NordenBladet — EfTEN United Property Fund teenis 2023. aasta esimesel poolaastal 71 tuhat eurot puhaskahjumit, millest 37 tuhat eurot II kvartalis. Kahjum oli eelkõige seotud alusfondide ümberhindluste ja väärtuste vähenemisega kokku 453 tuhat eurot esimesel poolaastal, sh 352 tuhat eurot II kvartalis.
Kinnisvarasektor on majanduses üks suuremaid laenuraha kasutajaid. Seetõttu mõjutavad järsud muutused intressimäärades ja laenuraha kättesaadavuses seda sektorit otseselt. Kõrgemad intressid kajastuvad ka EfTEN United Property Fund’i tütarettevõtete ja alusfondide kasvanud finantskuludes, kus kaalutud keskmine intressimäär suurenes poolaastaga 1,3 protsendipunkti võrra. Lisaks kasvanud finantskuludele sõltub turu intressimäärast ka kinnisvarainvesteeringute äritegevuse rahavoogude diskonteerimiseks kasutatav kapitali kaalutud keskmine intressimäär (WACC). Selle kasv toob üldjuhul kaasa kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse languse. Nii kahanes 30.06 seisuga ümberhindamise tulemusena fondi tütarettevõtetele kuuluvate kinnisvarainvesteeringute ja alusfondide väärtus 0,9% võrra.
Fondi tütarettevõttele kuuluvas Uus-Järveküla elurajooni arenduses toimusid 2023. aasta esimesel poolaastal suuremad arengud. Veebruaris väljastas Rae vald selle arenduse esimese etapi ehitistele ehitusload ning koheselt algasid seal ka vastavad ehitustööd. 2023. aasta aprillis sõlmis Uus-Järveküla OÜ Coop Pank AS-ga ehituse finantseerimiseks laenulepingu. Mais ja juunis lisandusid elurajooni arenduses lisaks ridamajadele müüki ka esimesed 10 paarismaja, millest kahe kuuga olid pooled klientide poolt broneeritud.
2023. aasta esimesel poolaastal tegi fond investoritele oma tegutsemisaja suurimad kaks väljamakset kogusummas 1,04 miljonit eurot (584 tuhat eurot jaanuaris ja 451 tuhat eurot juunis) ehk 0,417 eurot osaku kohta.
EfTEN United Property Fund varade maht on 30.06.2023 seisuga 26 391 tuhat eurot (31.12.2022: 27 472 tuhat eurot), millest juuni lõpu seisuga moodustavad 79% pikaajalised investeeringud (31.12.2022: 67%).
EfTEN United Property Fund on kaasanud kapitali kokku 25,466 miljonit eurot, millest 2023. aasta esimese poolaasta seisuga on investeerimata 6,9 miljonit eurot. Kõik olemasolevad investeeringud toimivad hästi ja hetkel ei ole näha, et need vajaksid tavapärasest kõrgemaid kapitalisüste.
Kohustused kokku, v.a osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtus
27
586
FONDI VARA PUHASVÄÄRTUS
Osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtus
26 364
26 886
Kohustused ja osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtus kokku
26 391
27 472
EfTEN United Property Fund 2023. aasta I poolaasta ja II kvartali auditeerimata majandustulemused on leitavad fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/aruanded-ja-dokumendid/
Kristjan Tamla
Tegevjuht
Tel: 655 9515
E-post: kristjan.tamla@eften.ee
NordenBladet — Ehitusturu dünaamika peegeldab jätkuvat majanduslangust ja ebakindlust tuleviku suhtes. Kuigi ehitushinnaindeksi tõus käesoleva aastas II kvartalis pidurdus ning ehitushinnaindeks langes võrreldes käesoleva aasta I kvartaliga 0,5%, siis olulist nõudluse muutust ehitusturul ei ole täheldada.
Laenuintressi määrad ei ole seoses Euribori tõusuga senini stabiliseerunud ning see mõjutab ka tellijate otsuseid. Riiklikud tellimused ei ole oma tavapärases mahus seni taastunud, paljud käimasolevad hanked on külmutatud seisundis ja selles trendis ei ole veel näha pöördumise märke. Eratellijate poolel näeme siiski optimismi ja tahet leida võimalusi oma äriplaanide realiseerimiseks, et tänasest majandussituatsioonist võitjana väljuda.Kontserni 2023. aasta I poolaasta müügitulu oli 123 819 tuhat eurot, mis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenes ligikaudu 17%. Müügitulu vähenes mõlemas segmendis, hoonete segmendis 19% ja rajatiste segmendis 4%. Müügitulu vähenemine mõlemas segmendis on ootuspärane ning on tingitud ehitusmahtude langusest turul, samuti oli 2022. aasta kontsernile ajalooliselt rekordilise müügituluga.
Nordeconi kontserni brutokasum 2023. aasta I poolaastal oli 4 731 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kontserni brutokasumlikkus paranenud, moodustades I poolaastal 3,8% (I poolaasta 2022: 2,1%) ning II kvartalis 4,5% (II kvartal 2022: 2,5%). Mõlemad segmendid olid nii I poolaastal kui ka II kvartalis kasumis ning kasumlikkus paranes võrreldes 2022. aasta sama perioodiga oluliselt.Uute lepingute sõlmimisel on kontsern käesoleva aasta I poolaastal olnud edukas. Kokku sõlmiti uusi lepinguid 208 460 tuhande euro väärtuses, seal hulgas II kvartalis 123 530 tuhat eurot. Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.06.2023 oli 256 328 tuhat eurot, mis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on suurenenud 16%.
