NordenBladet — 2017. aastal ilmunud Eesti inimarengu aruanne tõi välja, et rahvastiku arvu vähenemist on võimalik kompenseerida sündimuse suurendamise ja sisserändega. Tööealise elanikkonna vähenemist aitab suurem sündimus tasakaalustada alles 20–25 aasta pärast ehk siis, kui praegu sündivad lapsed jõuavad tööturule.

Äsja lõppenud RITA-ränne projekti üks põhijäreldus on see, et töötavate inimeste arv ei pruugi väheneda samas taktis tööealiste inimeste arvu vähenemisega. Aktiivsete tööturu poliitikatega on teoreetiliselt võimalik peaaegu täies ulatuses ära hoida töötavate inimeste arvu vähenemine. See tähendab, et Eestis puudub vajadus ulatuslikuks tööjõu sisserändeks.

RITA-ränne projekti teine põhijäreldus on see, et kuigi Eesti on rahvusriik ning riigi toimimise mõte on eesti rahvuse, keele ja kultuuri hoidmine läbi aegade, võidavad kõik sellest, kui ühiskonna sidusus kasvab ning kõik Eestis elavad inimesed olenemata oma rahvusest või emakeelest suudavad edukalt hakkama saada tänases avatud ja tihedalt põimunud maailmas. Projekti autorid näevad võtmelahendust koolis kui miniühiskonnas, mis seob lapsi, vanemaid ja kogukondi ning pakuvad välja viis mudelit, kuidas ühtse Eesti koolini jõuda.

Millised võiksid olla Eesti sisserände- ja lõimumispoliitikad ning millised on need viis mudelit, kuidas minna üle ühtsele Eesti koolile, räägitakse 15. jaanuaril veebis toimuval RITA-ränne projekti lõpukonverentsil “Ränne kui võimalus ja väljakutse Eesti ühiskonnale ja koolile”. Lisainfo konverentsi kohta ja registreerumise leiab siit.

Uuringu tellis Eesti Teadusagentuur, rahastades seda Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi toel valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmist RITA.