NordenBladet — AS Baltika (edaspidi „Baltika“) teavitab käesolevaga investoreid järgnevast seotud isikutega sõlmitud tehingust.
Baltika ning Baltika aktsionär, KJK Fund SICAV-SIF, läbi oma valdusettevõtte, on sõlminud laenulepingu kehtivusega alates 10.05.2023, mille alusel KJK Fund SICAV-SIF annab Baltikale laenu põhisummaga 500 000 eurot, intressimääraga 6,0% aastas ja tasumistähtajaga 31.12.2024. Laen on antud tagatiseta. Laenu eesmärk on Baltika äritegevuse finantseerimine.
Kuna KJK Fund SICAV-SIF omab Baltikas olulist osalust ja KJK Fund SICAV-SIF juhatuse liikmed Lauri Kustaa Äimä ja Jaakko Sakari Mikael Salmelin on Baltika nõukogu liikmed, kvalifitseerub ülalpool nimetatud tehing tehinguks seotud isikutega ja ei ole Nasdaq Tallinna Börsi reglemendi mõistes oluline tehing.
Margus Olesk
Juhatuse liige, finantsjuht
margus.olesk@baltikagroup.com
NordenBladet — Riigikogus jätkus kolmapäeval kell 14 alanud ja neljapäeva hommikuni kestnud täiskogu istungil eelnõude, arupärimiste ja protseduuriliste küsimuste esitamine, mistõttu päevakorra kinnitamiseni ega päevakorrapunktide aruteluni ei jõutud.
Eelnõude ja arupärimiste hulgaline üleandmine ning protseduuriliste küsimuste esitamine algas Riigikogus juba esmaspäeval. Kokku esitasid saadikud kella 15st kuni keskööni väldanud istungil menetlusse 64 arupärimist ja 63 eelnõu. Teisipäeval kella 10–13 kestnud istungi täitsid protseduurilised küsimused.
Riigikogu liikmed jätkasid eelnõude, arupärimiste ning nii istungi rakendamist kui ka Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaldamist puudutavate protseduuriliste küsimuste esitamist ka kogu kolmapäevase istungi. Kokku anti istungil üle 154 arupärimist ja 56 eelnõu.
Istungi käigus juhtisid mitmed Riigikogu liikmed tähelepanu vajadusele otsida koalitsiooni ja opositsiooni vahel kompromissi, mis võimaldaks obstruktsiooni lõpetada ja parlamendi töövõime taastada. Riigikogu esimees Lauri Hussar nentis, et arupärimiste ja eelnõude hulgaline esitamine on asetanud Riigikogu uude olukorda. „Riigikogu vanematekogus on see teema arutelu all olnud ja kindlasti ka siin erinevaid lahendusi ka protseduuride osas välja pakutakse ja loodetavasti ka mingid kokkulepped saavutatakse,“ ütles ta.
Riigikogu juhatuse liikmetest ja fraktsioonide esimeestest koosnev vanematekogu koguneb taas olukorda arutama täna pärastlõunal.
Kuna istungi rakendamisega ei ole lõpule ei jõutud, pole täiskogu saanud kinnitada töönädala päevakorda ega alustada päevakorda planeeritud teemade arutamist. Päevakorra projekti kohaselt pidi sel nädalal toimuma valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (17 SE) esimene lugemine. Samuti pidi sotsiaalkaitseminister vastama Riigikogu liikmete arupärimistele, mis käsitlevad suurperede toetuste vähendamist (nr 6) ja perehüvitiste vajaduspõhisust (nr 8).
Riigikogu neljapäevane istung toimub täna kella 10–13. Homseks on kokku kutsutud täiendav istung, mis algab tund pärast Euroopa Liidu asjade komisjoni istungi lõppu, kuid mitte varem kui kell 15, ning kestab maksimaalselt laupäeval kella 21ni. Istungi päevakorras on valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (17 SE) esimene lugemine.
NordenBladet — Sõidukite rendifirma Paku Kympilla lepingutingimustes on kirjas, et oma anumast autot tankida ei tohi. Just seda punkti polnud Espoo mees lepingu tingimustes märganud. Mees täitis kiirustades renditud kaubikusse diislikütust kanistrist, mille sõber oli tanklas täitnud, vahendab Iltalehti.