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
EUR ‘000
30.06.2023
31.12.2022
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid
8 369
7 238
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded
54 734
48 084
Ettemaksed
5 514
6 728
Varud
28 880
25 454
Käibevara kokku
97 497
87 504
Põhivara
Pikaajalised finantsinvesteeringud
76
76
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded
8 957
8 604
Kinnisvarainvesteeringud
5 547
8 347
Materiaalne põhivara
16 774
17 669
Immateriaalne põhivara
15 152
15 134
Põhivara kokku
46 506
49 830
VARA KOKKU
144 003
137 334
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused
16 701
17 193
Võlad hankijatele
69 420
65 144
Muud võlad
7 034
8 324
Ettemaksed
14 726
6 996
Eraldised
1 160
1 288
Lühiajalised kohustused kokku
109 041
98 945
Pikaajalised kohustused
Laenukohustused
5 767
6 311
Võlad hankijatele
2 080
2 769
Eraldised
2 546
2 049
Pikaajalised kohustused kokku
10 393
11 129
KOHUSTUSED KOKKU
119 434
110 074
OMAKAPITAL
Aktsiakapital
14 379
14 379
Omaaktsiad
-660
-660
Ülekurss
635
635
Kohustuslik reservkapital
2 554
2 554
Realiseerumata kursivahed
3 570
3 316
Jaotamata kasum
198
2 691
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital
20 676
22 915
Mittekontrolliv osalus
3 893
4 345
OMAKAPITAL KOKKU
24 569
27 260
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU
144 003
137 334
Konsolideeritud koondkasumiaruanne
EUR´000
6k 2023
II kv 2023
6k 2022
II kv 2022
2022
Muu koondkasum (kahjum):Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse või -kahjumisse
Realiseerumata kursivahed
254
85
-259
-413
1 368
Kokku muu koondkasum (kahjum)
254
85
-259
-413
1 368
KOKKU KOONDKASUM (KAHJUM)
-1 336
169
-233
-70
-73
Puhaskasum (kahjum):
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa
-2 493
-619
-928
-10
-3 650
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa
903
703
954
353
2 209
Kokku puhaskasum (kahjum)
-1 590
84
26
343
-1 441
Koondkasum (kahjum):
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa
-2 239
-534
-1 187
-423
-2 282
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa
903
703
954
353
2 209
Kokku koondkasum (kahjum)
-1 336
169
-233
-70
-73
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emaettevõtte aktsionäridele:
Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes
-0,08
-0,02
-0,03
-0,00
-0,12
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes
-0,08
-0,02
-0,03
-0,00
-0,12
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
EUR´000
6k 2023
6k 2022
Rahavood äritegevusest
Laekumised ostjatelt
157 087
177 608
Maksed hankijatele
-133 900
-162 328
Makstud käibemaks
-5 531
-4 447
Maksed töötajatele ja töötajate eest
-12 640
-12 476
Makstud tulumaks
-687
-312
Äritegevuse rahavoog
4 329
-1 955
Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara soetamine
-185
-97
Materiaalse põhivara müük
291
322
Immateriaalse põhivara soetamine
0
0
Antud laenud
-524
-9
Antud laenude laekumised
10
11
Saadud dividendid
12
6
Saadud intressid
9
6
Investeerimistegevuse rahavoog
-387
239
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud
1 242
1 870
Saadud laenude tagasimaksed
-650
-1 605
Rendimaksed
-1 447
-1 790
Makstud intressid
-601
-428
Makstud dividendid
-1 355
-391
Muud maksed
0
-4
Finantseerimistegevuse rahavoog
-2 811
-2 348
Rahavoog kokku
1 131
-4 064
Raha perioodi algul
7 238
9 031
Raha jäägi muutus
1 131
-4 064
Raha perioodi lõpul
8 369
4 967
Finantstulemuste kokkuvõte
Kontserni kasum
Nordeconi kontserni brutokasum 2023. aasta I poolaastal oli 4 731 tuhat eurot (I poolaasta 2022: 3 181 tuhat eurot). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, on kontserni brutokasumlikkus paranenud, moodustades I poolaastal 3,8% (I poolaasta 2022: 2,1%) ning II kvartalis 4,5% (II kvartal 2022: 2,5%). Mõlemad segmendid olid nii I poolaastal kui ka II kvartalis kasumis ning kasumlikkust paranes võrreldes 2022. aasta sama perioodiga oluliselt. Hoonete segmendi kasumlikkus moodustas I poolaastal 5,0% ning II kvartalis 4,9% (I poolaasta 2022. 3,8% ja II kvartal 2022: 3,4%). Rajatiste segmendi kasumlikkus oli madalam, moodustades I poolaastal 0,1% ja II kvartalis 4,5% (I poolaasta 2022: -6,4% ja II kvartal 2022: -0,3%).
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2023. aasta I poolaastal 3 852 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on üldhalduskulud suurenenud ligikaudu 24% (I poolaasta 2022: 3 118 tuhat eurot), mis tuleneb tööjõukulude kasvust. 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenenud, moodustades 2,7% (I poolaasta 2022: 2,0%).
Kontserni ärikasumiks kujunes 2023. aasta I poolaastal 673 tuhat eurot (I poolaasta 2022: 1 457 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 2 405 tuhat eurot (I poolaasta 2022: 3 158 tuhat eurot). Võrreldava perioodi, 2022. aasta I poolaasta, ärikasumit mõjutas Swencn AB saneerimiskava täitmisest, võlausaldajatele tasuti 25% esitatud nõuetest, tekkinud muu äritulu summas 1 560 tuhat eurot.Kontserni finantstulusid ja -kulusid mõjutavad valuutakursside muutused kontserni välisturgudel (v.t Finantsriskid). Ukraina grivna nõrgenes 2023. aasta I poolaastal euro suhtes ligikaudu 2,6% ning Rootsi kroon nõrgenes euro suhtes ligikaudu 5,8%. Kontserni Ukrainas ja Rootsis asuvatele tütarettevõtetele eurodes antud laenu ümberhindamisest kohalikesse valuutadesse saadi vastavalt kursikahjumit kokku 241 tuhat eurot (I poolaasta 2022: 2 tuhat eurot). Lisaks mõjutab kontserni finantskulude suurenemist intressimäärade tõus.Kontserni puhaskahjumiks kujunes 1 590 tuhat eurot (I poolaasta 2022: kasum 26 tuhat eurot), millest kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv osa moodustas kahjum 2 493 tuhat eurot (I poolaasta 2022: kahjum 928 tuhat eurot).
