Lihavõtted Põhjamaades: påskekrim, gækkebreve, mämmi, malshættir, påskkärrning ja munadepüha

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet — Ees ootavad pikad pühad: lihavõtted. Eestis on sel ajal tavaks munade värvimine, söömine ja võidu koksimine, aga kuidas tähistatakse lihavõtteid teistes Põhjamaades?

Norra
Lihavõtted on norrakate jaoks üks tähtsamaid pühi, mille ajal keegi tööd teha ei taha. Tõeline norrakas sõidab lihavõtete ajaks mägimajakesse, mille ümbruses leidub veel ka lund, ning suusatab pea terve nädalavahetuse – seda nimetatakse hytteturiks. Uuema aja traditsioon on pühade ajal krimkadesse sukelduda: påskekrim. Pärast pikka päeva suusatamist kogunetakse teleka ette vaatama Nordic Noiri või haaratakse kätte mõni põnev krimiromaan. Muidugi on sel ajal populaarsed ka kõiksugused viktoriinid.

Taani
Mõni nädal enne lihavõtteid kirjutavad Taani lapsed salapäraseid lumehelbekujulisi kirju, mida kutsutakse gækkebreve’iks. Kiri tuleb kirjutada nii, et selle saaja ei saaks aru, kellelt see tulnud on. Vihjeks võib kirja lõppu teha nii mitu täppi, kui nimes tähti on. Kirjaga saadetakse tihti kaasa ka lumikellukesi. Kui kirja saaja saatjat ära ei arva, peab ta kirjutajale kinkima pühademuna.

Kui lapsed on vaiksel laupäeval magama läinud, külastab neid lihavõttejänku, kes peidab aeda šokolaadimune, mida lapsed ülestõusmispüha hommikul põnevusega otsida saavad.

Rootsi
Rootsis riietuvad lapsed suurel neljapäeval lihavõttenõidadeks. Nad panevad selga vanad riided, seovad pähe värvilise pearäti ning teevad põsed punaseks. Kuigi nii poisid kui ka tüdrukud kannavad traditsioonilist påskkärrningi kostüümi, panevad osad poisid selga hoopis ilusa musta ülikonna, ette suured kunstvuntsid ja pähe mõne pööningul leiduva suure kaabu. Selliseid poisse hüütakse lihavõtte vanameesteks (påskgubbar). Seejärel minnakse naabrite juurde, kellele kingitakse joonistusi või kaarte lootuses saada maiustusi.

Soome
Ka Soomes lähevad liikvele väikesed nõiad, aga joonistuste asemel on neil kaasas pajuoksad. Nad soovivad naabritele head tervist ja õnne, loevad luuletusi ning annavad neile pajuoksa. Vastutasuks oodatakse muidugi maiustusi, seega hoiavad soomlased selleks puhuks kodus korvikest šokolaadimunade või muu magusaga.

Ülestõusmispühal süüakse magustoiduks mämmit. Mämmi on veidi lögane tumepruun puding, mis on valmistatud linnastest ja rukkijahust. Kuigi see ei pruugi väga ahvatlev välja näha, on see siiski imemaitsev ja laste lemmik, eriti kui seda serveerida koore ja suhkruga.

Island
Islandlaste jaoks on lihavõtted aeg, kus saab lähedastega koos olla ja võimalikult palju süüa – näiteks röstitud lammast ja šokolaadi. Värvitud munade asemel kingitakse seal üksteisele hoopis šokolaadist mune – paskaegge. Munade seest leiab omakorda mitmesuguseid maiustusi ning mis kõige tähtsam, malshættiri – islandi vanasõna. Kogu pere istub koos ja loeb neid vanasõnu valju häälega ette, arutledes, kas need lähevad täppi või mitte. Islandlaste jaoks on malshættir nagu horoskoop!

Eesti
Lihavõttepühad tähistavad Eestis kevade algust ning on pidustuste ja traditsioonide aeg. Mõningaid 19. sajandist pärit traditsioone järgitakse tänaseni!

Eestis nimetatakse lihavõttepühi mitut moodi: ülestõusmispüha, lihavõtted (viitab otseselt liha söömisele, mis tähistas paastu lõppu), munadepüha, kiigepühad (viitab traditsioonile kiikuda esimesel ülestõusmispühal suurtel puidust külakiikedel).

