NordenBladet — Lähtuvalt väärtpaberituruseaduse §-st 186 teavitab Nordic Fibreboard AS börsi olulise osaluse muutusest.
13.09.2023 toimunud jagunemise tulemusena suurenes NFB Pärnu Holdings OÜ osalus Nordic Fibreboard AS-s üle 1/3. Tänase seisuga omab NFB Pärnu Holdings OÜ kokku 1 750 135 aktsiat ehk 38,9% Nordic Fibreboard AS hääleõiguslikest aktsiatest.
Torfinn Losvik
Juhatuse esimees
+372 569 90 988
torfinn.losvik@nordicfibreboard.com
NordenBladet — Soome tehnoloogiaettevõte Insta Group on koostöös partneritega välja töötanud uut tüüpi mehitamata lahenduse maapealseks võitluseks, mis ühendab endas nõudlikuks kasutamiseks mõeldud drooni ja tõhusa sisendüksuse. Tegemist on drooni külge kinnitatud lõhkekehaga, mida saab käivitada mitme kilomeetri kauguselt.
Drooni abil saab üle 3000 teras- või volframkuuli sisaldava lõhkelaengu soovitud sihtmärgi kohale õhus transportida ja see plahvatama panna. Vajadusel on lõhkekeha piirkondlik killuefekt koguni 2000 ruutmeetrit ja see suunatakse ülalt alla täpselt soovitud sihtmärgini.
Lahinguväljal on väga raske selle eest põgeneda. Kuulide väljumiskiirus on nii tohutu, 3000 meetrit sekundis ja need lähevad läbi praktiliselt kogu kaitsevarustuse. Lisaks tuleb šrapnellidušš otse ülevalt, räägib Iltalehtile Insta kaitsevaldkonna müügi- ja kliendisuhete juht Tuure Lehtoranta.
Lehtoranta sõnul on laengu mõju oluliselt parem võrreldes traditsiooniliste miinipildujate või suurtükiväe tekitatava šrapnelliefektiga.
Viimastel päevadel on uudistest näha, et Ukrainas on kasutatud palju droonide külge kinnitatud väikseid granaate. Nende mõju ei ole aga piisavalt tõhus. Nüüd on meil toode, mis on väga tõhus, jätkab ta.
Lehtoranta ütleb, et uue relva laenguosa on võetud otse kõrgetasemelisest hüppelaengust, mis samuti plaanitakse selle aasta lõpuks valmis saada. Hüppelaengu töötas välja Instale kuuluv Leijona Instituutti Oy, mis oli samuti uue toote väljatöötamisega seotud.
Hüppelaengu puhul on laengu osa revolutsiooniline. Kuule on nii palju. Ja jõud tuleb just sellest, et neid nii-öelda raisku ei lähe, ütleb Lehtoranta.
Insta Group on aastaid olnud Soome kaitseväe strateegiline partner ja üks kodumaise kaitsetööstuse tippettevõtteid.
Uus lendav laeng on kõige tõhusam umbes 20 meetri kõrgusel. See on mõeldud soomustatud jalaväe vastu võitlemiseks. Lehtoranta sõnul saab toodet kasutada maalahingu toetamiseks strateegiliselt oluliste sihtmärkide puhul, et täiendada muud tule kasutamist. Ülaltpoolt tulev plahvatuslik efekt on vabalt reguleeritav vastavalt drooni kõrgusele.
Kui lennata madalamale, on pindala arv väiksem, kuid piirkonnas on rohkem kuule, märgib Lehtoranta..
Drooni ja laengu kombinatsiooni tööraadius on umbes kuus kilomeetrit. Lehtoranta märgib, et hiljutistest uudistest Ukraina sõja kohta on selgunud, et seda tüüpi relvadele on tellimus olemas näiteks suurema metsataolise maastikuga kohtades.
See nõuab droonilt palju ja meie Soome partner Nordic Drones on teinud hea drooni, räägib Lehtoranta.
Laeng kaalub umbes 3,6 kilo ja kombinatsioon drooniga on umbes 6,5 kilo. Sellise kaaluga komplekti saab hõlpsasti kanda üks võitleja.