Valesti tehtud, ütles autorendifirma ja saatis mehele 185 euro suuruse arve. Summa põhines täielikult lepingu tingimustel.
Tingimustes on kirjas, et sellise protseduuriga kaasneb lepingu rikkumise tasu, mis on 180 eurot. Asjaajamiskuludena lisandus veel 5 eurot.
Klient pidas seda ebamõistlikuks. Kaubiku rentimine maksis vaid 10 eurot, nii et lepingutasu rikkumine on tema hinnangul sellega võrreldes tohutu.
Rendifirma aga pidas suurt makset igati loogiliseks, sest klient oli selgelt lepingu tingimusi rikkudes tegutsenud. Paku Kympilla Oy eeldas, et klient on enne rentimist tingimustega tutvunud.
Broneerimissüsteem oli rendifirmale teada andnud, et mehe kasutuses olnud kaubikut ei ole tõenäoliselt üldse tangitud.
Mees saatis vastuseks tankla tankimiskviitungi, kuid rendifirma teatas, et see ei vasta auto liikumistele. Pärast seda oli mees tunnistanud, et tankis kaubikut oma kanistrist.
185 euro suuruse lepingu rikkumise tasu mõistlikkuse osas olid pooltel nüüd vastandlikud seisukohad. Seetõttu soovis klient kuulda tarbijavaidluste komisjoni seisukohta selles küsimuses.
Espoo mehe nägemus oli selge. Tekkis ebaproportsionaalsus üsna odava rendi ja tõesti suure lepingu rikkumise tasu vahel. Mees rõhutas, et rendifirmale kahju tekkinud ei ole. Ta oli auto õigel ajal ja kütusega tagastanud.
Lisaks rõhutas ta, et pole ohtu, et auto oleks vale kütusega täidetud. Ta suutis esitada Shelli tankla kviitungi, mis näitab, et tegemist on diisliga.
Kanistrist tankimine on mehe sõnul tavaline ja ohutu. Muu hulgas tangib ta oma paati sageli kanistrist.
Mehe vastusest selgub ka, miks tal auto tagastamisega nii kiire oli. Ta vahetas pesumasinat ja tagastas vana masina samal ajal, kui sõber läks kanistriga diislikütuse järele.
Nende pesumasinate transpordiks oli vaja kaubikut. Tal oli sõber kaasas nii tõstmisel kui ka tankimisel abistamiseks.
Espoo mehe sõnul oleks mõistlik tasu lepingu rikkumise eest 30 eurot, mis oleks kooskõlas renditasuga.
Paku Kympilla Oy jäi seisukohale, et 185 euro suurune tasu oli asjakohane, kuna klient oli rikkunud lepingu tingimusi, sellest tuleneva sanktsiooni leiab lepingu tingimustest.
Broneering tehti internetis. Rendifirma teatel saadeti mehele kohe pärast broneerimist kinnitus, mis algab tankimise meeldetuletusega.
Tekstis on kirjas, et kütus ei ole rendihinna sees ja järelevalvet on karmistatud. Lisaks soovitati kliendil tankimistingimustega lähemalt tutvuda.
Tingimustes oli ka otse kirjas, et oma anumast või kanistrist tankimine on rangelt keelatud. Tingimuste kohaselt tuleb autot tankida tanklas.
Paku Kympilla Oy sõnul oleks kliendil „teksti lugemiseks kulunud vähem kui 15 sekundit”. Rendifirma teatel oli klient saanud juhiseid tankimise kohta, isegi mitu korda.
Sellele vaatamata oli klient „otsustanud oma kanistrist vedelikku valada”.
Pärast seda selgitas rendifirma, millist tööd ja ebamugavusi kanistrist tankimine rendifirmale tekitab. Näiteks see konkreetne auto viidi kohe hooldusesse, sest rendifirma ei saa ju teada, mis vedelikku kütusepaaki kallati. Nende jutu järgi ei saa autorendifirma võtta riski, et auto ei ole järgmiseks kliendiks valmis.