Esimest ülestõusmispüha tähistatakse Eestis tavaliselt pika lõuna, munade värvimise ja traditsioonipärase lihavõttemunade jahiga. Munade kaunistamine on väga levinud, tavaliselt värvitakse mune looduslike värvidega, näiteks sibulakoorte või punapeedimahlaga ning pannakse seejärel korviga lauda kaunistama. Päris munade olemasolu on äärmiselt oluline söögijärgse munakoksimisvõistluse jaoks, mille käigus selgub igal aastal uus meister. See on lihtne – tuleb oma muna otsa koksida vastu vastase oma ning võidab see, kelle munakoor jääb terveks!

Avafoto: Pexels

 

Ahvenamaa hoolekandeskandaal: Rootsi paigutatud kliendid jäid rahvapensionist ilma

By
Helena-Reet Aari
-
Ahvenamaa sotsiaalhoolekande puudujäägid: Soome lõpetas rahvapensioni väljamaksed välisriikides elavatele isikutele. Rootsi paigutatud kliendid jäid rahvapensionist ilma.

NordenBladet – Soome abiõiguskantsler (JO) Maija Sakslin leidis omaalgatuslikus uurimises, et Ahvenamaa sotsiaalhoolekande piirkond (KST) oleks pidanud Rootsi ametivõimudega ühendust võtma märnatavalt varem ning teavitama kliente paremini välisriiki paigutamise tagajärgedest, vahendab alandsradio.ax.

Puudulik koostöö ja teavitustöö

Abiõiguskantsleri hinnangul oli KST tegevus hilinenud. Uurimisest selgus, et kontakti Rootsi ametiasutustega otsiti alles siis, kui probleemid olid juba käes – täpsemalt hetkel, mil peatati rahvapensionide väljamaksed Rootsis viibivatele klientidele.

Lisaks heidab õiguskantsler ette puudulikku nõustamist. KST oleks pidanud kliente selgelt teavitama, mida Rootsi hoolekandeasutusse paigutamine praktikas tähendab ja milliseid õiguslikke ning finantsilisi tagajärgi see endaga kaasa toob.

Õiguskindlus ja järelevalve puudumine

Kuigi õiguskantsler nentis, et KST on üldiselt järginud head haldustava (nt nõustamine toimetulekutoetuse osas), rõhutas ta, et kliendi õigusturvalisus ei tohi välisriiki paigutamise tõttu halveneda.

“Ahvenamaa ametivõimudel puudub pädevus teostada järelevalvet Rootsis asuvate hooldekodude üle, kuna seal kehtivad Rootsi seadused.”

Põhjamaade konventsiooni eiramine

Sakslin märkis, et kõnealused juhtumid kuuluvad Põhjamaade sotsiaalabi konventsiooni alla, mis eeldab ametiasutuste vahelist koostööd.

Ta rõhutas, et haavatavas seisukorras klientide ümberpaigutamisel peab vastutav ametiasutus (antud juhul KST) võtma vastuvõtva riigi ametitega ühendust eelnevalt, et tagada isikute:

  • Õigusturvalisus.

  • Võrdne kohtlemine.

Probleemi taust: Pensionide katkemine

Kriis tekkis, kui Soome lõpetas rahvapensioni maksmise välisriikides elavatele isikutele. Kuna paljud Ahvenamaa kliendid olid paigutatud Rootsi erahoolekandesse, kaotasid nad ootamatult suure osa oma sissetulekust, mis pani löögi alla nende toimetuleku välisriigis.

Avafoto on illustratiivne: Ahvenamaa pensionärid (NordenBladet)

Vaata ka:
Soome: Valitsus plaanib lõpetada välismaale pensioni maksmise

Soome Kela saatis laiali karmid kirjad: pensioni maksmine välismaale lõppeb

Soome: Tehnoloogiaettevõte Swype valmistub sisenema toidukullerite turule

By
Helena-Reet Aari
-
Soome: Swype valmistub sisenema toidukullerite turule

NordenBladet – Soome tehnoloogiaettevõte Swype valmistub sisenema toidukullerite turule, pakkudes konkurentsi suurele platvormile Wolt. Ettevõtte eesmärk on muuta turgu, keskendudes õiglusele, läbipaistvale hinnastamisele ja kullerite töötingimuste parandamisele, vahendab Iltalehti. Swype tegevjuht on Casper Nordman, kaasasutaja ja juhatuse esimees on Ranza Diven. 

Swype on viimase kolme aasta jooksul arendanud oma tellimisplatvormi ning praeguseks on võrgustikuga liitunud ligikaudu 120 restorani ja ootenimekirjas on 600 kullerit. Testveod algavad Helsingis aprillis ning täiemahuline teenus on planeeritud juunikuusse.