Kontserni rahavood
2023. aasta I poolaasta äritegevuse netorahavoog moodustas 4 329 tuhat eurot (I poolaasta 2022: -1 955 tuhat eurot). Oluliselt mõjutab rahavoogusid jätkuvalt ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes, kus samaaegselt tuleb ise tasuda ettemakseid allhankijatele ja materjalide soetamisel. Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse tellijate poolt alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust.Investeerimistegevuse rahavoog 2023. aasta I poolaastal oli -387 tuhat eurot (I poolaasta 2022: 239 tuhat eurot), mis koosneb peamiselt investeeringutest põhivarasse summas 185 tuhat eurot (I poolaasta 2022: 97 tuhat eurot) ja materiaalse põhivara müügist summas 291 tuhat eurot (I poolaasta 2022: 322 tuhat eurot) ning antud laenust summas 524 tuhat eurot (I poolaasta 2022: 9 tuhat eurot).Finantseerimistegevuse rahavoog 2023. aasta I poolaastal oli -2 811 tuhat eurot (I poolaasta 2022: -2 348 tuhat eurot). Saadud laenud moodustasid kokku 1 242 tuhat eurot, mis koosneb arvelduskrediidi ning arenduslaenude kasutamisest (I poolaasta 2022: 1 870 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 650 tuhat eurot (I poolaasta 2022: 1 605 tuhat eurot). Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude graafikujärgsete tagasimaksetega. Rendimaksed moodustasid 1 447 tuhat eurot (I poolaastal 2022: 1 790 tuhat eurot). Dividende maksti 2023. aasta I poolaastal 1 355 tuhat eurot (I poolaasta 2022: 391 tuhat eurot).Seisuga 30.06.2023 moodustasid kontserni raha ja raha ekvivalendid 8 369 tuhat eurot (30.06.2022: 4 967 tuhat eurot).
Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes
Kontserni välisturgude osakaal võrreldes 2022. aasta I poolaastaga ei ole sisuliselt muutunud. 2023. aasta I poolaastal moodustas väljaspool Eestit teenitud müügitulu ligikaudu 2% kogu müügitulust, mis koosneb kontserni Soome ja Ukraina tegevusmahtudest. Vaatamata jätkuvale sõjaolukorrale Ukrainas on tegevusmahud seal eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenenud. Teostatakse väikesemahulisi töid ning juunis anti tellijale tähtaegselt üle Ovrutši linna moodullasteaed koos varjumiskohaga. Soome müügitulu, mis koosneb peamiselt betooni alltöövõttudest, on vähenenud. Müügitulu puudus Rootsis, aruandeperioodil ei olnud töös ühtegi ehituslepingut. Lätis ja Leedus tegutseb kontsern projektipõhiselt ning aruandeperioodil seal müügitulu puudus.
6k 2023
6k 2022
6k 2021
2022
Eesti
98%
97%
96%
96%
Soome
1%
1%
3%
2%
Ukraina
1%
0%
1%
0%
Läti
0%
2%
0%
1%
Leedu
0%
0%
0%
1%
2023. aasta I poolaasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes
Segmentide müügitulu
Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna arvestades turul toimuvaid muutusi, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus ja mõni teine võib kasvada kiiremini.Kontserni 2023. aasta I poolaasta müügitulu oli 123 819 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, mil vastav näitaja oli 149 256 tuhat eurot, vähenes müügitulu ligikaudu 17%. 2023. aasta I poolaastal oli müügitulu hoonete segmendis 103 970 tuhat eurot ning rajatiste segmendis 19 822 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 128 430 ja 20 703 tuhat eurot. Müügitulu vähenes mõlemas segmendis, hoonete segmendis 19% ja rajatiste segmendis 4%. Müügitulu vähenemine mõlemas segmendis on ootuspärane ning on tingitud ehitusmahtude langusest turul. Kuigi kontsern on käesoleva aasta I poolaastal olnud uute lepingute sõlmimisel edukas, siis olulist mõju need aruandeperioodi müügitulule veel ei avaldanud. Rajatiste müügitulu vähenemine sisuliselt ajaloo madalamaile tasemele on otseselt seotud peamise tellija, Transpordiameti, poolsete investeeringute vähendamisega. Mõningal määral kompenseerib seda kontserni edu taastuvenergia projektides, järjest suurema osa rajatiste segmendi müügitulust moodustab tuuleparkide ehitus.
Tegevussegmendid
6k 2023
6k 2022
6k 2021
2022
Hooned
84%
84%
78%
81%
Rajatised
16%
16%
22%
19%
Segmendisisene müügitulu
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on vähenenud kõikide hoonete ehituse alamsegmentide mahud. Jätkuvalt on suurima osakaaluga ühiskondlike hoonete ja korterelamute alamsegment, kus on ka kõige väiksem müügitulu langus. Ärihoonete ning tööstus- ja laohoonete alamsegmendi käibe langus on olnud märkimisväärsem, vastavalt 46% ja 23%.Ühiskondlike hoonete alamsegmendi aruandeperioodi suuremad objektid olid: Kaitsepolitseiameti peahoone ehitus Tallinnas, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ladude ja seonduvate välisvõrkude projekteerimine ja ehitamine Harjumaal, Viljandis asuva Karlssoni lastaia hoone ja territooriumi ning Viljandi päästekomando ehitamine.