Seejärel põhjendas rendifirma kulusid ja märkis, et 180-eurone lepingu rikkumise tasu on tegelikult väike. Rendifirma hinnangul ületasid ettevõtte tegelikud kulud tunduvalt kliendilt küsitud hinda.
Autorendifirma esitas komisjonile enda teeninduse kirjutatud kviitungi. Kviitungi järgi olid autole tehtud protseduuride ja seisaku kulud kokku 313 eurot.
Tarbijavaidluse komisjon pidi nüüd tegelema vaidlusega, kus keskseks küsimuseks oli lepingu rikkumise tasu mõistlikkus. Oli ju vaieldamatu, et mees ei olnud lepingu tingimustest kinni pidanud.
Tarbijavaidluste komisjon hakkas asjale lähenema kahju hüvitamise seisukohalt. Tõendamiskohustus, et autorendifirmale on tekitatud kahju, lasub rendifirmal, kirjutab komisjon oma otsuses.
Polnud ju tõendeid selle kohta, et Espoo mehe kasutuses olnud autosse oleks valatud vale kütus.
Komisjon nendib, et auto puhul kasutusele võetud meetmed pole olnud vajalikud. Järelikult polnud autorendifirmal põhjust Espoo mehelt nende eest hüvitist nõuda.
Lõpuks soovitab komisjon Paku Kympilla Oy-l mehele tagastada 155 eurot. Nii jääb mehe kontole täpselt see summa, 30 eurot, mida ta ise pidas lepingu rikkumise eest mõistlikuks makseks.
Tarbijavaidluste komisjon on varem leidnud autorendifirmade renditingimustes ebamõistlikke punkte.
Ühel juhul leiti rendi üldtingimustest artikkel „autoga liiga kitsastesse kohtadesse sõitmisel tuleb remondikulud täies ulatuses hüvitada”.
Komisjoni hinnangul oli see vastuolus tegeliku rendilepinguga. Komisjon teatas, et peab seda tingimust „ebamõistlikuks ja tühiseks”.
NordenBladet — Hämeenlinna Amarillo söögikoha kevadkampaania pani kohalike restoranipidajate emotsioonid keema. Ettevõtjad kirjutasid väljaandele Hämeen Sanomat arvamuskirja, kus kritiseerisid S-grupi hindu kui küsitavat konkurentsivahendit. Artiklis kirjeldati Amarillo tegevust kui sellist, „millest Amarillo ise kasu ei saa”. Arvamuskirjale kirjutasid alla 15 Hämeenlinna restoraniettevõtjat.
Käimasolevas turunduskampaanias nimega „Amarillo Spring Fest” müüakse kraanist lastavaid jooke ja shotte nelja euroga. Lisaks on ööklubisse terve õhtu tasuta sissepääs. Kampaania kestab mai lõpuni reedeti ja laupäeviti kell 22.00-04.00.
Hämeenlinna restoraniettevõtjate hääletoruks tõusnud Sami Torvineni sõnul on kõige põhjuseks uus ööklubi Hohto, mis suutis nädalavahetusel klientidest tühjendada kõrvalmajas asuva Amarillo.
Minu meelest on see S-grupi kampaania otseselt ööklubi Hohto vastu, väidab Torvinen. Kes tahab neljaeurost õlut, saab seda vaid ühest Helsingi kõrtsust, mitte kuskilt mujalt, jätkab ta.
Torvineni sõnul pole midagi sellist varem juhtunud. See on erakordne asi, isegi Soome mastaabis, vahendab Iltalehti.
Osuuskauppa Hämeenmaa filiaali direktor Minna Kainulainen ei pea kampaaniat ebatavaliseks. See on tavaline kampaania. Just selline „happy hour” teemaline kampaania.
Kainulaineni sõnul S-grupp teiste ettevõtjatega avalikult hindu ei aruta. Kui võrrelda hindu, on teistel sarnased kampaaniad. Hindade osas ma pikemalt seisukohta ei võta, ütleb Kainulainen. Tema sõnul jätkub Amarillo kampaania tavapäraselt.
