Eesti: Riigikogu võttis vastu seaduse, mis tagab politseile kriisi ajal lisatööjõudu

NordenBladet — Riigikogu võttis vastu keskkonnateabe kogumist ajakohastava seaduse ning seaduse, millega tagatakse Politsei- ja Piirivalveametile kriisiolukorras lisatööjõudu. Samuti kuulati ära siseminister Kristian Jaani ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest.

Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) (441 SE) ajakohastatakse keskkonnateabe käitlemise korda riigi andmekogudes.

Seadusega tunnistatakse kehtetuks keskkonnaregistri seadus. Uus kord vastab sellele, kuidas keskkonnateavet on tegelikult kogutud, sealhulgas eristab seni keskkonnaregistri alaminfosüsteemideks nimetatud infosüsteemid iseseisvate andmekogudena.

Valdav osa keskkonnaregistri senistest nimistutest ja andmetest on koondatud Eesti looduse infosüsteemi. Mitme seni ka keskkonnaregistri nimistuks loetud andmestiku suhtes on loodud eraldi andmekogud või infotehnoloogiliselt sõltumatud infosüsteemid. Eelnõuga sätestatakse kohustus luua keskkonnateavet sisaldavatele andmekogudele juurdepääsuks ja liidestamiseks ühtne veebikeskkond niivõrd, kuivõrd see on infotehnoloogiliselt võimalik ja majanduslikult otstarbekas.

Seadusega täiendatakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust, atmosfääriõhu kaitse seadust, jäätmeseadust, tööstusheite seadust ja veeseadust sätetega asjakohase registreeringu taotlemise ja menetlemise ning registreerimistõendi andmise kohta keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.

Metsaseaduse muudatustega seatakse juurdepääsupiirang metsaregistrisse kantud erametsamaa sellistele andmetele, mis võimaldavad hinnata füüsilisest isikust metsaomaniku vara ja majandusseisu ning mida peetakse füüsiliste isikute puhul koos isiku tuvastamist võimaldavate andmetega isikuandmeteks. Samuti täiendatakse metsaseadust riikliku metsade statistilise valikmeetodiga inventeerimise regulatsiooniga.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 70 Riigikogu liiget.

Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega (eriteenistuste ühtlustamine) (508 SE) tagatakse Politsei- ja Piirivalveametile kriisiolukorras lisatööjõudu ning ühtlustada politseinike palga- ja pensioniarvestus avaliku teenistuse süsteemiga.

Seaduse üks olulisem muudatus on kriisirolliga abipolitseinike loomine. See tähendab, et erakorralise sündmuse ajal võib eriväljaõppe saanud abipolitseinik oma igapäevatöö asemel aidata lahendada kriisiolukorda ning saada sel ajal riigilt oma keskmist palka. Samal eesmärgil saab kaasata Kaitseliitu. Nii saab tagada, et Politsei- ja Piirivalveametil on kriisiolukorra lahendamiseks vajalik vabatahtlike reserv. Samuti luuakse eelnõuga võimalus viia politseiametnik üle summeeritud tööajale, et tedagi saaks kriisiolukorras kaasata tavapärasest tööajast erineval ajal.

Seadusega tehakse muudatused, mis puudutavad politseinike ja päästjate palga- ja pensioniarvestust. Eelnõu järgi saab päästja arstliku komisjoni otsusel pensioni oote toetusele jääda kolme aasta asemel viis aastat enne vanaduspensioniiga. Samuti antakse päästjatele kindlus, et suurendatud vanaduspensioni ja pensioni oote toetust makstakse neile ka pärast 2023. aastat.

Lisaks tehakse muudatusi politseinike palgasüsteemis ja minnakse üle avaliku teenistuse seaduse palgakorralduse põhimõtetele. Politseinike palk koosneb erinevatest komponentidest, ent eelnõu järgi lisatakse need põhipalga sisse ja politseinike pensioni aluseks võetakse kogupalk. See aitab tagada politseinike ja teiste eriteenistujate võrdse kohtlemise pensioni määramisel. Veel võimaldatakse eelnõu järgi väljateenitud aastate pensioni staaži koguda kuni 2036. aastani, pärast mida süsteem kaob. Tagasiulatuvalt eelnõu kellegi pensioni ei muuda.