Korterelamute alamsegmendi tulu koosneb valdavalt kolmandatele osapooletele ehitatavatest korterelamutest. Neist suuremahulisemad on Tallinna lähiümbrusesse rajatava Luccaranna ning Kastanikodu elurajoonide projekteerimine ja ehitamine. Omaarenduste müügitulu on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenenud, moodustades aruandeperioodil 5 510 tuhat eurot (I poolaasta 2022: 6 335 eurot). Kontsern jätkab Tartus Mõisavahe Kodu (https://moisavahe.ee) elurajooni arendusega ja kesklinna vahetus läheduses, jõe kaldal asuva Emajõe Residents (https://emajoeresidents.ee) ehitusega. Tallinnas, Nõmmel asuva Kivimäe Süda arenduses jätkub korterelamu ehituse ettevalmistus (https://www.kivimaesuda.ee) ning Pärnus asuva Seileri Kvartali projekteerimine (https://seileri.ee). Arendades jätkuvalt oma kinnisvara, jälgib kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.Ärihoonete suuremateks töös olevateks objektideks olid Tallinnas, Vektori äri- ja eluhoonekompleks ja Ahtri 4 büroohoone ehitamine, Tartus, Kandikülas asuva Männiku ärihoone projekteerimine ja ehitamine ning Kambja vallas Icosagen AS-i bioloogiliste ravimite tehase ehitamine.Tööstus- ja laohoonete alamsegmendi suurimad töös olevad objektid on E-Piima Paidesse ehitatav tehasekompleks ning Harju Elekter AS-i tootmis- ja büroohoone ehitamine Tallinna lähedal Hüürus.
Hoonete segment
6k 2023
6k 2022
6k 2021
2022
Ühiskondlikud hooned
33%
28%
30%
30%
Korterelamud
31%
30%
30%
28%
Ärihooned
25%
26%
31%
24%
Tööstus- ja laohooned
11%
16%
9%
18%
Rajatiste segmendi käivet mõjutab enim teedeehituse- ja hoolduse alamsegment, mille mahud on eelmise aastaga võrreldes vähenenud ligikaudu 25%. Märkimisväärse osa alamsegmendi käibest moodustavad Rail Baltica Tagadi ökodukti ja Tallinn‒Tartu–Võru–Luhamaa maanteel asuva Neanurme–Pikknurme 2+1 teelõigu ehitamine Jõgeva maakonnas ning Harjumaal Hageri–Kohila teelõigu rekonstrueerimine. Samuti jätkub Järva maakonna teehooldelepingu täitmine.Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on suurenenud muude rajatiste osakaal, mille müügitulu koosneb olulises osas kolme, Saarde, Tootsi-Sopi ning Aidu, tuulepargi ehitusest Eesti. Keskkonnaehituse müügitulu koosneb Erra jõe ja Kiviõli kraavi jääkreostuse ohustamise projekteerimisest ja ehitusest.
Rajatiste segment
6k 2023
6k 2022
6k 2021
2022
Teedeehitus ja –hooldus
65%
81%
86%
75%
Muud rajatised
20%
14%
4%
20%
Keskkonnaehitus
15%
0%
5%
0%
Insenerehitus
0%
5%
5%
5%
Ehituslepingute teostamata tööde mahud
Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.06.2023 oli 256 328 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on teostamata tööde maht suurenenud 16%. I poolaastal sõlmiti uusi lepingud kokku 208 460 tuhande euro väärtuses (I poolaasta 2022: 89 661 tuhat eurot), seal hulgas II kvartalis 123 530 tuhat eurot (II kvartal 2022 26 494 tuhat eurot). Materjalide hinnatõus ning intressimäärade kasv seoses Euribori tõusuga on põhjustanud arendusprojektides järsu kallinemise ning uute projektide alustamise edasilükkumise. Oluliselt on vähenenud Transpordiameti investeeringute maht, mis avaldab otseselt mõju ka kontserni rajatiste segmendi tööde portfelli mahtudele. Suurenenud on Rail Baltica hangete maht, mis tasandab osaliselt Transpordiameti investeeringute vähenemise. Kui avaliku sektori investeeringute mahud hoonete segmendis tervikuna on samuti vähenenud, siis teadaolevalt suurenevad investeeringud riigikaitserajatistesse, kus kontsern on senini olnud väga edukas.
Tööde portfelli jaotuse osas kahe põhisegmendi vahel ei ole toimunud olulisi muutusi, endiselt on ülekaalus hoonete segmendiga seotud projektid, mis moodustavad 80% teostamata tööde portfellist, rajatised moodustavad 20% (30.06.2022: vastavalt 85% ja 15%). Võrreldes seisuga 30.06.2022 on hoonete segmendi teostamata tööde maht suurenenud 9% ning rajatiste segmendi portfell suurenenud 54%. Rajatiste segmendi suurenemine on toimunud muude rajatiste alamsegmendis, milles valdava osa moodustavad erinevate tuuleparkide ehitusmahud.II kvartalis sõlmitud suuremahulisemad lepingud olid:
Riigitee nr 11220 Kernu–Kohila kilomeetritel 8,7-16,0 asuva Hageri–Kohila lõigu rekonstrueerimine, maksumusega ligikaudu 3 460 tuhat eurot.
Ida-Virumaale, Lüganuse valda Aidu tuulepargi tuulikute vundamentide ehitamine, maksumusega ligikaudu 5 000 tuhat eurot.
