Advertisement:

Eesti: Riigikogus oli tähelepanu keskmes kliimamuutuste mõju metsale

NordenBladet — Riigikogus oli täna keskkonnakomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Mets muutuva kliima tingimustes“ arutelu.

Ettekanded tegid keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar, Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo Denks, Eesti Maaülikooli metsapatoloogia dotsent Rein Drenkhan ja  Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna ökoloogia ja maateaduste instituudi botaanika vanemteadur Aveliina Helm.

Savisaar märkis et metsandusel ja metsal on oluline roll kliimamuutuste leevendamisel, kuid samuti peab mets ise kohanema kliimamuutustega. „Peame kokku leppima, milline tähtsus on metsal tulevikus nii majanduses kui ka kliimaeesmärkide täitmisel,“ ütles Savisaar. Ta selgitas, et rahvusvaheline üldsus on seisukohal, et metsade jätkusuutlik majandamine aitab säilitada ning suurendada süsinikuvarusid orgaanilises aines ja pinnases, sh talletada süsinikku puittoodetes ja kaasa tuua asendusefekti. Puiduga on võimalik asendada tarbimises süsinikumahukamaid ja taastumatuid ressursse. Ehk kui seame metsandusele kliimamuutuste leevendamisel eesmärke, ei saa me keskenduda vaid süsiniku talletamise maksimeerimisele – äärmuslikult tähendaks see suisa null raiet – ega ka maksimaalsele süsiniku sidumisele mingil juhuslikult valitud aastal.

Savisaar tõi näiteks, et kui soovime maksimeerida aastaks 2050 süsiniku sidumise, tuleks raiuda raieküpsed puistud just praegu ja suurendada metsade tootlikkust läbi teatud majandusvõtete, sh kuivendamise ja väetamise. „Mõlema strateegiaga äärmusesse minemine toob kaasa kahjulikke mõjusid nii keskkonnale kui ka teistele valdkondadele,“ märkis Savisaar. Ta rõhutas, et kliimamuutustega toimetulekuks on vaja stabiilsust, pikaajalist visiooni, mille alusel saab planeerida, koordineerida ja viia ellu tegevusi lühemas ja pikemas vaates, arvestades just meie metsa praegust olukorda.

Denks käsitles metsaga seotud probleeme tänases, homses ja tuleviku võtmes. Ta selgitas, et üle poole Eesti maast on kaetud pindalaliselt metsaga. Omandi järgi jaguneb meil riigi- ja erametsamaa üsna täpselt pooleks: 51,4 protsenti on riigi valduses ja natuke alla poole on eraomanikel. Põhilised puuliigid on meil mänd, kask ja kuusk. Kui kokku metsamaad on 2,33 miljonit hektarit, siis poolel sellest on okaspuu ja poolel lehtpuu enamusega puistud.

„Keskkonnaagentuuri hinnangul on hästi on kõigepealt see, et meil on palju metsa. Meil on üle poole pindalast kaetud metsaga. Metsad on erivanuselised – on igasugust metsa, ei ole ainult noored. Range kaitse all on meil hästi palju metsa, võrreldes protsentuaalselt teiste riikidega. Meil on minu arust üsna hästi tagatud selline metsa mitmekülgne kasutamine,“ ütles Denks. Tema hinnangul on metsaga seotud probleemide käsitlemisel olnud puudulik kommunikatsioon. Selle tõttu on vastuolud erinevate huvigruppide vahel üles puhutud suuresti emotsioonide peal.

„Mina ei tea, et oleks sellist arvestatavat üleriigilist statistikat metsa kohta tehtud, mis oleks parematel alustel kui see, mida tehakse statistilise metsainventuuriga,“ ütles Denks. Ta selgitas, et Keskkonnaagentuur oma hinnangus ei lähtu emotsioonidest. „Me mõõdame metsa metoodika alusel, mis on tunnustatud. SMI-metoodikat ei ole ka need n-ö metsa seisukohast teistsugusel arvamusel olevad osapooled vaidlustanud,“ ütles Denks. Ta selgitas, et vaadatakse üleriiklikku üldist seisu ja see on hea.

