Taani: Øresundist leitud 1801. aasta merelahingu ohvri säilmed jäävad muuseumikogusse

By
Helena-Reet Aari
-
Taani: Øresundist leitud 1801. aasta Reidilahingu ohvri säilmed jäävad muuseumikogusse

NordenBladet – Arheoloogid on Øresundi põhjas asuvast laevavrakist leidnud lõualuu ja hambad inimeselt, kes hukkus 1801. aastal toimunud Lahingus Kopenhaageni all ehk Reidilahingus (taani keeles Slaget på Reden). Tegemist on ühe kaitsjaga, kes osales Kopenhaageni kaitsmisel Briti laevastiku vastu.

Reidilahing ehk Esimene Kopenhaageni lahing peeti 2. aprillil 1801 Kopenhaageni all Suurbritannia ja Taani laevastiku vahel. Briti rünnakut juhtis Horatio Nelson, Taani kaitset Olfert Fischer. Lahing lõppes Taani-Norra vaherahuga ning kuigi britid pidasid seda selgeks võiduks, on selle tulemus Taani ajalookäsitluses vaieldav.

Mälestusküngas Holmeni kalmistul Kopenhaagenis

Ajalooliste andmete järgi maeti pärast lahingut üle 500 hukkunud sõduri ühisesse mälestuskünkasse Holmeni kalmistul Kopenhaagenis. Uus leid sinna siiski tõenäoliselt ei jõua. Taani muuseumiseaduse järgi käsitletakse inimjäänuseid muuseumikogude osana samadel alustel nagu muid arheoloogilisi leide, mistõttu võivad säilmed jääda arhiivikasti või sattuda näitusele.

Redeni merelahingus kaitsesid umbes 6000 taanlast ja norralast Kopenhaagenit Briti rünnaku eest. Lahingus hukkus sadu inimesi. Holmeni kalmistu ühishauda maeti nii lihtsõdurid kui ka ohvitserid, mis oli uuema Taani ajaloo kontekstis erandlik lahendus. Need, kelle säilmeid toona ei leitud, ühishauda ei jõudnud.

Muuseumide suhtumine inimjäänuste eksponeerimisse on viimastel aastatel rahvusvaheliselt palju tähelepanu saanud. Taanis tehtud uuringu põhjal toetab suur osa elanikest inimjäänuste näitamist muuseumides, kui see aitab ajalugu ja inimeste elukäiku paremini mõista. Sellised leiud võivad anda teavet inimese tervise, toitumise ja päritolu kohta.

Samas peetakse Redeni merelahingust pärit säilmeid tundlikuks piirjuhtumiks, sest need on võrreldes muistsete leidudega märksa uuemad ja potentsiaalselt vähem anonüümsed. Allikate järgi jäi liinilaevalt Dannebroge pärast lahingut teadmata kadunuks vaid 19 inimest, mistõttu võib leitud lõualuu võimalikku omanikku olla võimalik märkimisväärselt kitsamalt määratleda. See tähendab, et teoreetiliselt võivad olemas olla ka järeltulijad.

Praeguse hinnangu järgi jääb leid tõenäoliselt muuseumikogusse, kuid näitusele jõudmine sõltub sellest, kas säilmel on eriline teaduslik või ajalooline väärtus.

Vaata ka:
Mõni aasta tagasi tegid Viikingilaevamuuseumi merendusarheoloogid Øresundis veel ühe erakordse avastuse: maailma suurima koge ehk 15. sajandist pärit kaubalaeva. Selle tähelepanuväärse leiu kohta saab vaadata dokumentaalfilmi „Gåden i dybet” (eesti keeles Mõistatus sügavuses) Taani DR TV-s (LINK seriaalile).

Avafoto: Reidilahingust pole säilinud palju esemeid – küll aga on sellest mitu maali. Siin on üks Christian Mølstedi (1862–1930) teos, mis kujutas lahingut, mis toimus ammu enne tema sündi. (Foto: © Christian Mølsted/ Avalik omand)

Lars Løkke Rasmussen: Iraanile on vaja avaldada tugevat rahvusvahelist survet

By
Helena-Reet Aari
-
Lars Løkke Rasmussen: Iraanile on vaja avaldada tugevat rahvusvahelist survet

NordenBladet – Taani välisministri kohusetäitja Lars Løkke Rasmussen osales eile (02. aprillil) Suurbritannia välisministri Yvette Cooperi kokku kutsutud kohtumisel, kus arutati kriitilist olukorda Hormuzi väinas. Rasmussen rõhutas pärast kohtumist, et rahvusvaheline kogukond peab Iraanile avaldama ühist ja tugevat survet.

Globaalne majanduslik oht

Videokohtumisel osales 35 kolleegi üle maailma, et arutada olukorda pärast seda, kui Iraan on de facto sulgenud vaba meresõidu piirkonnas. Rasmusseni sõnul on olukord murettekitav nii globaalselt kui ka Taanile kohalikul tasandil.