Eelnõu järgi muudetakse siseturvalisuse valdkonna tippjuhtide ametiajad tähtajaliseks, luuakse võimalus kontrollida tööle või praktikale mineja või teenusepakkuja, näiteks koristaja tausta ning viia kriminaalmenetluses kahtlustatav üle teisele tööle. Soodustatakse ka vabatahtlikuks saamist ning tagatakse vabatahtlike ja kutseliste võrdne kohtlemine vigastuse korral.

Läbirääkimistel võttis sõna Leo Kunnas (EKRE).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 52 ja vastu oli 16 Riigikogu liiget.

Siseminister Kristian Jaani tegi 2022. aasta ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest

Minister märkis, et siseturvalisuse ja sisejulgeoleku valdkonnad on aastatega teinud suure arenguhüppe ja tunnustust väärivad kõik, kes on sellesse panustanud. „Tunnustuseks tehtud tööle saab välja tuua 2020. aasta uuringu tulemused – üle 90 protsendi inimestest peab Eestit riigiks, kus on turvaline elada. See on olnud aastatepikkuse töö tulemus,“ sõnas Jaani, kuid tõdes, et viimaste avaliku arvamuse uuringute kohaselt on Ukraina sõja tõttu inimeste turvatunne vähenemas. „Meie ülesanne on pakkuda Eestimaa inimestele sel äreval ajal suuremat kindlust kui eales varem,“ kinnitas ta.

„Eesti riigi turvalisuse aluseks on tugev piir, mis on täna paremini valvatud kui eales varem. Meie eesmärk on hästi turvatud välispiir ja eesmärk on see aastaks 2025 täielikult välja ehitada. Tegu on märgilise ja olulise sammuga kogu Euroopa julgeoleku vaatest, sest nii on ka kogu Schengeni ruum senisest veelgi turvalisem. Eesti on siin paljudele riikidele eeskujuks ja vääriliseks partneriks,“ rõhutas Jaani ja lisas, et tänu lisaraha eraldamise otsustele saab Eesti rajada maismaapiirile viivitusaia kohtadesse, kus olime sellest piiratud eelarve tõttu varem loobunud ning ühtlasi on tehtud pingutusi, et tuua piiri ehituse tähtaega kuni poolteist aastat lähemale, senise 2026 aasta lõpu asemel aastasse 2025.

Jaani sõnul ei saa unustada ka COVID-19 kriisi – ka sellel on olnud sisejulgeoleku valdkonnale märkimisväärne mõju. „Ühiskonda lõhestavad vandenõud, libauudised ja desinformatsioon levisid veebis kiiresti. Sellega suurenes õiguskaitseasutuste, eriti veebikonstaablite töökoormus. Tänavu oleme valeinfo ja propaganda levikut tunda saanud ka Putini algatatud sõja tõttu Ukrainas. Peame seega olema valmis igasugusteks ja eriilmelisteks kriisideks. Eelmise aasta uuringu järgi on 77 protsenti omavalitsustest saavutanud kriisideks valmisolekus edasijõudnu või eeskujuliku taseme.“

Jaani tõi esile, et veidi rohkem kui aastaga on laia riigikaitse vaates tehtud põhimõttelisi otsuseid ligi 140 miljoni ulatuses ja osa vahendeid on juba tegevustesse suunatud. Muu hulgas  raha suunatud varjumiskohtade ettevalmistamise ja ohuteavituseks sireenide paigaldamisse, aga ka teavitustegevustesse, riskikommunikatsiooni ja õppuste korraldamisseamuti suurendatakse koostööd sisekaitse ja sõjalise riigikaitse valdkondade vahel ning riigisiseses kriisireguleerimises. „Siseministeerium koostöös valitsemisala asutustega on käivitanud kriisideks valmisoleku tõstmiseks mitmeid ennetus- ja teavitustegevusi nagu näiteks kampaania „Varu enne maru!“. Samuti teeme ettevalmistusi asukohapõhise mobiiltelefonidele suunatava ohuteavituse süsteemi kasutuselevõtuks juba selle aasta lõpuks. See aitab elanikele ja asutustele õigel ajal ohtudest teada anda,“ sõnas minister.