Transpordiks on ju tänapäeval erinevaid võimalusi ja näiteks on erinevaid seljakoti mudeleid.
Juba 2019. aastal Soome kaitseameti poolt kasutusele võetud hüppelaeng ja Insta Steel Eagle’i nime kandev lendav laeng moodustavad Lehtoranta sõnul nüüd ühise tooteperekonna. Sellega on hüppelaeng saanud ka uue nime, Insta Steel Lynx.
Lehtoranta sõnul vastab uus lendav laeng kõikidele Soome poolt ratifitseeritud rahvusvahelistele relvalepingutele, näiteks jalaväemiinide keelustamise Ottawa lepingule ja Genfi kokkuleppele.
Insta avalikustab uue lahenduse täna teisipäeval, 12. septembril seoses Londonis toimuva Defense & Security Equipment International (DSEI) messiüritusega.
Usume, et see pakub suurt huvi nii kodu- kui ka välismaal. Leti all oleva toote valmimisest oleme juba mõnele partnerile rääkinud. Esialgne huvi on olnud tohutu, ütleb Lehtoranta.
Ta usub, et Euroopa riigid on eriti huvitatud lendavast laengust. Lehtoranta nendib, et Soome relvatööstuses on olnud vaid üksikuid hävinud tooteid, näiteks Patria sõidukeid. Insta usub, et uus lahendus on just see, mida paljude riikide relvajõud praegu soovivad. Lehtoranta ei oska otseselt öelda, millistest riikidest Insta kliendid on, kuid talle on selge, et uus relv vastab Ukrainas käimasoleva sõja tekitatud nõudlusele.
Tulevikus saame kindlasti funktsioone täiustada. Kuid me usume, et toode on praegu hea ja väga funktsionaalne, märgib Lehtoranta.
Siseriiklik huvi on juba tagatud, kuna kaitsevägi on vähemalt lendava laengu valmimisest teadlik olnud. Lehtoranta ütleb, et kaitseväe teadlikkust tootest pole võimalik täpsemalt määratleda, sest see on kaitseväe ja selle logistikaosakonna asi.
Toote hinda Lehtoranta täpsemalt ei avalda, kuid kirjeldab seda kui väga „kuluefektiivset lahendust”.
Lehtoranta sõnul on palju tähelepanu pälvinud hüppelaengu arendus lõpusirgel ning see valmib plaanide kohaselt selle aasta lõpuks.
Iltalehti teatas hüppelaengust viimati aprillis. Toona ütles Insta asepresident Jari Mielonen, et partii keskkonnatestid on lõpusirgel. Mieloneni sõnul on eesmärk, et toote dokumentatsiooni ja nullseeria saaks kätte sel aastal, kuid lõplik ajakava oleneb ka kaitseväest.
Nullseeria tähendab esimest kaitseväele saadetud proovipartiid. Dokumentatsioon seevastu viitab kohustuslikule lõhkematerjali ohutusdokumentatsioonile, mille koostab kaitsevägi tootja info abil.
Lehtoranta ütleb nüüd, et hüppelaengu laenguosa on juba ammu valmis.
Käivitus- ja stabiliseerimismehhanismiga on olnud probleeme. Aga jah, need on nüüd testides kontrollitud. Usun, et 0-seeria kokkuleppeni jõutakse veel sel aastal.
Rahvusvahelisele turule saame siis siseneda järgmise aasta suvest, kui kevadel valmib kasutuselevõtu kooskõlastus, märgib Lehtoranta.
Ta rõhutab, et tooted täiendavad üksteist ning vajadus hüppelaengu järele pole uue tootega kuhugi kadunud.
NordenBladet — Varem tühjale alale on hetkega kerkinud kolm suurt hoonet. Neid kasutab Vene Arktika brigaad. Koht on Alakurti garnison, mis asub vaid 50 kilomeetri kaugusel Soome piirist Salla juures, vahendab Yle.
Yle saadud satelliidipildid näitavad, et Venemaa on ehitanud uue halli ka Petroskoi suure tehnikalao piirkonda.
Muudatustest pole varem avalikult teatatud.
Ehitusprojektid on esimene konkreetne märk sellest, et Venemaa on hakanud taas investeerima oma sõjalistesse baasidesse Soome lähedal. Piirilähedasi garnisone pole aastaid arendatud.