Drenkhan tõi välja metsatervise muutuvas kliimas ning mõju metsade majandamisele ja puiduresursile.Tema hinnangul on metsaraie on kindlasti positiivne kliimamuutuste leevendaja. „Metsaraie ei ole halb. Kliimamuutuste ajal on parim meede tark metsamajandus ehk hästi planeeritud raie ja metsa uuendamine,“ ütles Drenkhan. Tema sõnul on selge, et kõik ei ole ju hästi, raiete planeerimisega tasuks kindlasti paremini hakkama saada.

„Süsinik on teatavasti hinnaline kaup – te kõik teate seda paremini kui mina – ja mets on taastuv loodusressurss, nii et noored ja keskealised puistud seovad enam süsinikku,“ ütles Drenkhan. „Loomulikult tähendab targalt planeeritud metsamajandus metsaelustikuga arvestamist.“  Ta peatus ka metsaressursi kasutamisel ja miks see asi on oluline. „Metsa- ja puidusektor annab tööd circa 28 000-le inimesele ja kaudselt neid töökohti on circa 60 000, mis seonduvad metsa- ja puidusektoriga. Metsa- ja puidutööstus on oluline tööandja Eesti maapiirkondades,“ ütles Drenkhan.  „2018. aastal moodustasid puidupõhised tooted kogu Eesti kaupade ekspordist tervelt 16 protsenti. Nii et peame ütlema, et metsa- ja puidusektor on kahtlemata oluline ja selle mõistlik majandamine on tähtis Eesti majandusele tervikuna.“

Kõneldes metsamajandusest ja  looduskaitsest, märkis ta, et looduskaitse peab olema terve ühiskonna vastutus, mitte ainult maaomanike mure. „Aga praegu on olukord selline, kus piirangutest tingitud kahjud tuleb maaomanikel kanda. Keegi ei harva, et külvatud viljapõld oleks kõigi oma, kuid mets arvatakse siiski seda olevat. Metsal on kahtlemata palju olulisi funktsioone, selle vastu mitte keegi ei vaidle, mina sealhulgas, enam kui põllul. Siit tuleb nüüd ühiskonna ootused maaomanikele kompenseerida.“ Drenkhan selgitas, et ei saa olla nii, et kui me paneme piiranguid, siis ütleme, et see on maaomanike mure. See ei saa nii olla. „Ma tahan öelda seda, et metsandus ja raied ei ole probleem, vaid see on pigem lahendus. Kasutame siis seda võimalust oma riigi ja rahva hüvanguks ning teeme seda mõistlikult,“ märkis Drenkhan.

Helm käsitles elurikkuse ja kliimamuutustega seotud aspekte. Tema sõnul on Eesti meie kõrval koduks veel 50 000 liigile, kõik need liigid on seotud erinevate keskkonnatingimustega. Moodustavad ökosüsteeme, liikide ja eluta keskkonna omavaheliste suhete põimikuid, mis on seda vastupidavamad muutustele, mida liigirikkamad ja geneetiliselt mitmekesisemad nad on.

„Elurikkuse hoidmine ning kliimamuutustega võitlemine ja kohanemine ei ole omavahel vastuolus. Vastupidi, elurikkus aitab meil kliimamuutustega kohaneda ning võimaldab kliimamuutusi ka leevendada, toonitas Helm. Ta selgitas, et vanad loodusliku dünaamikaga metsad on suurepärased süsiniku varu hoidjad ning meie kliimavööndis ka väga tempokad sidujad. Mida vanemaks saavad metsad, seda suurema süsinikuvaru nad on endale kogunud. „Loomulikult ei varu metsad süsinikku lõputult.“

Helm tõi välja, et väide, kuidas intensiivsem raie aitab meid ilmtingimata kliimamuutusi leevendada, ei pruugi olla täiel määral sellistel püsivalt jätkusuutlikel alustel. „Metsade majandamise panus kliimamuutustesse sõltub tegelikult sellest, kui hästi me suudame diferentseerida ja optimeerida eri kasvukohtade raiesurvet, kuidas me suudame võtta kasutusse lageraiete asemel elurikkust ja metsa süsinikuvaru säästvaid ja suurendavaid majandamispraktikaid,“ ütles Helm.

Läbirääkimistel võtsid sõna Siret Kotka (K), Yoko Alender (RE), Heiki Hepner (I), Jevgeni Ossinovski (SDE), Peeter Ernits (EKRE), Jürgen Ligi (RE), Siim Kiisler (I), Erki Savisaar (K) ja Lauri Läänemets (SDE).,

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 


Tags assigned to this article:
Eestiriigikogu

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2020 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service