NordenBladet — 14. septembril 2023 allkirjastas Enefit Green 180 miljoni euro suuruse laenulepingu Euroopa Investeerimispangaga (EIB) oma käimasoleva investeerimisprogrammi rahastamiseks. Sõlmitud lepingu tähtaeg on 12 aastat.
Enefit Green kasutab kaasatavat laenukapitali Sopi-Tootsi tuulepargi ehitamiseks Eestis. Sopi-Tootsi tuulepark on suurim Eestis ehitatavatest tuuleparkidest võimsusega 255 MW. Peale valmimist 2025. aastal katab tuulepark umbes 40% Eesti majapidamiste aastasest elektritarbimisest.
Enefit Green ehitab praegu viit tuuleparki ja kolme päikeseparki Eestis, Leedus, Poolas ja Soomes koguvõimsusega 608 MW. Käesoleval aastal on valminud ja tööle pandud Purtse hübriidpark Eestis ning Zambrowi päikesepark Poolas koguvõimsusega 62MW. Järgneva poole aasta jooksul on valmimas 43 MW Šilale II ja 75 MW Akmene tuulepargid Leedus, 72MW Tolpanvaara tuulepark Soomes, 6MW Debniku ning 3MW Estonia päikesepargid vastavalt Poolas ja Eestis.
Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
investor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/
Enefit Green on üks juhtivatest ja mitmekülgsematest taastuvenergia tootjatest Läänemere piirkonnas. Ettevõttele kuuluvad tuulepargid Eestis ja Leedus, koostootmisjaamad Eestis ja Lätis, päikesepargid Eestis ja Poolas, pelletitehas Lätis ning hüdroelektrijaam Eestis. Lisaks arendab ettevõte mitmeid tuule- ning päikeseparke ülalnimetatud riikides ja Soomes. 2022. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte installeeritud elektritootmise koguvõimsus 457 MW ning soojusenergia tootmise koguvõimsus 81 MW. 2022. majandusaasta jooksul tootis ettevõte 1118 GWh elektrienergiat, 565 GWh soojusenergiat ja 154 tuhat tonni pelleteid.
NordenBladet — Riigikogu tänasel istungil läbis kolm eelnõu esimese lugemise ning kuus eelnõu langes menetlusest välja.
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (225 SE), millega tehtavate muudatuste eesmärk on tõhustada käibemaksupettuste vastast võitlust piiriüleses e-kaubanduses.
Eelnõuga kehtestatakse makseteenuse pakkujatele kohustus säilitada piiriüleste maksete saajate kohta käivad andmed ja edastada need kord kvartalis maksuhaldurile, kui maksete koguarv ühe saaja kohta ületab 25 makset kvartalis. Maksuhaldurid edastavad andmed Euroopa Liidu kesksesse elektroonilisse makseteabesüsteemi. Eelnõu on seotud ELi direktiiviga, mis tuleb liikmesriikidel üle võtta ja rakendada järgmisest aastast.
Läbirääkimistel võtsid sõna Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Eelnõu tagasilükkamist toetas 13 ja selle vastu hääletas 69 Riigikogu liiget.
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (223 SE), mille kohaselt ei tohi ELi direktiivist lähtuvalt enam müüa erinevate maitsete ja lõhnadega kuumutatud tubakatooteid.
Eelnõuga lisatakse seadusesse termin „kuumutatud tubakatoode“ ning nõuded selle koostisele, märgistamisele ja pakendamisele. Kuumutatud tubakatoodetele praegu kehtiv eri maitsete lubamise ja pakendite märgistamise erand kaotatakse direktiivi kohaselt kogu ELis.
Lisaks kehtestatakse eelnõuga karistused tubakatootest või tubakatootega seonduvast tootest teavitamise nõuete rikkumise eest. Tootest teavitamata jätmise eest saab eelnõu järgi karistada kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahviga ning kui teo on toime pannud juriidiline isik, siis rahatrahviga kuni 32 000 eurot.
Läbirääkimistel võttis sõna Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Tagasilükkamise poolt oli 11, selle vastu aga 61 Riigikogu liiget.
Samuti läbis Riigikogus esimese lugemise Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (1 SE), mis suurendab keeleseaduse rikkumisega seotud trahvimääri ning täiendab seadust uute mõjutusvahenditega, et parandada füüsiliste ja juriidiliste isikute keeleseaduse täitmist. Muudatustega soovitakse tugevdada eesti keele kaitset nii äriühingutes, mittetulundusühingutes kui ka avalikus sektoris.