Viimsi valda Laaneserva elamurajooni nelja ridaelamu (kokku 36 ridaelamuboksi) ehitamine, maksumusega ligikaudu 6 800 tuhat eurot.
Saku Gümnaasiumi uue õppe- ja spordihoone ehitamine, maksumusega ligikaudu 24 100 tuhat eurot.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ladude laienduse projekteerimine ja ehitamine Harjumaal, maksumusega ligikaudu 8 400 tuhat eurot.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kontorihoone ehitamine Tallinnasse, maksumusega ligikaudu 13 000 tuhat eurot.
Tallinnasse Volta ja Kopli tänava nurgale arendatavasse ärikvartalisse teise etapina rajatava äri- ja eluhoone projekteerimine ja ehitamine, maksumusega ligikaudu 51 000 tuhat eurot.
Maardus, Vana-Narva mnt 10, büroo- ja tootmishoone ehitamine, maksumusega ligikaudu 7 400 tuhat eurot.
Arvestades teostamata tööde portfelli suurust, seal hulgas jaotust käesoleva aasta ja 2024. aasta vahel ning üldist ehitusturu olukorda prognoosib kontserni juhtkond 2023. aastal tegevusmahtude vähenemist võrreldes 2022. aastaga. Tihenenud konkurents ning peamiselt tööjõukulude kasvust tingitud sisendhindade kasv avaldab jätkuvalt survet kasumimarginaalile. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Fookuses on kontserni püsikulude juhtimine ning aktiivne töö ettevalmistuse ja projekteerimise valdkonnas, et realiseerida oma erialaseid konkurentsieeliseid.
Töötajad
Töötajad ja tööjõukulud
2023. aasta I poolaastal töötas kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 572 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 384 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv vähenenud ca 15%. Peamiselt mõjutab töötajate arvu kontserni taristuehituse valdkonna restruktureerimine.
Töötajate keskmine arv kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):
6k 2023
6k 2022
6 k 2021
2022
ITP
384
437
426
432
Töölised
188
234
254
226
Keskmine kokku
572
671
680
658
Kontserni 2023. aasta I poolaastal tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 12 799 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud kokku 12 936 tuhat eurot. Jätkub üldine palgatõusu surve ning tööjõukulude langus on tingitud töötajate arvu vähenemisest.Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2023. aasta I poolaastal 79 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 26 tuhat eurot (I poolaasta 2022: vastavalt 75 tuhat eurot ja 25 tuhat eurot).Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2023. aasta I poolaastal 253 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 83 tuhat eurot (I poolaasta 2022: vastavalt 202 tuhat eurot ja 67 tuhat eurot).
Töö tootlikkuse mõõtmine
Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:
6k 2023
6k 2022
6k 2021
2022
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot
488,3
470,0
403,3
490,4
Muutus võrreldava perioodi suhtes, %
3,9%
16,5%
4,6%
16,5%
Muutus võrreldava perioodi suhtes, %
-11,0%
13,0%
12,7%
2,9%
Kontserni aruandeperioodi töötajate nominaaltootlikkus suurenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, suurenemise põhjuseks on peamiselt töötajate arvu vähenemine. Müügitulu langus on põhjustanud tööjõukulude nominaaltootlikkuse vähenemise.
NordenBladet — AS Tallink Grupp vedas 2023. aasta juulis 797 846 reisijat, mida on 11,1% võrra vähem võrreldes eelmise aasta juuliga. Veetud kaubaveoühikute maht vähenes 27,8% võrra 23 597 ühikuni ning veetud reisijate sõidukite maht vähenes 1,5% võrra 125 118 ühikuni eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.
2023. aasta juulis veeti AS-i Tallink Grupp laevadega reisijaid, kaubaveoühikuid ja reisijate sõidukeid järgmiselt:
Juuli 2023
Juuli 2022
muutus
Reisijad
797 846
897 828
-11,1%
Soome-Rootsi
260 125
340 758
-23,7%
Eesti-Soome
467 865
491 867
-4,9%
Eesti-Rootsi
69 856
65 203
7,1%
Kaubaveoühikud
23 597
32 700
-27,8%
Soome-Rootsi
2 477
4 411
-43,8%
Eesti-Soome
17 920
24 791
-27,7%
Eesti-Rootsi
3 200
3 498
-8,5%
Sõiduautod
125 118
127 039
-1,5%
Soome-Rootsi
22 496
33 710
-33,3%
Eesti-Soome
97 102
87 595
10,9%
Eesti-Rootsi
5 520
5 734
-3,7%
SOOME – ROOTSIJuuli Soome-Rootsi veomahud kajastavad Helsingi-Stockholm ja Turu-Stockholm laevaliinide opereerimist. Kruiisilaev Galaxy I lõpetas väljaprahtimise tõttu Turu-Stockholm liinil opereerimise 2022. aasta septembris.
EESTI – SOOMEJuuli Eesti-Soome veomahud kajastavad shuttle-laevade MyStar ja Megastar opereerimist. Kruiisilaev Silja Europa lõpetas väljaprahtimise tõttu Tallinn-Helsingi liinil opereerimise 2022. aasta augustis.
EESTI – ROOTSIJuuli Eesti-Rootsi veomahud kajastavad Tallinn-Stockholm ja Paldiski-Kapellskär laevaliinide opereerimist.
Anneli Simm
Investorsuhete juht
AS Tallink Grupp
Sadama 510111 Tallinn
E-mail Anneli.simm@tallink.ee
NordenBladet — Enefit Green grupi 2023. aasta II kvartali äritulud langesid 13% ja ärikulud kasvasid 32% võrreldes eelmise aasta sama ajaga, mille tulemusena EBITDA langes 37% võrra 19,3 mln euro tasemele. Kvartali puhaskasum kahanes 15,8 mln euro võrra 1,1 mln euroni. Järgnevalt on välja toodud peamised majandustulemusi mõjutanud asjaolud.