Jaani kinnitusel on „Eesti 2035“ vaates väga olulisel kohal ennetustöö kui üks parimaid kaitseid võimalike ohtude vastu. „Meil on nii erinevaid programme, teavitustegevusi kui ka kodunõustamisi. Eraldi toon näite lähisuhtevägivalla ennetusest: proovisime eelmisel aastal vägivallatsejatele suunatud proaktiivse vestluse meetodit. Selle eesmärk on vägivalla kordumist vältida ja annab võimaluse abistada kõiki pooli.“ Jaani lisas, et tihti on õnnetusi põhjustavate probleemide algallikad samad. „On ju sotsiaal- ja terviseprobleemid omavahel seotud, mistõttu tuleb ennetustööd teha valdkondade üleselt. Selleks leppisime justiitsministri, haridus- ja teadusministri, kultuuriministri ning sotsiaalkaitseministriga kokku valdkonnaülese ennetuse põhimõtetes,“ selgitas Jaani.

Siseministri sõnul võiks lisaks politseile turvalisuse tagajate ring olla laiem. „Ohtliku kurjategija tabamine on mõistagi politsei töö ja ka jääb selleks. Teisalt on politseil ka selliseid ülesandeid, mida võiksid täita näiteks kohaliku omavalitsuse korrakaitsjad. Juhul, kui kohalikul omavalitsusel on see tahe. See poleks kohustus. Toon siinkohal näiteks Hollandi. Kohalikke korrakaitseametnikke võetakse seal kui piiratud politseiõigustega ametnikke. Nende tööülesandeks on tegeleda ka väiksemate õigusrikkumistega,“ selgitas ta. Samuti kiitis minister juba praegu väga palju panustavate vabatahtlike tööd.

„Fakt on ka see, et politseinike arv on täna läbi aegade väikseim. See on valukoht, mis vajab lahendust,“ tõdes Jaani, kelle sõnul on suur mure on politseinike, päästjate ja päästekorraldajate miinimumpalkadega, samuti on paljud neist lähiajal siirdumas pensionile. „Rõhutan, et siseturvalisuse tagamine ja loomine ei ole kulu. Möödunud aastal mõõtsime ära Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti panuse ühiskonda. Selle järgi toob Päästeamet oma tegevusega ühiskonnale tulu aastas ligi miljard eurot ning Politsei- ja Piirivalveamet 867 miljonit eurot. Seega siseturvalisuse asutuste panus ühiskonda ületab mitu korda neile riigieelarvest suunatud raha. Rõhutan, need ei ole trahvitulud.“

Siseministri sõnul on üks oluline proovikivi see, et kohalikud omavalitsused teeksid kohalike elanike ja kogukondadega süsteemset võrgustikupõhist koostööd. „Suur osa kodanikualgatusest toimub just kohalikul tasandil. Sealt saavad inimesed tihti oma esimese kogemuse kodanikuühiskonnas osalemisega. Samas on kohalikul tasandil vajaka süsteemsest koostööst kohalike elanike ja kogukondadega. Oluline on tekitada kogukondades üle Eesti huvi ja valmisolekut kohaliku elu küsimustes kaasa rääkida ning selleks vajalikke koostöövorme. Meil on plaanis sellele kaasa aidata. Näiteks töötame välja kogukonnakeskse lähenemisviisi mudeli,“ kõneles Jaani. „Samuti on järgnevate aastate üheks prioriteediks luua fond, millega toetame kodanikuühiskonna uuenduslikke ja innovaatilisi algatusi. Meie ülesanne on luua kodanikuühiskonnale soodne keskkond ja viljakas pinnas, et nad saaksid seda kõike teha,“ lisas ta.

„Kokkuvõttes saab öelda, et oleme juba mitu aastat koos kriisidega elanud, kuid tänu tublidele Eesti inimestele oleme saanud nendega üheskoos ja ühte hoides edukalt hakkama. Miks ma ütlen üheskoos – sest kriisides loeb iga inimese, ettevõtte, organisatsiooni, kohaliku omavalitsuse ja paljude teiste panus,“ sõnas siseminister.