Konkurentsiolukord linnas on muutunud ja oleme seda ette näinud. Mõnikord peab tegema kampaaniaid. Ühtegi konkreetset konkurenti Kainulainen nimetada ei soovi.
NordenBladet — Ametivõimud peavad praegu läbirääkimisi kaitsekokkuleppe üle, mis lubab USA relvajõududel kasutada väljaõppeks ja materjali ladustamiseks Soome territooriumi ja baase. Soome ja USA vahelise kaitsekoostöö lepingu (defence cooperation agreement, DCA) läbirääkimised toimusid eelmisel nädalal Soome välisministeeriumis Katajanokkal, vahendab Helsingin Sanomat.
Läbirääkimistel Soomet esindanud Välisministeeriumi poliitikaosakonna juhataja asetäitja Mikael Antell ütles, et leppe tekst on aruteludes korra läbi vaadatud „liitlaste seas positiivses ja lahendusi otsivas vaimus”.
President Sauli Niinistö on kahepoolset lepingut põhjendanud Soome julgeoleku suurendamisega. „Selles osas on USA märkimisväärne tegija,” ütles Niinistö nädal tagasi Yle intervjuus.
Läbirääkimisi juhtiva Antelli sõnul tugevdab DCA lepe Soome heidutus- ja kaitsevõimet USA kohaloleku ja kaitsematerjali võimaliku eelpaigutamise kaudu.
„Kõige olulisem on see, et leping võimaldab sujuvat koostööd USA-ga kõigis julgeolekuolukordades ja ka lühikese etteteatamisega,” hindas Antell.
Soome on vaid lühikest aega olnud NATO liige. Antelli sõnul täiendab USAga läbirääkimistel olev uus leping NATO liikmesust. „DCA kui leping on väga praktiline,” ütles Antell.
Tuumarelvad ei ole lepinguga hõlmatud.
Kaitsekoostöö Soome ja USA vahel on kiiresti tihenenud. Kahe riigi vastastikuse mõistmise memorandumis lepiti kokku juba 2016. aastal ning tõsisemaid ühiseid samme astuti pärast seda, kui Venemaa ründas Ukrainat.
Soomel on mitmeid erinevaid kaitsekoostööga seotud lepinguid, näiteks nn asukohariigi leping NATOga. „Erinevus seisneb selles, et see on siduv riigileping ja selle ulatus on palju laiem,” ütleb Antell.
„DCA leping võimaldab USA Kongressi Pentagonile eraldatud vahendite kaudu vägedel riiki siseneda, kohapeal viibida, materjali eelladustada ja võimalikke infrastruktuuri investeeringuid,” ütleb Antell.
USA poolelt kuuluvad läbirääkimiste delegatsiooni esindajad riigi välisministeeriumist, kaitseministeeriumist Pentagonist ning sõdurid Euroopas paiknevatest USA vägedest.
Antelli sõnul on USA jaoks lepingus kõige olulisem see, et nad teaksid, mis tingimustel võib Soome tulla ja siin tegutseda.
Kahepoolsete kaitselepingute eelisteks on üldiselt peetud näiteks luureinfo paremat liikumist ja otsuste tegemise sujuvust võrreldes suurema alliansiga.
Julgeolekupoliitikaga kursis olev teadusdirektor Hanna Ojanen on varem väitnud, et kahepoolsed kaitselepped on suurriikide tüüpiline tegutsemisviis.
„Kahepoolsed lepingud on mugavad, sest neis võib olla ise otsustav pool,” rääkis Ojanen eelmisel aastal Helsingin Sanomatele.
Norras võimaldas sealne DCA lepe USA sõduritele ja hävitajatele ligipääsu näiteks Oslo lähedal asuvale Rygge lennujaama alale. Norra meedia andmetel investeerib Pentagon Rygges umbes 170 miljonit eurot. Investeeringud on põhjendatud tegevuse tõhustamisega.
„Suurem osa investeeringutest on selleks, et vägesid vastu võtta, kui nad tulevad ja lähevad,” ütles USA välisministeeriumi abivälisminister Douglas Jones veebruaris antud intervjuus.
Millised võiksid olla USA investeeringud Soomes?