Seni on Venemaa oma Ukraina agressioonisõjas kasutanud peamiselt Soome piiri lähedal paiknenud vägesid. Yle paljastas 2022. aasta suvel, et Alakurtist oli sõtta lahkunud terve lahinguüksus.
Yle on üle vaadanud mitu selle suve satelliidipilti baasist. Need näitavad, et hooned püstitati vundamendist harja kõrguseni ühe päevaga. Esimene hoone kerkis 9. juulil ja teine 28. juulil.
Viimasel satelliidipildil on näha kolmas sarnane hoone. See püstitati 11. augustil, seegi ühe päevaga.
Kiire ehitustempo räägib uuest ehitusviisist. Kerge metallkarkassi kohale on nööritud tugev plastifitseeritud kangast katus, vahendab Yle Venemaale spetsialiseerunud sõjaväeekspert.
See on esimene kord, kui seda tehnoloogiat on väidetavalt põhjapiirkonnas kasutatud. Ilmselt talub materjal tugevat pakast, ütleb Marko Eklund.
Erumajor Eklund on töötanud Soome sõjaväeluures ja jälginud Venemaa relvajõude üle 20 aasta.
Venemaa on sama ehitusmeetodit kasutanud juba 2010ndatel aastatel, kui rajas Ukraina piirile kiiresti uued garnisonid.
Eklundi hinnangul on Alakurti uued hooned veidi üle saja meetri pikad ja umbes 25 meetri laiused ehk nende pindala on umbes 2500 ruutmeetrit.
Eklundi sõnul mahub ühte angaari ühe pataljoni jagu lahingumasinad, mis antud juhul tähendab umbes 40 soomustransportööri MT-LB.
Alakurti satelliidipiltidel on uute hoonete kõrval näha ristküliku kujulisi alasid, mis on ilmselt hoonete vundamendiks. Need on aga olnud seal vähemalt 2017. aastast.
Eklundi sõnul on tegemist kunagi pooleli jäänud ehitusprojektiga, mis on Venemaal väga levinud. Tõenäoliselt on piirkonda kavandatud traditsioonilised laod, mille uus laotehnoloogia on muutnud tarbetuks.
Uus mudel on oluliselt soodsam lahendus võrreldes traditsioonilise plekist ja betoonist koosneva halliga, hindab Eklund.
Venemaa on paigutanud Alakurti baasi umbes 2000 sõdurit, kellest vähemalt kolmandik või isegi pooled on saadetud võitlema Ukrainasse. Garnisonis tegutseb 80. Arktika motoriseeritud jalaväebrigaad.
Brigaad on koolitatud tegutsema arktilise piirkonna pimeduses ja külmas. Selle käsutuses on soomustransportööre, kuid mitte näiteks lahingutanke.
Uutesse hoonetesse mahub vaid osa baasi tehnikast, mis praegu on valdavalt lageda taeva all.
Kui aga otsustataks vägesid regioonis suurendada – nagu Venemaa juhtkond on väitnud Soome NATO liikmelisuse tõttu – kerkiks vajadusel väga kiiresti uusi hooneid.
Alakurti sõdurid on Ukrainas kandnud kaotusi. Juunis ründas Ukraina rinde lähedal asuvat brigaadi komandopunkti, kuid rünnakuga tekitatud kahjudest pole täpsemalt räägitud.
Yle leidis satelliidipiltidelt ka teise suure ehitusplatsi Petroskois asuvas depoo juures. Tegemist on Venemaa suurima vägede koondumisega Soome piiri lähedal.
Tõenäoliselt kasutatakse Petroskoi halli sõjatehnika hoolduseks.
Eklundi hinnangul on tehnikalao kõige olulisem ülesanne hetkel renoveerida ja varustust Ukraina sõtta tarnida.
Petroskois hoitakse palju soomustransportööre, tanke ja suurtükke. Depoo võiks varustada vähemalt ühe 4000-liikmelise motoriseeritud brigaadi.
Petroskois asuv tehnika on väga vana, seega garantiid nende seisukorra kohta pole. See on kokku pandud piirkonna üksustest, mis kaotati 1990ndatel aastatel pärast Nõukogude Liidu lagunemist.