Läbirääkimistel võtsid sõna Marek Jürgenson (KE), Anti Poolamets (EKRE), Heljo Pikhof (SDE), Mati Raidma (RE) ja Heiki Hepner (I).

Teine lugemise läbis kaks eelnõu

Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (551 SE) ühtlustatakse jaeinvestoritele suunatud eurofondide ning riskikapitali- ja kinnisvarafondide (alternatiivfondide) piiriülese pakkumise reegleid ning võetakse selleks üle ELi vastavad direktiivid.

Eelnõuga lisandub investeerimisfondi eelturustamise võimalus, millega antakse fondivalitsejatele võimalus nii-öelda kompida investorite huvi fondi investeerimise vastu, ilma et fondivalitseja peaks tegema siduva pakkumise. Fondi piiriülesel pakkumisel ei pea fondivalitseja omama teises riigis enam püsivat asu- või tegevuskohta, näiteks esinduskontorit, või määrama kohapeal olevat esindajat. Suhtlus investorite ja fondide vahel toimub elektrooniliselt. Eelnõuga sätestatakse ka tingimused fondi piiriülese pakkumise lõpetamiseks, samuti nimekiri teabest, mis tuleb jaeinvestorile edastada.

Samuti muudetakse eelnõuga väiksemahuliste fondide valitsejate registreerimise tingimusi. Väikefondi puhul jääb fondi varade maht alla 100 miljoni euro ning nende üle Finantsinspektsioon üldjuhul järelevalvet ei tee, vaid registreerib üksnes nende tegevuse. Muudatuste kohaselt võib inspektsioon keelduda väikefondi valitseja registrisse kandmisest, kui fondivalitseja asukoht ja tegevuskoht ei ole Eestis või fondivalitseja ei valitse reaalselt ühtegi fondi, samuti kui inspektsioonile esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged või eksitavad. Samuti laiendatakse inspektsiooni õigust fondivalitseja registrist kustutada.

Pensionifondidel võimaldab eelnõu investeerida väärtpaberitesse, mille alusvaraks on toore või mille hind sõltub toormest. Ka suurendatakse võimalust investeerida väärismetallidesse. Kui praegu võib väärismetallidesse investeerida kuni viis protsenti pensionifondi varadest, siis edaspidi on see piir kuni 25 protsenti fondi vara väärtusest.

Eelnõu kohaselt peavad eurofondi fondivalitsejad oma tegevuses, näiteks riskijuhtimises, arvesse võtma jätkusuutlikkusriske ehk sotsiaalseid, üldjuhtimisega seotud ja keskkonnaalaseid tingimusi, mis võivad negatiivselt mõjutada investeeringute väärtust. Eelnõuga täpsustatakse investeerimisteenuste osutajate ehk pankade, investeerimisühingute ja fondivalitsejate investeerimistoodete väljatöötamise ja kujundamise nõudeid. Investeerimisteenuste osutajad peavad eelnõu kohaselt määratlema, millistele kliendiliikide jätkusuutlikkuse eesmärkidega konkreetne väärtpaber sobib.

Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (477 SE) ajakohastatakse lennuohutuse tagamiseks riigisisest tsiviillennunduse regulatsiooni, arvestades muudatusi Euroopa Liidu õiguses. Lennundusseaduses täpsustatakse nii maapealse teeninduse, lennutegevuse, sealhulgas mehitamata lennunduse, samuti lennuohutuse, lennundusjulgestuse, raadioside ja selle keele ning lennundusspetsialistide kvalifikatsiooni sätteid.

Eelnõuga võetakse täielikult üle direktiiv, mis puudutab juurdepääsu maapealse teeninduse teenuste osutamise turule ELi lennujaamades. Muudatused on vajalikud, et valmistada ette pagasi- ja perroonikäitluse turu avamist Tallinna lennujaamas.

Samuti täiendatakse seadust peatükiga, mis reguleerib mehitamata õhusõidukite süsteemi käitamist, arvestades 2019. aastal jõustunud Euroopa Komisjoni rakendusmäärust. Määrusega on kehtestatud mehitamata õhusõidukite süsteemide märgistamise, identifitseerimise ja käitamise normid ning menetlused, sealhulgas mehitamata õhusõidukite süsteemide ja nende käitajate registreerimisnõuded, millest lähtudes viiakse riigisisene regulatsioon ELi nõuetega vastavusse.