Enefit Greeni juhatuse esimehe Aavo Kärmase kommentaar:
„Mullune pidurdamatu energiakandjate hinnaralli on pöördunud ja hinnatasemed on normaliseerunud, kukkudes aastaga Enefit Greeni peamistel koduturgudel pea kaks korda. Enefit Greeni arvutuslik teenitud elektrihind oli teises kvartalis 90 €/MWh (-29%).
Elektritootmisele ja -hindadele avaldasid regioonis olulist mõju madalamad maagaasi hinnad, tavapärasest soojemad ilmad, Olkiluoto-3 tuumajaama lõplik käivitumine ja naaberriikide hüdroelektrijaamade tugev toodang.
Arvestades elektritootmist- ja hindu mõjutanud tegureid jäid Enefit Greeni teise kvartali majandustulemused oodatust madalamaks. Oma jälje jätsid peamise tegurina langenud arvestuslik teenitud elektrihind, aga ka nõrkadest tuuleoludest tingitud oodatust väiksem elektritoodang ning kasvanud püsikulud. Kuigi uued ehituses olevad tuule- ja päikesepargid andsid 56 gigavatt-tunnise täiendava panuse langes meie teise kvartali elektritoodang siiski 2% võrreldes möödunud aasta sama ajaga. Püsikulude kasvu vedasid arendustegevus ja sellega seonduvad üld- ning juhtimiskulud – muuhulgas tööjõukulud ja uuringute ning konsultatsioonide kulud. Planeeritud püsikulude kasv on mõeldud toetama meie pikaajalise kasvuplaani elluviimist. Kvartali puhaskasumile avaldas teises kvartalis täiendavat negatiivset mõju dividendide väljamaksega seotud tulumaksu kulu kasv.
Hinnaväljavaade sügisele ja talvele sõltub paljuski sellest, kuidas Euroopa gaasi varustamisega toime tuleb ja milliseks kujuneb CO2 hind. Nõudluse katmiseks on süsteemsel tasandil endiselt puudu taastuvelektrijaamu ja Baltikumi piirkond suuresti sõltumas impordist. Prognoosid näitavad, et keskmised elektrihinnad peaksid jääma teisel poolaastal kõrgemale tasemele kui teises kvartalis.
Enefit Greenil on väga selge kasvuplaan aastani 2026. Käesoleva aasta esimese kuue kuuga oleme investeerinud tootmisvõimsuste kasvu ligi 166 miljonit eurot, mida on mullusega võrreldes pea kolm korda enam. Uute investeerimisotsuste tegemisel lähtume turuolukorrast ja seatud investeerimiskriteeriumitest, et tagada vajalik kapitalitootlus. Teisel poolaastal on tähtis hoida tootmisvarade kõrget töökindlust, et saavutada võimalikult kõrge elektritoodang sügis- ja talvekuudel.“
Veebiseminar II kvartali 2023 tulemuste tutvustamiseks
Enefit Green korraldab investoritele täna, 3. augustil 2023 kell 11.00 Eesti aja järgi ettevõtte II kvartali 2023 vahearuande tutvustamiseks eestikeelse veebiseminari, millel osalemiseks palume kasutada seda linki.
Olulisemad sündmused
74MW Sopi päikesepargi investeerimisotsus
62MW lisanduvat opereerivat võimsust (Purtse ja Zambrowi parkide valmimine)
Maikuine intsident Akmene tuulepargis ning sellele järgnenud tegevused tuulepargi taaskäivitamiseks ning arenduse lõpuleviimiseks
Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise aruande esitamine Kliimaministeeriumile
Taastuvenergia toetus jm äritulud
4,6
5,8
-1,2
-20%
EBITDA, mln €
19,3
30,7
-11,5
-37%
PUHASKASUM, mln €
1,1
16,9
-15,8
-93%
EPS***, €
0,004
0,06
-0,06
-93%
FINANTSVÕIMENDUS
Netovõlg/EBITDA (12 kuud)
2,2
0,4
* Grupi koduturgude toodangutega kaalutud keskmine börsihind** (Elektrimüügi tulud + taastuvenergia tasu ja tõhusa koostootmise toetus + rohesertifikaatide tulud – elektri ost Nord Pooli päev-ette ja päevasisel turul – bilansienergia ost) / toodang*** Puhaskasum aktsia kohta
Müügi- ja muud äritulud
Äritulud kokku langesid summas 6,1 mln eurot, millest müügitulud 4,9 mln eurot ja taastuvenergia toetused ning muud äritulud 1,2 mln eurot. Müügitulude 4,9 mln euro suurusest langusest 4,4 mln eurot tulenes elektrimüügist. Negatiivset mõju võrreldes mulluse esimese kvartaliga avaldasid madalamad elektri turuhinnad. Grupi koduturgude keskmine elektrihind oli II kvartalis 78,7 €/MWh (võrdlusperioodil 151,3 €/MWh). Grupi keskmine arvutuslik teenitud elektrihind oli aruandeperioodil 89,9 €/MWh (võrdlusperioodil 126,8 €/MWh). Arvutuslik teenitud elektrihind on erinev koduturgude keskmisest turuhinnast, kuna selle arvutus võtab arvesse fikseeritud hinnaga pikaajalisi elektrimüügi lepinguid (PPA-sid), taastuvenergia toetusi, bilansienergia ostu, elektri ostu Nord Pooli päev-ette ja päevasisesel turul ning asjaolu, tuulepargid ei tooda igas tunnis samapalju elektrit.