Olulisemad punktid uue mudeli kohta:

  • Töösuhtes kullerid: Erinevalt konkurentidest, kes kasutavad kullereid partneritena (ettevõtjatena), kavatseb Swype palgata kullerid ametlikku töösuhtesse. Sellega soovitakse tagada kindlam sissetulek ja vastavus EL-i platvormitöö direktiivile.

  • Kallim kohalvedu tarbijale: Ettevõte loobub investorite rahaga doteeritud tasuta tarnetest. Tarbija jaoks tähendab see mõne euro võrra kallimat kullerteenust, et katta kullerite ausad töötasud ja sotsiaalmaksud.

  • Restoranidele soodsamad tingimused: Swype plaanib kehtestada vahendustasudele ülempiiri. Kui praegused platvormid küsivad suurtelt tellimustelt kuni 30% vahendustasu, siis Swype soovib, et suurem osa tulust jääks restoranile ja kullerile.

  • Alternatiivsed tuluallikad: Et hoida mudelit jätkusuutlikuna, teenib ettevõte tulu lisateenustest, nagu restoranidele veebilehtede, e-poodide ja tehisintellektil põhinevate reklaamlahenduste pakkumine.

  • Säästlik kasv: Swype ehitab oma äri üles ilma suurte riskikapitali investeeringuteta, keskendudes kasumlikkusele ja pikaajalisele jätkusuutlikkusele.

Tulevikus ei välista ettevõte laienemist toidukaupade kojuveo või taksoteenuste valdkonda, kuid esialgne fookus on restoraniäri korrastamisel.

Peamised konkurendid

Swype on Soome turul huvitavas positsioonis, kuna mitmed senised hiiud on oma strateegiat muutnud. Skandinaavias ja Baltikumis on nende peamised konkurendid järgmised suurettevõtted:

Ettevõte Päritolu Staatus (Börsil/Era) Märkused
Wolt Soome Erafirma tütarettevõte Kuulub USA börsihiiglasele DoorDash (DASH). Wolt on Swype’i suurim konkurent Soomes ja Baltikumis.
Bolt Food Eesti Erafirma Bolt on korduvalt vihjanud IPO-le (börsile minekule) aastal 2025 või 2026, kuid hetkel on tegu veel eraettevõttega.
Foodora Rootsi/Saksamaa Börsifirma tütar Kuulub Saksamaa börsil noteeritud kontsernile Delivery Hero (DHER). Märkus: Foodora teatas Soome turult lahkumisest 2026. aasta alguses.
Uber Eats USA Börsifirma Emaettevõte Uber Technologies (UBER) on noteeritud NYSE börsil. Uber Eats plaanib 2026. aastal Soome turule naasta.
Just Eat Taani/UK Börsifirma Tugev Skandinaavias (eriti Taanis ja Norras). Noteeritud Amsterdami börsil nime all Just Eat Takeaway (TKWY).

Olulised tähelepanekud turuolukorra kohta:

  • Soome “duopoli” purunemine: Pikka aega valitsesid Soome turgu Wolt ja Foodora. Foodora lahkumine 2026. aasta veebruaris tekitas tühimiku, mida Swype püüab nüüd täita, pakkudes “ausamat” alternatiivi Wolti domineerimisele.

  • Börsifirmade surve: Kuna Wolt (DoorDash), Foodora (Delivery Hero) ja Uber Eats on seotud avalike aktsiaturgudega, on nad pideva surve all näidata kasumit. See on viinud kullerite tasude langetamiseni ja tarbijate teenustasude tõusuni.

  • Swype’i eristumine: Swype kasutab seda survet ära, väites, et nende mudel (kullerid palgatööl, mitte “partnerid”) on pikas perspektiivis jätkusuutlikum ja eetilisem, kuigi see tähendab tarbijale veidi kõrgemat hinda.

Enamik Swype’i suurtest konkurentidest on kas ise börsil või kuuluvad suurtele börsil noteeritud kontsernidele. Bolt on neist ainus suur tegija, kes on veel eraomandis, kuid liigub samuti börsi suunas.

Avafoto on illustreeriv: Tuginedes ettevõtte juhi Casper Nordmani Ilatalehele antud ütlustele, ei sarnane Swype’i rahastamismudel ja strateegia suurte tuntud platvormidega. Erinevalt paljudest idufirmadest, mis põletavad kasvu nimel investorite raha, rõhutab Swype isemajandavat ja jätkusuutlikku mudelit. Nordman on kinnitanud, et ettevõtte taga ei ole suuri investeerimisfirmasid. Nad ehitavad äri üles orgaaniliselt ja tulupõhiselt. (NordenBladet) 

Ahvenamaa joogivee kaitse tugevneb: uued märgistused on paigaldatud

By
Helena-Reet Aari
-
Ahvenamaa joogivee kaitse tugevneb: uued märgistused on paigaldatud

NordenBladet – Ahvenamaal on astutud oluline samm puhta joogivee turvalisuse tagamiseks. Dalkarby träski, Markusbölefjärdeni ja Långsjöni veevõtualade ümbruses on nüüdseks paigaldatud uued ja silmapaistvamad veekaitseala tähised (vattenskyddsområde). Projekti eesmärk on parandada avalikkuse teavitamist ja kaitsta saarestiku väärtuslikke veevarusid, vahendab Ålands Radio.

