 rahalise hüvitise eest 0,08 eurot äriühingu iga aktsia kohta. Kiita heaks ja otsustada Aktsiaselts Baltika aktsiate noteerimise lõpetamine Nasdaq Tallinna börsi Balti põhinimekirjas.

Hääletustulemused:

Poolt:
48 758 078 häält
94,73% Üldkoosolekul esindatud häältest

Vastu:
2 710 940 häält
5,27% Üldkoosolekul esindatud häältest

Erapooletuid:
3 häält
0,00% Üldkoosolekul esindatud häältest

Ei hääletanud:
0 häält
0,00% Üldkoosolekul esindatud häältest

Otsus võeti vastu 48 758 078 häälega, mis moodustab 94,73% Üldkoosolekul esindatud häältest. Üldkoosolekul võeti otsused vastu järgides seaduses ja Aktsiaseltsi Baltika põhikirjas sätestatud otsuste vastuvõtmise korda.

Üldkoosoleku protokoll tehakse aktsionäridele kättesaadavaks Aktsiaseltsi Baltika asukohas ja veebilehe vahendusel www.baltikagroup.com/annual-meeting/ hiljemalt 7 päeva jooksul arvates Üldkoosoleku lõppemisest.

Vastavalt äriseadustiku § 3699 lg-le 1 esitab Aktsiaseltsi Baltika juhatus Eesti väärtpaberite registri pidajale avalduse vähemusaktsionäride aktsiate ülekandmiseks Põhiaktsionärile hüvitise eest 0,08 eurot aktsia kohta pärast 1-kuulise tähtaja möödumist Üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest. Äriseadustiku § 3699 lg 2 kohaselt korraldab registri pidaja nimetatud juhatuse avalduse alusel aktsiate ülekandmise Põhiaktsionäri kontole makse vastu, mille suurus vastab aktsiate eest makstavale hüvitisele. Aktsiate ülekandmine Põhiaktsionäri kontole ning samaaegne hüvitise ülekandmine vähemusaktsionäridele on plaanitud toimuma 28.08.2023 või sellele lähedasel kuupäeval. Tehingu arveldamine toimub automaatselt ning aktsionärid ei pea selle teostumiseks omalt poolt samme tegema.

Margus Olesk
juhatuse liige, finantsjuht
margus.olesk@baltikagroup.com

Muudatus AS-i Tallinna Vesi auditikomitee koosseisus

By

Helena-Reet Aari

-

juuli 27, 2023

NordenBladet — AS-i Tallinna Vesi nõukogu 27.07.2023 otsuse kohaselt valiti Seltsi auditikomitee liikmeks sõltumatu nõukogu liige Gerli Kivisoo.

Gerli Kivisoo volitused AS-i Tallinna Vesi nõukogu liikmena algasid 02.06.2023. Gerli Kivisoo ei oma AS-i Tallinna Vesi aktsiaid.

Aktsiaseltsi Tallinna Vesi auditikomitee on nõukogu moodustatud organ, mille ülesanne on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes. Komitee liikmete volitused kestavad 3 aastat. Komitee liikmetele tasu ei maksta.

Lisainfo:
Marta Kuningas
Kommunikatsioonispetsialist
AS Tallinna Vesi
(+372) 626 2200
marta.kuningas@tvesi.ee

Bigbanki nõukogu uueks liikmeks saab Sven Raba

By

Helena-Reet Aari

-

juuli 27, 2023

NordenBladet — Bigbanki üks omanikest ja senine nõukogu esimees Parvel Pruunsild astub 30. juulil ametist tagasi ja lahkub panga nõukogust. Panga nõukogu uueks liikmeks saab Sven Raba, kes varem on aastaid töötanud Bigbanki juhatuse liikmena.
Parvel Pruunsild on jätkuvalt panga üks suuromanikke, kuid ei löö enam kaasa panga juhtimisorganites.

„Bigbankil on toimiv arengustrateegia ja seda täidetakse edukalt. Sven Raba on olnud Bigbankile tehnoloogilise eelise loonud pangasüsteemi Nest väljatöötamise eestvedaja ning jätkab nüüd meie täisdigitaalse panga rahvusvahelise kasvu toetamist panga nõukogus,“ kinnitas ta.

Bigbanki uueks nõukogu liikmeks saav Sven Raba on aastatel 2014-2022 töötanud Bigbankis, sealhulgas grupi finantsjuhina, juhatuse esimehe ning viimati tehnoloogia eest vastutava juhatuse liikmena. Sven Rabal on Tallinna Tehnikaülikoolist cum laude diplom raamatupidamises ja majandusanalüüsis ning magistrikraad majanduses. Alates oktoobrist 2022 on Raba töötanud finantstehnoloogia ettevõtte Monemon juhatuse liikme ja finantsjuhina, olles ka Mentorite Koja liige.

Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalil põhinev era- ja äriklientide laenudele ja hoiustele keskendunud pank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis. Bigbanki bilansimaht ületab 1,9 miljardit eurot.

Martin Länts
Juhatuse esimees
E-mail: martin.lants@bigbank.ee
www.bigbank.ee

Soome: Töötute tööotsijate arv pöördus kasvale

By

Helena-Reet Aari

-

juuli 27, 2023

NordenBladet — Töötute tööotsijate arv kasvas juunis eelmise, 2022. aasta juuniga võrreldes 4900 inimese võrra. Uusi vabu töökohti kuulutati välja 61 500. Vabu kohti oli juunis 123 900, mida on 65 900 võrra vähem kui aasta tagasi.