Grupi keskmine turule müüdud elektri hind oli II kvartalis 2023 63,7 €/MWh, aasta varem 127,6 €/MWh. 2023. aasta II kvartalis müüdi turule 139 GWh elektrit, võrdlusperioodil 182 GWh.
PPA-dega oli II kvartalis meie portfellist kaetud 218 GWh keskmise hinnaga 83,5 €/MWh, aasta varem müüdi elektrit PPA-de ning FiT (Feed-In Tariff) taastuvenergia toetuse põhise tulumudeli kaudu 102 GWh keskmise hinnaga 79,1 €/MWh. PPA-dega kaetud toodangu osakaal ja hinnad järgnevate aastate lõikes on välja toodud kvartali vahearuande riskijuhtimise peatükis.
Lisaks madalamatele hindadele mõjutas II kvartali müügitulusid ka madalam elektritoodang. Grupi elektritoodang oli 2023. aasta II kvartalis 265 GWh (-2% vs 270 GWh võrdlusperioodil). Madalam toodang oli põhjustatud kehvadest tuuleoludest.
Teises kvartalis oli päikeseteenuse tulu 2,2 mln euro võrra madalam kui 2022. aasta teises kvartalis, kuna 2022. aasta keskpaigas väljusime „võtmed kätte“ päikeseteenuse ärist.
Pelleti müügitulud olid kahe kvartali võrdluses 1,7 mln euro võrra kõrgemad. Pelleti keskmine müügihind tõusis aastaga 53%. 2022. aasta II kvartalis oli hind 165,8 €/tonni kohta, 2023. aasta II kvartalis 253,6 €/tonni kohta. II kvartalis müüdi pelleteid 12 tuhat tonni, võrdlusperioodil 7 tuhat tonni.
Soojusenergia hind tõusis 16%, mis on tingitud biomassi hinnatõusust, kuid soojusenergia toodang vähenes 7%. Kvartalite võrdluses jäid soojusenergia tulud sarnasele tasemele eelmise aastaga.
Muid äritulusid mõjutas 2023. aasta II kvartalis enim Eesti tuuleparkide taastuvenergia tasu vähenemine kvartalite aastases võrdluses 1,5 mln eurot. Taastuvenergia tasu on seotud toodetud kogusega ning kuna toodang oli madal, siis on saadud toetused samuti madalamad. Taastuvenergia toetused lõppesid mullu kolmandas kvartalis Vanaküla ja Virtsu III tuuleparkidel. Muid äritulusid mõjutas positiivselt summas 0,2 mln eurot 2021. aastal tekkinud tuletisvaba lepingulise kohustuse saldo vähendamine seoses vastavate PPA lepingute osalise täitmisega. Tuletisvaba lepinguline kohustus tuleneb varasematest elektrienergia vahetuslepingutest, mis konverteeriti füüsilise elektrimüügi lepinguteks (PPA). Seoses sellega tuletisvaba lepingulise kohustuse vähenemine ei oma mõju rahavoole ning vastav elektrimüügi rahaline arveldus toimub PPA lepingute alusel.
EBITDA ja segmendiaruandlus
Suurimat mõju EBITDA langusele omas müüdud elektri hinna langus (-12,1 mln eurot), kuna elektrihinnad on võrreldes mulluse II kvartaliga märkimisväärselt langenud. PPAdest tulenevalt on võrreldes eelmise aastaga oluliselt kasvanud müüdud elektri kogus (mõju +6,5 mln eurot), millega kaasnevalt on suurenenud ka elektriportfelli balansseerimiseks tehtavate elektri ostude maht (mõju -6,8 mln eurot). Nimetatud mõjude koondtulemust EBITDA-le mõjutab nii vastava perioodi elektritoodangu maht kui ka -profiil, elektritoodang on võrreldes võrdlusperioodiga langenud 2%.
Koostootmise segment ilma elektrihinna ja -koguse mõjudeta omas EBITDA-le positiivset mõju. Arvesse on võetud pelleti tulusid, varude muutust, tehnoloogilise kütuse mõju ning soojusenergia tulusid.
Tuletisvaba kohustuse saldo suurendas kvartalite võrdluses EBITDA-d, täpsem info asub muude äritulude peatükis.
Püsikulud koosnevad kuludest, mis ei ole tootmismahtudest otseselt sõltuvad. Püsikulud on suurenenud 1,6 mln euro võrra ehk 18%. Püsikulude kasvu vedasid arendustegevus ja sellega seonduvad üld- ning juhtimiskulud – muuhulgas tööjõukulud ja uuringute ning konsultatsioonide kulud.
Aruandeperioodi põhjal on nii EBITDA kui äritulude vaatest grupi suurim tuulenergia segment (58% ärituludest ja 61% EBITDA-st). Koostootmise segment panustas ärituludesse 34% ja moodustas 40% EBITDA-st. Aruandeperioodi väikseim raporteeritav segment on päikeseenergia, mille äritulud ulatusid 7% kogu grupi ärituludest ning 10% EBITDA-st. Täpsem analüüs raporteeritavate segmentide kaupa on esitatud lisatud aruandes.
Puhaskasum
Grupi puhaskasum langes teises kvartalis aasta varasemaga võrreldes 15,8 mln euro võrra, olles aruandeperioodil 1,1 mln eurot. Puhaskasumi langus on tingitud nii madalamatest elektrihindadest kui ka suurematest elektriportfelli balansseerimiseks tehtavatest elektriostu kuludest, samuti mullusega võrreldes 4,7 miljoni euro võrra suuremast dividendide tulumaksu kulust.