Selgem teave tagab parema kaitse

Ettevõtte Ålands Vatten veestrateeg ja projektijuht Ann Nedergård väljendas heameelt pikaajalise töö tulemuse üle. Tema sõnul olid varasemad tähised sageli märkamatud või raskesti mõistetavad, mistõttu paljud inimesed ei pruukinud teadagi, et viibivad piirangutega veekaitsealal.

Uued viidad on koostatud Rootsi standardite* järgi, et tagada maksimaalne nähtavus:

  • Värvilahendus: Suured kollased sildid silmapaistva sinise tekstiga.

  • Eesmärk: Ennetada tegevusi, mis võivad ohustada vee kvaliteeti, sealhulgas prügistamist.

Valmisolek kriisiolukordadeks

Kuigi igapäevane reostuse vältimine on oluline, on Nedergårdi sõnul uute märkide kõige kriitilisem roll seotud võimalike õnnetustega.

„Suurim oht on tõsine liiklusõnnetus või tulekahju vahetult veekaitseala piires. Sellistel puhkudel on määrava tähtsusega, et kõik asjaosalised ja möödujad reageeriksid viivitamatult ning teaksid täpselt, kus nad asuvad,” selgitas Nedergård.

Tõuge 2018. aasta põuast

Küsimusele, miks jõuti uue märgistuseni alles nüüd, vastas Nedergård, et murdepunktiks sai 2018. aasta erakordne põud. See periood tõstis veekaitse küsimused ühiskonnas teravalt esile ning algatas arutelu vajaduse üle parandada teavitustööd ja märgistust, et tagada joogivee kättesaadavus ka kriisiolukordades.

Uute siltide paigaldamine on vastus kogukonna pikaajalisele ootusele ja oluline investeering Ahvenamaa keskkonnaohutusse.

_________________________
* Ahvenamaa on ainuke ametlikult täielikult rootsikeelne piirkond Soomes. Tänu laialdasele autonoomiale on Ahvenamaal õigus paljudes valdkondades, sealhulgas keskkonnakaitse ja siseküsimused, ise otsustada, milliseid eeskirju ja standardeid nad rakendavad. Nad ei ole kohustatud kasutama Soome riiklikke märgistusi, kui leiavad, et mõni muu lahendus (antud juhul Rootsi oma) täidab eesmärki paremini.

Rootsi standardid (mida arendab organisatsioon Svenskt Vatten) on koostatud rootsi keeles ning on kohalikele elanikele ja ametnikele keeleliselt vahetult arusaadavad. See lihtsustab nii siltide tellimist, paigaldamist kui ka nendest arusaamist ilma tõlkes tekkivate ebatäpsusteta.

Avafoto: Uutel veekaitseala tähistel on kirjas (Vattenskyddsområde, Water protection area, Vid olycka 112). NordenBladet

Ajalooline samm Läänemerel: Femern Bælti tunnelielemendid jõuavad peagi merepõhja

By
Helena-Reet Aari
-
Ajalooline samm Läänemerel: Femern Bælti tunnelielemendid jõuavad peagi merepõhja

NordenBladet – Taani ja Saksamaa vahelise hiigelprojekti raames on saavutatud oluline tähis: spetsiaalne alus IVY on saanud ametliku heakskiidu, mis võimaldab alustada maailma pikima uputatud tunneli elementide paigaldamist, vahendab femern.com.

Pärast pikka ootust ja põhjalikke teste on Taani mereamet (Søfartsstyrelsen) andnud rohelise tule eritellimusel valminud alusele IVY. See otsus avab tee 18 kilomeetri pikkuse Femern Bælti tunneli esimese sektsiooni uputamiseks Lollandi ranniku lähedal juba sel kevadel.

Tehnoloogia tippsaavutus: Eritellimuslaev IVY

Projekti arendaja Sund & Bælt kinnitusel on IVY unikaalne insenertehniline lahendus, mis on loodud spetsiaalselt selle projekti tarbeks. Kuna tegemist on äärmiselt keeruka operatsiooniga, on ettevalmistused ja sertifitseerimine võtnud planeeritust kauem aega, põhjustades ehitustöödes ligi kaheaastase viivituse.