Läbirääkimistel võtsid sõna Vadim Belobrovtsev Keskerakonna ja Ants Frosch Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuid kuna selle poolt hääletas 10 ja vastu 48 saadikut, ei leidnud ettepanek toetust.
Kuus eelnõu langes menetlusest välja
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (4 SE), mille arutelu jäi eilsel istungil tööaja lõppemise tõttu pooleli. Eelnõu nägi ette, et kohalike volikogude valimistel on hääleõigus vaid Eesti ja ELi kodanikel. Kehtiv seadus võimaldab kohalikel valimistel hääletada ka neil alalistel elanikel, kes on mõne muu riigi kodanikud või kellel kodakondsus puudub.
Läbirääkimistel võtsid sõna Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Eduard Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.
Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 58 ja selle vastu hääletas 18 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (11 SE), mille esimene lugemine oli algselt samuti planeeritud teisipäevase istungi päevakorda. Eelnõuga sooviti kehtestada kohalikel valimistel kandideerivatele inimestele nõue, mille kohaselt peavad nad oskama eesti keelt vähemalt B2-tasemel.
Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman Isamaa, Eduard Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 54 ja selle vastu oli 18 Riigikogu liiget.
Esimesel lugemisel lükkas Riigikogu tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (18 SE), millega sooviti tunnistada kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsust mitte omavate inimeste hääletamisõigus kohalike volikogude valimistel.
Läbirääkimistel võtsid sõna Rene Kokk Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Eduard Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Tõnis Lukas Isamaa fraktsioonist.
Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 54 ja selle vastu hääletas 18 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (5 SE), millega sooviti kehtestada neljaks järjestikuseks aastaks ehk aastateks 2024–2027 erakorraline 50-eurone pensionitõus, et parandada vanemaealiste inimeste majanduslikku heaolu.
Sotsiaalkomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 41 ja selle vastu hääletas 13 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas tagasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (7 SE), millega sooviti taastada varasem, enne 1. juulit kehtinud haigushüvitiste maksmise kord, kus haigushüvitist maksti alates teisest haiguspäevast.
Läbirääkimistel võttis sõna Tanel Kiik Keskerakonna fraktsioonist.
Sotsiaalkomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 46 ja selle vastu oli 14 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ka Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (15 SE), millega sooviti kehtestada lesepension, et toetada üksikute pensionäride toimetulekut ja austada pikaaegset abielu. Lesepensioni oleks eelnõu kohaselt saanud määrata vanaduspensionieas inimesele, kelle abikaasa, kellega ta on abielus olnud vähemalt 10 aastat, on tema vanaduspensioniea saabumise või vanaduspensionile minemise ajaks surnud.
Läbirääkimistel võttis sõna Andre Hanimägi Keskerakonna fraktsioonist.
Sotsiaalkomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 42 ja selle vastu hääletas 13 Riigikogu liiget.
Istungi algul mälestas Riigikogu leinaseisakuga Riigikogu endist liiget Aadu Musta.
NordenBladet — President äratas soomlased reaalsusele, kus me praegu oleme. Me seisame silmitsi tõeliselt koleda väljavaatega. Nii tõlgendab rahvusvaheline kriisireguleerimise ekspert, riigiteaduste doktor Timo Hellenberg president Sauli Niinistö neljapäevaseid sõnu Iltalehtile. Oht, et aatomirelvad hakkavad rääkima, on tõesti suur. See tähendab lõppu, ütles Niinistö 7. septembril poliitikaajakirjanike liidu koosolekul.
Hellenberg ei näe, et avalduse ajastusel oleks olnud selle nädala sündmustega Rumeenias palju pistmist. Vene droon tabas esmaspäeva õhtul NATO riiki Rumeeniat. Rumeenia eitas juhtunut mitu päeva, hoolimata Ukraina avaldustest ja fototõenditest, mis väidavad vastupidist.
Hakkaksin seda harutama pigem sellest, et oleme nüüdseks triivinud olukorda, kus panused kasvavad mõlemal poolel väga kiiresti, märgib Hellenberg.