Kuna sõda jätkub ja Venemaa on kaotanud palju uuemat tehnikat, on Venemaa pidanud kasutama ka vana tehnikat.
Eklund on satelliidipiltide põhjal välja arvutanud, et suurtükiväerelvade arv Petroskoi depoos on alates Ukraina agressioonisõja algusest pidevalt vähenenud. Alates 2022. aasta kevadest on piirkonnas kadunud kümmekond patareid, enamik tänavu.
Kuna igas hoiupatareis oli 12–18 kahurit, on Petroskoist sõtta viidud juba tublisti üle saja kahuri, arvutab Eklund. Osa kahureid liiguvad ise ja osa on järelveetavad.
Venemaa on korduvalt ähvardanud vastata Soome ja Rootsi NATO liikmelisusele.
Eelmise, 2022. aasta detsembris ütles Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu, et Venemaa plaanib tugevdada oma relvajõude Soome piiri lähedal. Eelmisel kuul kordas ta sama asja uuesti.
Siiani pole abivägede kohta märke olnud.
Kas hoonete ehitamine võib olla seotud sellega, et Venemaa liigub järk-järgult kavatsustelt tegudele?
Sõjateaduste dotsent Ilmari Käihkö ei näe kohest ohtu.
Venemaal pole siia idapiirile midagi panna. Pigem kasutatakse idapiiri varustust mujal ja Ukraina on sihtkoht number üks, räägib Käihkö Yle-le telefoniintervjuus.
Käihkö sõnul pole Venemaal nii kaua mehi ja tehnikat piisavalt, et viia ellu Šoigu plaane tugevdada vägesid Soome vastu, kuni sõda Ukrainas jätkub sama ägedalt kui praegu.
Šoigu ähvardused on ähvardused, tõdeb Käihkö.
Yle saatis Käihköle satelliidipildid Venemaa uutest hoonetest Alakurtis ja Petroskois.
Käihkö hinnangul on tõenäoline, et neid halle hakatakse kasutama Ukraina sõja varustuse uuendamiseks ja need pole Soome julgeoleku seisukohalt olulised.
Vähemalt [Soome] ei pea selle teabe alusel koheselt mingeid meetmeid kasutusele võtma, ütleb Käihkö.
Samuti on Käihkö hinnangul Soome sõjaväeluure piiri lähedal asuvate Venemaa sõjaväeobjektide muutustega hästi kursis.
Avafoto: Alakurtti, Murmanski oblast, Venemaa (Väljavõte lehelt Google Maps)
NordenBladet — AS LHV Group (edaspidi LHV) kuulutab käesolevaga välja LHV allutatud võlakirjade avaliku pakkumise. Pakkumine viiakse läbi Finantsinspektsiooni poolt 11. septembril 2023 registreeritud prospekti alusel, mis on avalikustatud käesoleva teadaande kuupäeval LHV ja Finantsinspektsiooni veebikülgedel. Allutatud võlakirju pakutakse avalikult ainult Eestis.
Tegemist on uue võlakirjaprogrammi raames korraldatava esimese emissiooniga mahus kuni 25 miljonit eurot, võimalusega suurendada mahtu kuni 35 miljoni euroni. Kokku on uue võlakirjaprogrammi alusel võimalik kaasata kuni 200 miljonit eurot.
Pakkumise peamised tingimused
Pakkumise raames pakub LHV kuni 25 000 allutatud võlakirja „EUR 10.50 LHV Group allutatud võlakiri 23-2033“ nimiväärtusega 1000 EUR, lunastamistähtajaga 29.09.2033 ning kvartaalselt makstava fikseeritud intressimääraga 10,5% aastas. Võlakirjade ülemärkimise korral on LHV-l õigus suurendada pakkumise mahtu kuni 10 000 täiendava võlakirja võrra, mille tulemusena võib pakutavate võlakirjade koguarv suureneda kuni 35 000 võlakirjani. Allutatud võlakirju pakutakse hinnaga 1000 eurot ühe võlakirja kohta. Allutatud võlakirjad lastakse välja dematerialiseeritud kujul ja registreeritakse Nasdaq CSD SE-s ISIN koodi EE3300003573 all.