IVY tehnilised näitajad:

  • Struktuur: Koosneb kahest osast (IVY 1 ja 2), mida saab omavahel ühendada, et haarata hiiglaslikust tunnelielemendist.

  • Võimekus: Alus on varustatud 66 vintsiga, millel on kokku 23 kilomeetrit terastrossi.

  • Tööülesanne: Laev peab kontrollitult laskma 217 meetri pikkused ja 73 500 tonni kaaluvad betoonelemendid kuni 40 meetri sügavusele merepõhja.

“IVY on ainulaadne laev, mis on välja töötatud üksnes Femern Bælti tunneli ehituseks. Laeva ülesanne on kompleksne, mistõttu oli vajalik läbi viia pikk rida teste, et tagada vastavus nii meie kui ka ametiasutuste kõrgetele tehnilistele ja ohutusnõuetele,” selgitas Sund & Bælti aseasjajaja Lasse Vester.

Mis on Femern Bælti ühendus?

Femern Bælti projekt ei ole lihtsalt järjekordne tunnel, vaid Euroopa üks ambitsioonikamaid taristuprojekte, mis muudab Skandinaavia ja Kesk-Euroopa vahelist logistikat.

1. Maailma pikim uputatud tunnel

Erinevalt traditsioonilistest tunnelitest, mis puuritakse sügavale maa sisse, koosneb see tunnel 89 hiiglaslikust betoonelemendist, mis valatakse kuivdokis, transporditakse merele ja uputatakse merepõhja kaevatud kraavi. 79 elementi on standardsed (pikkusega 217 m) ja 10 on spetsiaalsed teeninduselemendid.

2. Ühenduse kiirus ja maht

Tunnel hakkab ühendama Taani saart Lollandi ja Saksamaa saart Fehmarni.

  • Sõiduaeg: Praegune 45-minutiline praamisõit asendub 7-minutilise rongisõidu või 10-minutilise autosõiduga.

  • Struktuur: Tunnelis on kaks kaherajalist autoteed ja kaks elektrifitseeritud raudteed.

3. Logistiline “roheline koridor”

Projekt on osa Euroopa ülesest TEN-T võrgustikust. See lühendab märkimisväärselt rongisõitu Hamburgi ja Kopenhaageni vahel (umbes 4,5 tunnilt vähem kui 3 tunnini), pakkudes konkurentsivõimelist alternatiivi lühimaalendudele ja vähendades kaubavedude süsinikujalajälge.

4. Ehituslik väljakutse

Ehitus toimub Rødbyhavni rajatud hiiglaslikus tehases, mis on oma pindalalt üks maailma suurimaid betoonivalu üksusi. Pärast elementide valmimist suletakse nende otsad veekindlalt, elemendid pukseeritakse IVY abil õigesse asukohta ja langetatakse sentimeetri täpsusega merepõhja, kus need omavahel ühendatakse.

Projekti lõplik valmimine on planeeritud 2029. aastasse, mil see asendab praeguse praamiühenduse püsiva ja ilmastikukindla trassiga.
___________________________________

Femern A/S on riigiettevõte, mis kuulub 100% Taani riigile.

  • Omanik: Femern A/S on kontserni Sund & Bælt Holding A/S tütarettevõte.
  • Riiklik kontroll: Sund & Bælt Holding kuulub täielikult Taani transpordiministeeriumile.
  • Rahastamismudel: Projekti rahastatakse riigi garanteeritud laenudega, mida hakatakse tagasi maksma tunneli valmimise järel kogutavatest kasutustasudest (teemaksudest). See on sarnane mudelile, mida kasutati Storebælti ja Øresundi sildade puhul.

Kuigi Femern A/S ise börsil ei ole, on projekti kaasatud mitmed suured rahvusvahelised börsiettevõtted (peatöövõtjad), kes kuuluvad konsortsiumitesse nagu Femern Link Contractors (FLC). Nende hulka kuuluvad näiteks Prantsuse kontsern Vinci ja Saksa ettevõte HOCHTIEF.

Avafoto: Kliendi sõnul koosneb IVY laev kahest alusest 1 ja 2, mida saab omavahel ühendada ja tunnelielementi haarata. Alusel on 23 kilomeetrit terastraati, mis on jaotatud 66 vintsi peale. Neid kasutatakse tunnelielementide langetamiseks. (© Sund&Bælt)

123...1,973Page 1 of 1,973