Kriisijuhtimise osas oleme liikunud valmisoleku faasist reageerimisfaasi. Sellega viitab Hellenberg tõsiasjale, et mõlema poole rünnakutele reageeritakse nüüd väga lühikese aja jooksul. President Niinistö avaldus oli sünge ja see oli täiesti põhjendatud.
Olukord on selles mõttes nukker, et midagi positiivset ei tule. Jutud, et võimaliku läbimurdega Ukrainas leitakse kiiresti lahendus või et Venemaa oleks saavutatud positsioonidega rahul, ei ole praegu kahjuks realistlikud.
Hellenberg kasutab käimasolevatest arengutest rääkides mõistet spiraal. Sest ta tähendab, et poolte vastumeetmed on hullemad kui teise poole meetmed.
See tähendab, et liigume pidevalt jõulisemate seadmete ja kahjulikumate, hävitavamate vahendite poole.
Hellenbergi sõnul on sellises spiraalilaadses kiires tsüklis raske olukorda väga kaugele ette prognoosida. Ta usub, et Niinistö avaldus on osaliselt selle ebakindlusega seotud.
Ta kutsus kindlasti üles kõiki võimalikke lahendusi leidma, et seda viimsepäeva mustrit saaks vältida, lisab Hellenberg.
Hellenberg kirjeldab Soomes toimuvat diskussiooni kui suures osas operatiivtasandi analüüsi ümber keerlevat, mille Niinistö nüüd teise pilguga välja tõi.
President võis tunda, et sellises olukorras peab ta arutelu viima uuele tasemele. Võib öelda, et ta suhtus sellesse suurepäraselt strateegiliselt, märgib ta.
Operatiivtasandi muudatused on Ukrainas viimasel ajal olnud suhteliselt väikesed, kuid suuremad muutused on toimunud just strateegilisel tasandil. See, et Põhja-Korea kaasa tõmmatakse, ei tõota head.
Hellenbergi sõnul on Ukraina sõda triivinud lähemale olukorrale, kus suurriigid on sõja otsesed osapooled. Ta usub, et see oli ka üks murekohti Niinistö neljapäevase sõnumi taga.
Seetõttu ei tundu tuumarelvade kasutamine Euroopas enam täiesti võimatu, kuigi moraalsest vaatenurgast usun endiselt, et minna on veel pikk tee. Olukord on aga nii piisavalt tõsine, et Niinistö kõne oli teretulnud, räägib Hellenberg.
Asjatundja tuletab meelde, et julgeolekupoliitilised tektoonilised plaadid liiguvad praegu mujale kui Euroopasse. Risk on suurvõimu välja liikumine ja võimudebati muutumine, isegi kokkupõrge.
Põhja-Korea lähenemine Venemaale, Hiina tegevus seoses G20 grupiga ja üldise julgeolekuolukorra ettearvamatus Kagu-Aasias võivad peegeldada seda, kuidas kujuneks Euroopa, kui mängumaa laieneks või kui tema fookus nihkuks ootamatult Aasiale.
Hellenberg peab Hiina presidendi Xi Jinpingi isiklikku puudumist nädalavahetusel Indias toimuvalt G20 kohtumiselt märgiks kahe riigi, USA ja Hiina vahel kasvavatest pingetest. Ameerika Ühendriikide kasvav kohalolek ja kaal Kagu-Aasias võib samuti panna Hiina otsima uut lähenemisnurka, mis suurendab ebastabiilsust.
Ukraina sõja lõppemise märke pole, pigem kasvavad pinged ka seal. Ukraina peab võitlema korraga mitme ohu vastu.
Sellises kiire eskaleerumise rütmis on oht, et Ukraina logistika ja varustuskindlus kukub kokku. Kui juhtub, et Venemaa hävitab Ukraina energiavarustuse selgroo, hüdroelektrijaamad, võib see sõda laieneda lääneriikidesse.
Nn spiraaltsüklis on suurenenud ka Zaporižja tuumajaamaga seotud ohud.
Selles, et Venemaa on üle läinud sellisele taktikale, kus hävivad sotsiaalsed struktuurid ja elutähtsad funktsioonid, peegeldub ka Euroopa suurima tuumajaama suurenenud oht. Kokkuvõttes on see olukord päris hull, märgib Hellenberg.