Eelnõu lihtsustab ka ELi uusi taustakontrolli nõudeid arvestades lennunduse taustakontrolli regulatsiooni.

Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Ernits (EKRE) ja Mihhail Stalnuhhin (KE).

Esimese lugemise läbis kaheksa eelnõu

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ümberkorraldamine valitsusasutuseks) eelnõu (590 SE) kohaselt muudetakse ülesannete jaotust Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning korraldatakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ümber valitsusasutuseks, et koondada riigikaitseks vajalike varade haldamine ja riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamine üheks tervikuks.

Iseseisva kaitsevõime tõhusamaks tagamiseks viiakse riigikaitse huvides määratavate koormistega seotud funktsioonid ja järelevalve tegemine Kaitseressursside Ametist ning riigikaitselise ehitise töövõime tagamisega seotud toimingud Kaitseministeeriumist Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusesse.

Kaitseressursside Amet, mis seni tegeles riigikaitseks vajalike ressurssidega, sealhulgas riigikaitseks vajalike varade ja vahendite sundkoormamisega, korraldab edaspidi vaid inimressurssidega seotud teenuseid ja ülesandeid. Seni riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamise, sealhulgas planeeringute kooskõlastamise ja maapõueseadusega seotud toiminguid teinud Kaitseministeerium keskendub eelnõu kohaselt peamiselt valdkondliku poliitika kujundamisele ja võime planeerimisele. Kuna üleviidavad funktsioonid on seotud avaliku võimu teostamisega, korraldatakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus hallatavast riigiasutusest ümber valitsusasutuseks.

Samuti muudetakse eelnõuga paindlikumaks ja kiiremaks riigivara üleandmine või ajutisse kasutusse andmine asutusele, kes vajab seda hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamiseks, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või selle korraldamiseks.

Valitsuse algatatud riigihangete seaduse ning riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (610 SE) tehakse muudatused, mis võimaldavad rakendada ELi kehtestatud sanktsioone. ELi sanktsiooni järgi on keelatud sõlmida hankelepingut või jätkata hankelepingu täitmist isikuga, kes on Vene Föderatsiooni kodanik, resident või seal asutatud ettevõtja.

Eelnõuga nähakse ette, et hankijal on õigus nõuda riigihankes osalevatelt ettevõtetelt kinnitusi, andmeid ja tõendeid, et kontrollida rahvusvahelise sanktsiooni puudumist. Samuti muudetakse kõrvaldamise ja pakkumuse tagasilükkamise alust, hõlmates ka võimalikud sanktsioonid. Lisaks võimaldatakse juba sõlmitud hankelepingud, kus on osalisteks rahvusvahelise sanktsiooni subjektid, ennetähtaegselt erakorraliselt lõpetada.

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (611 SE) eesmärk on selgitada kooliväliste nõustamismeeskondade kaasabil välja Ukrainast Eestisse saabunud põgenikest õpilaste vajadused ja tagada neile jõukohane õpe. Õpilaste toetamiseks võimaldab eelnõu koolivälistel nõustamismeeskondadel soovituste andmisega päädivaid haldusmenetlusi läbi viia senisest efektiivsemalt, kaasates vaid vajalikud spetsialistid.

Teise muudatusena luuakse Ukrainast saabunud õpilastele võimalus saada lisaõpet, mis järgneb põhiharidusele, kuid ei ole osa tasemeõppest. Praegu on selline võimalus üksnes haridusliku erivajadusega Eestis õppinud õpilastel.

Eelnõuga võimaldatakse järgmisel õppeaastal lisaõpet ka neile, kes on põhihariduse omandanud välisriigis. Seega tekib täiendav õppimisvõimalus Ukrainast tulnud õpilastele, kes saavad lõppeval õppeaastal 9. klassi lõputunnistuse Ukraina haridussüsteemis, kuid vajavad Eestis järgmisel haridustasemel õppima asumiseks ettevalmistust. Ajutiselt laieneb lisaõppe korraldamise õigus eelnõu kohaselt ka gümnaasiumidele.