Võlakirjade märkimisperiood algab 12. septembril 2023 kell 10 ja lõpeb 26. septembril 2023 kell 16. Pakkumine on suunatud Eesti jae- ja institutsionaalsetele investoritele.
Allutatud võlakirjade näol on tegemist LHV tagamata võlakohustusega investori ees. Võlakirjade allutatus tähendab, et LHV likvideerimise või pankroti korral muutuvad kõik allutatud võlakirjadest tulenevad nõuded sissenõutavaks ja rahuldatakse alles pärast kõigi allutamata tunnustatud nõuete täielikku rahuldamist vastavalt kohalduvatele õigusaktidele. Muuhulgas tuleb allutatud võlakirjade puhul arvestada kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise riskiga (bail-in risk).
Pakkumise ajakava
12.09.2023 kell 10.00
Allutatud võlakirjade märkimisperioodi algus
26.09.2023 kell 16.00
Allutatud võlakirjade märkimisperioodi lõpp
27.09.2023 või sellele lähedane kuupäev
Allutatud võlakirjade jaotamistulemuste avalikustamine
29.09.2023 või sellele lähedane kuupäev
Allutatud võlakirjade ülekandmine investorite väärtpaberikontodele
02.10.2023 või sellele lähedane kuupäev
Eeldatav allutatud võlakirjade noteerimine ja kauplemise algus Nasdaq Tallinn AS-i poolt korraldataval reguleeritud turul (Nasdaq Tallinna Börsi Balti võlakirjade nimekirjas)
Märkimiskorralduste esitamine
Allutatud võlakirjade märkimiseks esitab investor märkimisperioodi jooksul oma Nasdaq CSD SE juures avatud väärtpaberikonto haldurile märkimiskorralduse kontohalduri poolt aktsepteeritavas vormis ja kooskõlas prospekti ja pakkumise tingimustega.
Märkimiskorraldus tuleb esitada kontohaldurile märkimisperioodi lõpuks. Investor võib märkimiskorraldus esitamiseks kasutada mis tahes meetodit, mida tema kontohaldur pakub (nt füüsiliselt halduri klienditeeninduskontoris, interneti teel või muul moel). Märkimiskorraldus edastatakse Nasdaq CSD SE-le.
Allutatud võlakirjade noteerimine ja kauplemisele võtmine
LHV plaanib esitada Nasdaq Tallinn AS-ile taotluse LHV allutatud võlakirjade noteerimiseks ja kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna börsi Balti võlakirjade nimekirjas. Eeldatav noteerimise ja kauplemisele võtmise kuupäev on 2. oktoober 2023 või sellele lähedane kuupäev.
Kuigi LHV teeb kõik jõupingutused allutatud võlakirjade noteerimiseks ja kauplemisele võtmiseks, ei saa LHV allutatud võlakirjade noteerimist ja kauplemisele võtmist tagada.
Prospekti ja võlakirja tingimuste kättesaadavus
Prospekt on avalikustatud ning elektroonilises vormis kättesaadav LHV veebilehel aadressil https://investor.lhv.ee ja Finantsinspektsiooni veebilehel aadressil https://www.fi.ee. Lisaks eelnevale on avalikustatud ka prospekti tõlge eesti keelde, mis on koos prospektiga kättesaadav nii LHV veebileheküljel aadressil https://investor.lhv.ee kui ka Nasdaq Tallinna Börsi infosüsteemi kaudu. LHV allutatud võlakirjade tingimused ja esimese pakkumise lõplikud tingimused koos prospekti kokkuvõttega ning eestikeelsete tõlgetega on avalikustatud ning need on elektroonilises vormis kättesaadavad LHV veebilehel aadressil https://investor.lhv.ee.
Enne LHV allutatud võlakirjadesse investeerimist palume tutvuda prospekti, võlakirjatingimustega ja esimese pakkumise lõplike tingimustega tervikuna ning vajadusel konsulteerida asjatundjaga.
LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus, LHV Kindlustus ja LHV Bank Limited. Grupi ettevõtetes töötab üle 990 inimese. LHV pangateenuseid kasutab augusti lõpu seisuga 403 000 klienti, LHV hallatavatel pensionifondidel on 127 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 160 000 klienti. Groupi tütarettevõte LHV Bank omab Ühendkuningriigi pangalitsentsi ning pakub pangateenuseid rahvusvahelistele finantstehnoloogia ettevõtetele ja laenusid väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele.
Priit Rum
LHV kommunikatsioonijuht
Telefon: 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee
Oluline teave:
Käesolev teave on väärtpaberite reklaam EL-i määruse 2017/1129/EL tähenduses ning ei kujuta endast AS-i LHV Group võlakirjade pakkumist ega üleskutset võlakirjade märkimiseks ega omandamiseks. Võlakirjade pakkumine tehakse võlakirjade avaliku pakkumise väljakuulutamise päeval avalikustatud prospekti, mis on heaks kiidetud Finantsinspektsiooni poolt, selle tingimuste ja esimese emissiooni lõplike tingimuste alusel. Prospekt on kättesaadav Finantsinspektsiooni ja AS-i LHV Group kodulehtedel aadressidel vastavalt fi.ee ja investor.lhv.ee, viimasel on lisaks leitavad ka viidatud tingimused ja prospekti kokkuvõte. Investorid peaksid enne investeerimisotsuse tegemist tutvuma prospektis, selle tingimustes ja esimese emissiooni lõplikes tingimustes avaldatud informatsiooniga, et mõista kõiki investeeringuga seotud asjaolusid. Finantsinspektsiooni poolt prospekti heakskiitmine ei ole käsitletav AS-ile LHV Group ega pakutavatele väärtpaberitele heakskiidu andmisena. Võlakirju pakutakse avalikult üksnes Eesti Vabariigis.
NordenBladet — Enefit Green tootis augustis 82,6 GWh elektrienergiat ehk 28,8% võrra rohkem eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.
Tootmistulemust mõjutasid peamiselt uued ehituses olevate ning käesoleval aastal valminud uute tuule- ja päikeseparkide toodangud, mis andsid enam kui 90% lisandunud toodangust (kokku +16,7 GWh).
Augusti keskmised tuulekiirused olid nii Eesti kui Leedu tuuleparkides 5,4 m/s (möödunud aasta augustis vastavalt 5,3 m/s ja 5,1 m/s).
“Augusti tootmistulemused näitavad, et Enefit Greeni uutel tuule- ja päikeseparkidel on aina suurem mõju tootmistulemustele. Uutest parkidest lisandus 16,7 gigavatt-tundi taastuvelektrit. Olemasolevates tuuleparkides oleme keskendunud suvisel madalama tuulekiirusega perioodil plaanilistele hooldustele ning ka pikemaid seisakuid kaasa toonud rikete lahendamisele,” Enefit Greeni juhatuse liige ja tootmisvaldkonna juht Innar Kaasik.
Koostootmise segmendi elektri- ja soojusenergia augusti toodangumahud kasvasid aastaga 18,6% ja 27,8% võrra, mille põhjustas peamiselt võrdlus mulluse nõrgema baasiga (augustis 2022 toimus Iru elektrijaamas 10-päevane planeerimata seisak ja hooldus, millele järgnes pikem remondiseisak septembris).
Augusti pelletitoodang püsis mullusega võrreldes stabiilsel tasemel ja moodustas 13,9 tuhat tonni.
August 2023
August 2022
Muutus, %
Elektrienergia toodang riikide kaupa, GWh
Eesti
47,5
39,0
21,9%
Leedu
28,4
18,6
52,9%
Läti
3,1
4,1
-23,2%
Poola
3,4
2,5
32,0%
Soome
0,2
–
–
Kokku
82,6
64,1
28,8%
Elektrienergia toodang segmentide kaupa, GWh
Tuul
59,0
47,2
25,2%
sh. uued tuulepargid
11,7
–
–
Koostootmine
15,1
12,7
18,6%
Päike
8,4
4,2
100,6%
sh. uued päikesepargid
5,0
–
–
Muud
0,1
0,1
8,3%
Kokku
82,6
64,1
28,8%
Soojusenergia, GWh
48,4
37,8
27,8%
Pelletid, tuh t
13,9
14,0
-0,6%
Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
investor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/
