KUIDAS mõjub vihatunne tervisele ja kuidas selle tundega hakkama saada

KUIDAS mõjub vihatunne tervisele ja kuidas selle tundega hakkama saada

NordenBladet – Kui vihaselt ringi käid, teadmata kuidas selle tundega hakkama saada, siis võib see lõppeda sellega, et jääd haigeks.  Viha maha surudes võib sind tabada pingest tulenev peavalu või valu kuklas. Vihatunnet alati välja elades tõuseb aga südame-veresoonkonna haiguste risk.

“Kui sa vihastad, siis toimub organismis palju erinevaid protsesse. Pinge lihastes tõuseb, stress kasvab, vererõhk tõuseb, sa hakkad higistama ning hingad kiiremini ja pinnapealsemalt,” ütleb Titti Holmer, psühholoog ja raamatu “Lycka nu”  (“Õnn praegu”, toim.)  autor.

Vihatunne on üks põhilistest negatiivsetest tunnetest. Kuid kellele meeldib olla vihane? Seetõttu on täiesti tavaline, et surume vihatunde alla või arvame, et meil pole õigust vihane olla ja eitame selle tunde tundmist.

“Vihatunnet maha surudes tekib inimeses väga suur pinge, mis võib lõppeda sellega, et ta lõpuks “plahvatab”. Kui seda pidevalt teha, siis muutub piiride seadmine raskeks. Sest vihatunne võib olla ka positiivne, just selles mõttes, et osata seada piire ja osata öelda “ei”. Kõik tunded on impulsiks mingile reaktsioonile ja kui sinuga näiteks halvasti käitutakse, siis võib vihatunne vajalik olla selleks, et sellisele kohtlemisele lõpp teha. Kuid viha iga kord välja elada pole samuti hea. Inimesi, kes tihti vihastavad ja oma viha välja elavad, ähvardab oht haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse. Kõik tunded on teatud mõttes nagu keemiline reaktsioon, nad vaibuvad. Kui sa endale teadvustad, mida sa tunned, siis tunne hakkab vaibuma.”

“Selleks, et vihatundega hästi hakkama saada, tuleb oma tundeid aktsepteerida ja iseendaga aru pidada. Ehk pead harjutama, kuidas lubada endale vihane olla ja samal ajal aru pidada, kas tundele järgi anda või mitte. Selleks et otsustada, kas reageerida või mitte, esita endale küsimus: kas end välja elades saad sa olukorda muuta või mõjutada ja mismoodi sa seda sel juhul teeksid. “Mida rohkem kordi sa oma vihatundega hakkama saad, seda lihtsamaks see tulevikus muutub,”” ütleb Titti Holmer.

3 erinevat viisi vihatundele regeerida – milline oled sina?

Sa eitad oma tundeid, üritad neid alla suruda ja ei ütle, et oled vihane. Seda võib põhjustada see, et kardad konflikte, ei tea, kuidas selle tundega hakkama saada või arvad, et sa ei tohi vihane olla.

Sa elad end välja, kuid alati pole kindel, et vihatunne selle peale vaibub. Seda liiga tihti tehes võib see kahjustada suhteid teiste inimestega. Ja mõnikord ongi täiesti asjatu kisada ja kärada.

Sa mõistad oma tunnet ja kirjeldad seda iseendale. Sa aktsepteerid, et oled vihane ja arutled rahulikult selle üle, kas saaksid ja peaksid sellele kuidagi reageerima või lased sel lihtsalt rahulikult vaibuda.

Mis toimub organismis kui vihastad?

Erituvad stressihormoonid adrenaliin, noradrenaliin ja kortisool.

Hingamine muutub kiiremaks ja pindmisemaks.

Süda lööb kiiremini, vererõhk tõuseb, musklitesse voolab rohkem verd.

Musklites tekib pinge.

Lõualihastes tekib pinge ja hambad lähevad “risti”.

Pupillid laienevad, nägemine muutub teravamaks.

Higistamine.

Missuguseid haigusi võib vihastamine põhjustada?

Tunded mõjutavad seda, kuidas keha ennast tunneb. Kui sa vihatundega ümber ei oska käia, siis üht või teistmoodi saab ka keha vihaseks ja sind võivad tabada järgmised haigused:

Peavalu, migreen

Kõhuvalu, maokatarr, probleemid seedimisega

Valu seljas, õlgades ja kuklas

Pisted rinnas

Väsimus, unehäired

Depressioon, ärevushäired

Kõrge vererõhk, südame-veresoonkonna haigused

Nõrgenenud immuunsüsteem

Mida teha?

Analüüsi oma tundeid ja arutle selle üle, kas ja kuidas sa olukorda mõjutada saad.

Õpi mediteerima ja tee seda 20 minutit päevas.

Tee hingamisharjutusi. Õpi ära erinevad tehnikad. Kui vihastad, siis hinga kõigepealt kümme korda sügavalt sisse ja välja enne kui reageerid. Sel ajal jõuad ka järele mõelda.

Valmista ennast ette – õpi end eelnevate kogemuste varal tundma, eriti kui oled inimene, kes end kergelt välja elab.

Aktsepteeri vihatunnet. Seda on kergem öelda kui teha, kuid aja jooksul tunne vaibub.

Hoolitse oma keha eest. Maga korralikult 7-8 tundi ööpäevas, söö tervislikult ja vaheldusrikkalt, ära joo liiga palju alkoholi, kohvi ja ära suitseta, liigu palju, vähenda stressi, luues tasakaal puhkuse ja aktiivse tegevuse vahel, tööta selle nimel, et sul oleks pere, sõprade ja sugulastega head suhted.

Lahku ruumist või vabane olukorrast, mis sind endast välja viib. Tee midagi hoopis muud.

Väljenda ennast õigesti.  Ürita endast mitte välja minna või agressiivseks muutuda – sellest pole tavaliselt kasu. Ütle rahulikult seda, mis sul öelda on, lähtu iseendast ja oma vajadustest, selle asemel, et teist süüdistada.

Allikas: Expressen
Avafoto: Pexels.com/Gratisography

 

 

 


Tags assigned to this article:
tervisTitti Holmervihastaminevihatunne

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2019 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service


blog.tr.ee