Läbirääkimistel võttis sõna Helle-Moonika Helme (EKRE).

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, ettepaneku poolt hääletas 13, vastu oli 37 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige, seega läbis eelnõu esimese lugemise.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (595 SE) kaasajastab valitsusega seotud regulatsioone. Eelnõu korrastab valitsuse liikme ametis olemise ajal kehtivad tegevuspiirangud ning keelab valitsuse liikmel sõnaselgelt kuuluda aktsiaseltsi, osaühingu ja tulundusühistu juhatusse või nõukokku.

Uue piiranguna ei tohi valitsuse liige poole aasta jooksul pärast ametist vabastamist tegutseda juhtimis- või kontrollorgani liikmena sellises eraõiguslikus juriidilises isikus, mis kuulub tema juhitud ministeeriumi valitsemisalasse, kui ta on oma ametiaja jooksul langetanud selle juriidilise isiku tegevust puudutavaid olulise mõjuga otsuseid või kui juriidilisel isikul on tema juhitud ministeeriumiga lepingulised suhted.

Eelnõuga ei nähta valitsuse liikmele enam ette tööandja eluruumi andmist. See asendatakse eelnõu kohaselt võimalusega saada eluasemekulude hüvitist kuni 15 protsendi ulatuses ametipalgast, juhul kui minister elab väljaspool ministeeriumi asukohaks olevat või sellega piirnevaid omavalitsusi. Seega muutub regulatsioon sarnasemaks Riigikogu liikme eluasemekulude hüvitamisega. Sarnasemaks muutub eelnõu kohaselt ka valitsuse liikme volituste lõppemisel makstava hüvitise maksmine. Eelnõuga täiendatakse aluseid, mil hüvitist ei maksta, ning seatakse hüvitise suurus sõltuvusse valitsuse liikmena ametis oldud ajast.

Lisaks täpsustatakse eelnõuga Riigikantselei ülesandeid ja muudetakse hallatavate riigiasutuste juhtide tähtajatud töölepingud tähtajaliseks.

Läbirääkimistel osalesid Riina Sikkut (SDE), Kalle Grünthal (EKRE) ja Toomas Kivimägi (RE).

Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (582 SE) antakse valitsusele õigus kaalutlusotsusega kodakondsus ära võtta naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud inimeselt, kui ta astub välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse või militaarsesse organisatsiooni ning kui sellise teenistusega kaasneb oht avalikule korrale või riigi julgeolekule. Näiteks võimaldab see kodakondsuse võtta inimestelt, kes lähevad Ukrainasse Vene poolele sõdima.

Eelnõu kohaselt saab valitsus naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud inimeselt kodakondsuse võtta ka juhul, kui inimene on süüdi mõistetud inimsusevastastes või agressioonikuritegudes.

Samas on valitsusel eelnõu kohaselt õigus Eesti kodakondsust mitte ära võtta, kui inimese teenistus välisriigis ei ohusta Eesti julgeolekut, näiteks kui inimene läheb sõtta Ukraina poolele, et kaitsta Ukraina riigi territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust. Samas ei soovita riik Eesti kodanikel ühegi välisriigi eest sõdima minna, kuna sõjaliste konfliktide piirkonnas ei saa riik tagada Eesti kodanike kaitset.

Läbirääkimistest võttis osa Heiki Hepner (I).

Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõuga (598 SE) lihtsustatakse Ukraina sõjapõgenikest tervishoiutöötajate, farmatseutide ja proviisorite tööle asumist oma erialal.

Eelnõu kohaselt vabastatakse rahvusvahelise kaitse saanud inimesed üheks aastaks Terviseameti registrisse registreerimisel ja kutsekvalifikatsiooni läbivaatamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Nii luuakse sõjapõgenikele võimalus jätkata oma erialast tööd ja vältida olukorda, kus see võiks takerduda rahapuuduse taha. Praegu peab välisriigis omandatud kutsega tervishoiutöötaja, proviisor või farmatseut tasuma nii registreerimise taotluse kui ka kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 195 eurot.