Investeeringud
Grupi investeeringud olid 2023. aasta II kvartalis 74,6 mln eurot, mida on 33,6 mln eurot rohkem kui võrdlusperioodil. Kasv tulenes arendusinvesteeringutest, mis ulatusid 74,0 mln euroni. Sellest 48,0 mln eurot oli seotud kolme tuulepargi rajamisega: 31,7 mln eurot investeeriti Tolpanvaara tuuleparki, 13,9 mln eurot Sopi-Tootsi tuuleparki ja 2,4 mln eurot Akmene tuuleparki. Päikeseparkide arendustest investeeriti kõige rohkem Vändra päikesepargi arendusetappi 9,4 mln eurot.
Baasinvesteeringud tehti aruandeperioodil 0,5 mln euro ulatuses.
Finantseerimine
Jätkuva investeerimistegevuse rahastamiseks võttis Enefit Green II kvartali jooksul kasutusse 90 mln euro ulatuses varem sõlmitud laenulepinguid. II kvartali lõpu seisuga oli grupi intressikandvate kohustuste maht korrigeeritud soetusmaksumuses 358,9 mln eurot (279,6 mln eurot 31. detsembril 2022). Sellest moodustasid enamuse pangalaenud summas 353,9 mln eurot.
Keskmine välja võetud pangalaenude intressimäär kvartali lõpu seisuga oli 3,44% (31. detsember 2022 2,60%). Intressirisk oli kvartali lõpu seisuga fikseeritud vastavate laenude tähtajani umbes 46% ulatuses välja võetud laenude mahust.
Kvartali lõpu seisuga oli sõlmitud kuid veel kasutusele võtmata investeerimislaenude jääk 285 miljonit eurot.
Lühendatud konsolideeritud kasumiaruanne
tuhandetes eurodes
II kv 2023
II kv 2022
I pa 2023
I pa 2022
Müügitulu
36 556
41 505
105 341
99 646
Taastuvenergia toetus ja muud äritulud
4 610
5 773
13 329
14 352
Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus
4 892
4 646
-168
2 579
Kaubad, toore, materjal ja teenused
-20 583
-16 365
-45 375
-30 499
Tööjõukulud
-2 905
-2 169
-5 391
-4 612
Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus
-9 707
-9 644
Nõuded ostjate vastu, muud nõuded ja ettemaksed
37 304
41 091
Raha ja raha ekvivalendid
52 996
131 456
Tuletisinstrumendid
4 887
3 349
Kokku käibevara
109 452
190 123
Kokku varad
1 129 971
1 064 170
tuhandetes eurodes
30.06.2023
31.12.2022
OMAKAPITAL
Emaettevõtja omanikele kuuluv kapital ja reservid
Aktsiakapital
264 276
264 276
Ülekurss
60 351
60 351
Kohustuslik reservkapital
5 555
3 259
Muud reservid
166 959
166 419
Realiseerimata kursivahede reserv
-361
-762
Jaotamata kasum
199 586
225 190
Kokku omakapital
696 366
718 733
KOHUSTUSED
Pikaajalised kohustused
Võlakohustused
283 032
255 755
Sihtfinantseerimine
6 879
7 115
Tuletisvaba lepinguline kohustus
18 086
18 086
Edasilükkunud tulumaksukohustused
12 482
12 326
Muud pikaajalised võlad
3 000
3 000
Eraldised
9
9
Kokku pikaajalised kohustused
323 488
296 291
Lühiajalised kohustused
Võlakohustused
75 818
23 808
Võlad hankijatele ja muud võlad
31 698
20 215
Eraldised
2
2
Tuletisvaba lepinguline kohustus
2 599
5 121
Kokku lühiajalised kohustused
110 117
49 146
Kokku kohustused
433 605
345 437
Kokku omakapital ja kohustused
1 129 971
1 064 170
Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
investor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/
Enefit Green on üks juhtivatest ja mitmekülgsematest taastuvenergia tootjatest Läänemere piirkonnas. Ettevõttele kuuluvad tuulepargid Eestis ja Leedus, koostootmisjaamad Eestis ja Lätis, päikesepargid Eestis ja Poolas, pelletitehas Lätis ning hüdroelektrijaam Eestis. Lisaks arendab ettevõte mitmeid tuule- ning päikeseparke ülalnimetatud riikides ja Soomes. 2022. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte installeeritud elektritootmise koguvõimsus 457 MW ning soojusenergia tootmise koguvõimsus 81 MW. 2022. majandusaasta jooksul tootis ettevõte 1118 GWh elektrienergiat, 565 GWh soojusenergiat ja 154 tuhat tonni pelleteid.
NordenBladet — Nordic Fibreboard ASi nõukogu otsustas valida uueks juhatuse liikmeks Kevin Gustasson kelle volitused algasid 20.06.2023 ning kehtivad 3 aastat.
Kevin Gustassoon töötab ettevõttes Nordic Fibreboard alates 28.09.2018 ja tegeleb müügiturgude arendamise ja koordineerimsiega. Kevin Gustasson ei oma hetkeseisuga Nordic Fibreboard AS aktsiaid. Kevin Gustasson kuulub LacuneDesign OÜ juhatuse liikmete hulka.
Nordic Fibreboard AS juhatus tegutseb alates 20. juunist 2023 järgmises koosseisus: Torfinn Losvik (juhatuse esimees), Kevin Gustasson.
Nordic Fibreboard AS nõukogu otsustas kutsuda tagasi auditikomiteest auditikomitee liikme Rando Tomingas´e, seoses tema valimisega nõukogu liikmeks. Nõukogu otsustas valida uueks auditikomitee liikmeks Kairi Ratas. Auditikomitee jätkab kaheliikmelisena : Kristi Aarmaa ja Kairi Ratas.
Torfinn Losvik
Juhatuse esimees
Telefon: + 372 56 99 09 88
E-mail: torfinn.losvik@nordicfibreboard.com