„Selle üle on vara spekuleerida, kuid teoreetiliselt võib see olla näiteks F-35 hävitajate hooldushall. See on midagi, mida ühiselt vajalikuks peetakse,” räägib Antell.
„Samuti on lepingus määratletud objektid ja valdkonnad, millele koostöö keskendub. Põhimõtteliselt on need sõjaväepiirkonnad ja väeosad. Põhimõtteliselt võib neid olla rohkem kui üks, aga arutelud on selles osas veel lahtised,” ütles Antell. Tema sõnul ei soovi USA enam eelkõige alalist kohalolekut, vaid nad tegutsevad rotatsiooni põhimõttel ehk vahetavad vägesid erineva kestusega perioodide jooksul.
Helsingin Sanomate info kohaselt jätkuvad ametliku tasandi läbirääkimised Soome ja USA vahel järgmise aastani, misjärel läheb leppe projekt parlamendi menetlusse.
Läbirääkimistel pole DCA lepingu üksikasjade kohta infot avalikustatud, kuid midagi võib järeldada sarnastest lepingutest, mis USA on sõlminud teiste NATO riikidega.
USA peab praegu DCA lepingu läbirääkimisi lisaks Soomele veel Taani ja kaitseliiduga liitumist taotleva Rootsiga. USA püüab saavutada DCA lepingute puhul ühesuguse sisu.
DCA-s on lisaks eeltoodule üksikasjalikult kokku lepitud Ameerika vägede kriminaaljurisdiktsioon, partnerriigi tollivormistus ja maksustamine. Leping on Soome ja USA vahel tähtajaline, alguses ilmselt kümme aastat.
Norra on oma DCA lepinguga kokku leppinud kolme lennujaama ja ühe mereväebaasi kohta, mida USA, selle väed ja lepingupartnerid võivad vabalt kasutada.
Kui läbirääkimised algasid, oli USA taotlenud juurdepääsu veelgi suuremale territooriumile. Alasid ei nimetata lepingutes baasideks, vaid üldkasutatavateks aladeks, inglise keeles agreed facilities and areas.
USA-l on Norraga pikaajaline kaitsekoostöö, kuna Norra on 1949. aastal asutatud kaitseliidu NATO asutajaliige. USA relvaladude osas Norras on kokku lepitud juba aastakümneid tagasi.
Soome saab oma lepingus anda USA kasutusse ka sõjalised alad.
Samas saaks neid alasid muuta, näiteks pikendada lennuradu, rajada lisarajatisi või süvendada sadamat. Vähemalt alguses jääb koostöö ilmselt väikesemahuliseks.
Küsimusele, kas üks ala võib olla Rovajärvi lasketiir Lapimaal vastas Mikael Antell, et põhimõtteliselt võiks see või osa sellest toimida ühise harjutusalana, kuid spekuleerimine on ennatlik. Asukohti pole veel arutatud.”
Soome jaoks on läbirääkimistel oluline tagada, kuidas kontrollitakse USA võimalikku tegevust Soome territooriumil.
Antelli sõnul on praegu veel vara hinnata, kuidas Soome seda kontrolli läbi viib. „Koostöö põhineb eelkõige usaldusel ja suhtlemisel ning ühtstel mängureeglitel ning sellel, et seda tahavad mõlemad pooled,” ütleb Antell.
Samuti annab lepe Ameerika alustele liikumisvabaduse nii merel kui õhus. „Põhimõtteliselt peab toimimine olema sujuv, kuid loomulikult tuleb austada ka Soome suveräänsust,” ütleb Antell.
Küsimusele, kas ameeriklased soovivad, et nende sõdurid alluksid Soome pinnal tegutsedes USA seadustele, vastas Mikael Antell, et põhimõtteliselt alluvad USA väed oma seadusandlusele, austades loomulikult Soome reegleid. Suur osa sellest regulatsioonist tuleb NATO-lt.
„Mõnes osas võib lepingu tingimusi võrrelda diplomaatide erinevate vabastustega, näiteks käibemaksu osas. Lähtekoht on see, et üks riik ei maksa teisele riigile makse. Võti on selles, et kõik vahendid saab suunata kaitsekoostöösse.