Valitsuse algatatud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (599 SE) viiakse Eesti õigus kooskõlla lähetatud töötajate direktiiviga. Lähetatud töötajate töötingimuste seadust täiendatakse töötaja ebasoodsat kohtlemist keelava sättega, mis kaitseb lähetatud töötajaid, kes on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtu või haldusorgani poole.

Samuti annab eelnõu ehitusvaldkonna töötajale võimaluse nõuda töötasu mitte ainult oma tööandjalt, vaid ka tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult. Seda saab teha juhul, kui ta on eelnevalt pöördunud töötasu nõudega tööandja vastu ja nõuet ei ole rahuldatud nelja kuu jooksul alates täitemenetluse alustamisest. Kui tööandjalt saab nõuda kogu töötasu, siis alltöövõtu tellinud isiku vastutus on piiratud töötasu alammääraga, mis on praegu 654 eurot kuus. Alltöövõtu tellinud isik vabaneb töötasu maksmise kohustusest, kui ta on järginud korraliku ettevõtja hoolsust.

Valitsuse algatatud psühhiaatrilise abi seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (600 SE) kohaselt kuulub psühhiaatriline sundravi alates 1. juulist Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja seda hakatakse rahastama Haigekassa eelarvest.

Haigekassa kontrollib juba praegu lepingu alusel kõiki psühhiaatrilise sundravi ja vältimatu psühhiaatrilise abi eest esitatud raviarveid ning tasub ka ravikindlustamata inimeste vältimatu psühhiaatrilise abi, sealhulgas tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi osutamise eest. Tervishoiuteenuste rahastamise ühtlustamiseks lisatakse kohtu määratud psühhiaatrilise sundravi teenus Haigekassa eelarvest rahastatavate tervishoiuteenuste hulka. Praegu kaetakse psühhiaatrilise sundravi kulud Sotsiaalministeeriumi kaudu riigieelarvest.

Kaks eelnõu langes menetlusest välja

Kolmapäeval jätkus ka täiskogu teisipäevasel istungil tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (562 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärk oli tõsta tulumaksuvaba miinimum 500 eurolt 654 eurole ning suurendada ka sissetuleku piiri, millest alates hakkab maksuvaba tulu vastavalt arvutusvalemile vähenema.

Kui kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt hakkab tulumaksuvaba osa vähenema 14 400-eurosest sissetulekust aastas ehk 1200-eurosest sissetulekust kuus, siis eelnõu kohaselt oleks vastav piir aastas seatud 24 000 ehk kuus 2000 eurole. Samuti oleks eelnõu kohaselt maksuvaba tulu vähenemise tempo saanud senisest laugem. Algatajate hinnangul oleksid muudatused aidanud eelkõige keskklassi leibkondadel toime tulla väga kiires tempos kasvavate hindadega, samuti oleksid need aidanud peredel vältida vajadust küsida toimetuleku tagamiseks toetust.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk (I) ja Aivar Sõerd (RE).

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 49, vastu 24 Riigikogu liiget, seega ettepanek leidis toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.

Samuti teisipäevase istungi päevakorrast ajapuudusel välja jäänud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (565 SE) järgi oleks langetatud energiakandjate aktsiisimäärade ja käibemaksu soodusmäära.

Eelnõu kohaselt oleks bensiini, diislikütuse, gaasi ja kütteõlide aktsiisimäärad vähenenud Euroopa Liidu miinimummääradeni. Samuti oleks langetatud käibemaksu soodusmäär üheksalt protsendilt viiele protsendile ning oleks lisatud aktsiisiga maksustatavad kütused soodusmääraga käibemaksuga maksustatavate kaupade nimekirja. Algatajate sõnul oli  muudatuste eesmärk vähendada Eesti elanikele ja ettevõtetele energiahindade järsust kasvust tekkinud hinnašokki.

Läbirääkimistest võtsid osa Mart Helme (EKRE), Raimond Kaljulaid (SDE), Jürgen Ligi (RE) ja Aivar Kokk (I).

Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 46, vastu 30 Riigikogu liiget, seega ettepanek leidis toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.

Istung lõppes kell 12. mail kell 00.05.

 


Tags assigned to this article:
Eestiriigikogu

Reklaam:







Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

Copyright © NordenBladet 2008-2022 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service