NordenBladet — Täna jätkub õppus Ussisõnad Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonnas, mille käigus formeeritakse üksused, värskendatakse võitlejate sõjalisi baasteadmisi ja harjutatakse maastikul erinevaid taktikalisi ülesandeid.
„Ussisõnade raames paraneb märkimisväärselt Kirde maakaitseringkonna sõjaline kaitsevõime läbi individuaal- ja meeskonnatreeningu, mis tagab võime kiirelt reageerida sõjalisele ohule oma ringkonna vastutusalas,“ ütles Kirde maakaitseringkonna ja Viru maleva pealik kolonelleitnant Jaanus Ainsalu. „Ma loodan väga, et reservväelased tulevad õppusele motiveerituna ja annavad endast kõik, et iga treeningpäeva lõpus olla paremad kui hommikul alustades.“
Õppus toimub 13.-22. septembrini ja jaotub ülemate väljaõppeks, põhikoosseisu väljaõppeks ja koostegevusharjutuseks. Esimeses etapis saabuvad õppusele allüksuste juhid ja alustatakse värskendusõppega. Teises etapis formeeritakse üksuste reakoosseis, kelle väljaõpetamisel ning edasise tegevuse juhtimisel on oluline roll just täna õppusele saabunud allüksuste ülematel. Õppus kulmineerub formeeritud ja väljaõpetatud üksuste koostööharjutusega Alutaguse, Jõgeva, Järva ja Viru malevate vastutusalas, kus harjutatakse erinevaid taktikalisi ülesandeid.
Õppusele Ussisõnad on kutsutud need ajateenistuse läbinud ja reservi arvatud reservväelased, kelle ametikohtadele oli välja õpetatud uus kiht reservväelasi ja kes määrati seetõttu maakaitseüksuste koosseisu. Maakaitseüksuste loomine annab kiirreageerimisreservist välja arvatud võitlejatel uue funktsiooni, mis hoiab nende väljaõppetaset ja lahinguvalmidust.
Õppusele kutsutud maakaitseüksuste liikmetel on võimalus astuda Kaitseliidu liikmeks, et olla rohkem kaasatud oma üksuse tegevustesse ja hoida väljaõppetaset kõrgel.
Õppus Ussisõnad on Eesti ajaloo suurima reservväelaste väljaõpetamisele keskenduv õppekogunemine. Kuue nädala jooksul oodatakse õppusele ligi 10 000 reservväelast, kes määrati 2022. aasta jooksul maakaitseüksuste koosseisu. Õppus kestab 28. augustist kuni 8. oktoobrini.
NordenBladet — Coop Pank AS sõlmis täna notariaalse ühinemislepingu oma 100%-lise tütarettevõtja Coop Finants AS-iga. Ühinemise tulemusena Coop Finants AS lõppeb ning Coop Pank AS-ist saab Coop Finants AS-i õigusjärglane. Coop Finants AS-i põhitegevuseks on erinevate finantsteenuste pakkumine eraisikutele Eesti turul ning kaardimaksete vahendamine Coop Eesti kauplustes. Ühinemise eesmärk on lihtsustada Coop pangagrupi struktuuri (sealhulgas muuta klientide jaoks lihtsamaks ja arusaadavaks suhtlemist pangaga), kuid selle tulemusena ei muutu grupi konsolideeritud varade, õiguste ja kohustuste seis.
Ühinemisleping jõustub pärast Finantsinspektsioonilt ühinemisloa saamist ning ühinemine on plaanis eelduslikult lõpule viia 2024. aasta esimeses kvartalis. Ühinemisleping on lisatud käesolevale teatele. Ühinemisaruanne tehakse kättesaadavaks Börsi infosüsteemi kaudu viivitamatult pärast selle koostamist Coop Pank AS-i ja Coop Finants AS-i juhatuse liikmete poolt.
Samaaegselt ühinemise otsustamisega otsustas Coop Finants AS nõukogu pikendada seniste juhatuse liikmete Laura Tederi ja Jörgen Jõulu volitusi. Laura Tederi volitused Coop Finants AS-i juhatuse liikmena pikenevad kuni 30.06.2024 ning Jörgen Jõulu volitused kuni 31.01.2024.
Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 172 400 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused kodule lähemale. Panga strateegiline omanik on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 320 kauplust.
Lisainfo:
Paavo Truu
Finantsjuht
Telefon: +372 5160 231
E-post: paavo.truu@cooppank.ee