Töötuid tööotsijaid oli juuni lõpus kokku 264 700. See on 4900 võrra rohkem kui aasta varem ja 25 800 võrra rohkem kui eelmisel kuul. Teave ilmus Töö- ja majandusministeeriumi tööturu ülevaates.

Töötute tööotsijate hulka arvatakse tööbüroode ning munitsipaalasutuste kliendid, aga ka täiskohaga sundpuhkusele saadetud. Töötute tööotsijate hulgas oli munitsipaalasutuste kliente 151 200 inimest, mida on 8600 võrra rohkem kui eelmise aasta juunis.

Kogu riigis oli juuni lõpus sundpuhkusele saadetud 20 800 inimest, mida on 2700 võrra rohkem kui eelmise aasta juunis. Kokku oli täiskohaga sundpuhkusele saadetuid 15 800 inimest, mida on 3400 võrra rohkem kui eelmise aasta juunis. Maikuust kasvas täistööajaga sundpuhkusele saadetute arv 1200 võrra.

Pikaajalisi töötuid 91 000
Pikaajalisi ehk pidevalt vähemalt aasta otsa töötuid oli 91 000, mida on 4500 võrra vähem kui aasta varem. Üle 50-aastaseid töötuid tööotsijaid oli 93 300, mida on 1900 võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal.

Noori alla 25-aastaseid töötuid oli 100 võrra rohkem kui eelmise aasta juunis ehk kokku 29 900. Noorte töötute puhul lõppes töötus jaanuaris-juunis enne kolme kuud 58,0 protsendil, mida on 3,3 protsendipunkti vähem kui aasta varem.
Uute vabade töökohtade arv vähenes

Juunis kuulutati välja 61 500 uut vaba töökohta ehk 32 800 võrra vähem kui eelmise aasta juunis. Kokku oli juunis 123 900 vaba töökohta, mida on 65 900 võrra vähem kui aasta tagasi.
Juuni lõpu seisuga oli aktiivsusmudeli hulka arvatud teenustel 105 000 inimest, mida on 1500 võrra rohkem kui aasta varem. Need teenused hõlmavad näiteks palgatoetust, tööjõu väljaõpet, rehabiliteerivat töötegevust ja vabatahtlikku õpet.

Töötuse määra trend on 7,1 protsenti
Soome statistikakeskuse tööjõu-uuringu andmetel oli juunis hõivatud 8000 inimest rohkem kui aasta varem. Tööhõive määra trend oli 74,1 protsenti, mis on 0,4 protsendipunkti kõrgem kui eelmise aasta juunis. Töötuid oli tööjõu-uuringu järgi 211 000, mida oli 11 000 võrra rohkem kui aasta tagasi. Töötuse määra trend oli 7,1 protsenti ehk 0,4 protsendipunkti kõrgem kui aasta varem.

Andmed põhinevad Töö- ja majandusministeeriumi tööhõivestatistika ning Soome statistikakeskuse tööjõu-uuringul. Ministeeriumi tööhõivestatistika statistika allikaks on tööbüroode ja omavalitsuste kliendiregister, Soome statistikakeskuse tööhõiveuuring on aga valikuuring.

Ministeeriumi tööhõivestatistikas on töötuse definitsioon selline, et inimesel ei ole töösuhet ja ta ei tegele ettevõtlusega. Lisaks on tööhõivestatistikas töötuna arvestatud täiskohaga sundpuhkusele saadetud, kuid mitte täiskohaga õppijad. Soome statistikakeskuse tööjõu-uuringu töötuse definitsioon on rangem: see nõuab töötutelt aktiivset tööotsingut eelneva 4 nädala jooksul ja valmisolekut järgmise 2 nädala jooksul tööd vastu võtta. Et see oleks rahvusvaheliselt võrreldav, annab Soome statistikakeskuse tööjõu-uuring ametlikud tööpuuduse näitajad.

Ulatusliku reostuse tõttu Lätis pole Läänemeres suplemine soovitav

By

Helena-Reet Aari

-

juuli 27, 2023

NordenBladet — Läti lääneosas toimunud reoveepuhasti õnnetuse tõttu on Läänemerre valgunud suur hulk puhastamata reovett. Leedu Klaipėda linn soovitab inimestel hoiduda ujumast Läänemeres, kuni selle vesi on analüüsitud.

Läti rannikuäärses 70 000 elanikuga Liepāja linnas lekkis pühapäeval tehasemüüri varisemisel merre vähemalt 1250 tonni väävlirikka mudaga jäätmeid, vahendab lrt.lt.

Läti hügieeniinspektsioon andis käsu sulgeda kõik Liepājast 40 kilomeetrit põhja pool asuvad rannad ja keelas Läänemeres ujumise.

Reovee vool merre peatati teisipäeval, ütles Läti riikliku keskkonnakaitseteenistuse Kurzeme (Kuramaa) osakonna juhataja Evita Šestakova Läti televisioonile TV3.

Klaipėda linn teatab, et enne Läänemere vee koostise analüüsimist soovitatakse hoiduda Leedu rannikul ujumast.

„Seoses Liepāja ökokatastroofiga, kus merre sattus suur hulk saasteaineid, SOOVITAME Läänemeres ujumisest loobuda! Praegu võetakse proove vee kvaliteedi määramiseks ja anname kohe pärast tulemuste saamist teada,” kirjutati Facebookis.

Läti geoloogid ütlevad, et pärast seiret ei ole lekke tõttu võimalikke kõrvalmõjusid inimeste tervisele ja kalavarudele.