“Kui olukord peagi ei deeskaleeru, seisame silmitsi pikaajalise globaalse majanduslangusega, mis annab tunda ka Taanis,” märkis minister sotsiaalmeedias.

Rasmussen tõi esile, et sulgemise tõttu on tekkinud reaalne nafta- ja gaasinappus. Praeguse seisuga on piirkonnas lõksus ligikaudu 20 000 meremeest ja suur hulk tankereid. Taani kui suure mereriigi jaoks on vaba seilamine elutähtis ning riik teeb aktiivset tööd ÜRO Julgeolekunõukogus, et võtta vastu resolutsioon vaba meresõidu taastamiseks.

Diplomaatiline koordineerimine

Lahenduse leidmiseks on Rasmussen olnud tihedas kontaktis nii Araabia Ühendemiraatide välisministri Abdullah bin Zayed Al Nahyani kui ka Prantsuse kolleegi Jean-Noël Barrot’ga. Kuigi minister tõdes, et ainuüksi Julgeolekunõukogu otsusest ei piisa, on see siiski vältimatu osa lahendusest.

Briti välisminister Yvette Cooper kinnitas pärast kohtumist, et riigid on valmis kasutama “kõiki võimalikke diplomaatilisi, majanduslikke ja koordineeritud meetmeid”, et avada Hormuzi väin uuesti liiklusele. Briti peaminister Keir Starmer on samas hoiatanud, et lahenduse leidmine ei saa olema kerge ülesanne.

Kaja Kallas: EL-i missiooni tuleb laiendada

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas rõhutas samuti olukorra tõsidust. Tema hinnangul on hädavajalik laiendada Euroopa Liidu mereväemissiooni (Aspides), mis loodi algselt 2024. aastal vastusena huthide rünnakutele Punasel merel.

Kallase peamised seisukohad:

  • Majandusturvalisus: Maailm ei saa endale lubada veel ühe kriitilise kaubatee kaotamist.

  • Rahvusvaheline õigus: Hormuzi väin peab teenima kogu maailma huve.

  • Iraani vastutus: Iraanile ei tohi anda voli nõuda teistelt riikidelt laevade läbisõidu eest “maksu”.

Olukord Hormuzi väinas püsib pingeline ning rahvusvaheline kogukond jätkab konsultatsioone järgmiste sammude astumiseks, et vältida ulatuslikumat energiakriisi ja majanduslikku kahju.

Avafoto: Taani välisministri kohusetäitja Lars Løkke Rasmussen (NordenBladet)

Vaata ka:
Suurbritannia juhib 35 riigi arutelu Hormuzi väina taasavamiseks

Rootsi ja Taani vaheline pendelränne üle Øresundi silla näitab jätkuvat kasvutrendi

By
Helena-Reet Aari
-
Rootsi ja Taani vaheline pendelränne üle Øresundi silla näitab jätkuvat kasvutrendi

NordenBladet – Värsked andmed Øresundi sillalt kinnitavad, et huvi piiriülese töötamise vastu on jätkuvas tõusutrendis. 2026. aasta esimese kolme kuu statistika kohaselt kasutas Rootsi ja Taani vaheliseks pendelrändeks autot 5,5 protsenti rohkem inimesi kui eelmisel aastal samal perioodil. Märkimisväärne on asjaolu, et ka 2025. aasta oli omakorda rekordiline.

Praeguseks ületab silla igapäevaselt juba üle 6 000 autojuhi. Øresundi silla müügi- ja turundusdirektor Berit Vestergaard selgitab, et liikumine toimub peamiselt Rootsist Taani suunal.

“Üha enam rootslasi näeb Taanis häid karjäärivõimalusi. Rootsi poolel on töötuse määr veidi kõrgem, samas kui Taani poolel meelitavad töötajaid väga atraktiivsed palgad,” märkis Vestergaard.

Silla administratsioon prognoosib, et see kasvutrend jätkub ka ülejäänud aasta jooksul, kuna majanduslik integratsioon kahe riigi vahel süveneb.

Øresundi sild: Ühenduslüli ja liikluskorraldus

Øresundi sild (taani keeles Øresundsbroen, rootsi keeles Öresundsbron) on inseneriteaduse meistriteos, mis ühendab Taani pealinna Kopenhaagenit ja Rootsi suurlinna Malmöt. 1. juulil 2000 avatud ühendus koosneb tegelikult kolmest osast:

  1. Tunnel (4 km): Amageri saarelt algav veealune osa.

  2. Peberholmi tehissaar (4 km): Koht, kus tee tõuseb tunnelist maapinnale.

  3. Sild (8 km): Kahetasandiline konstruktsioon, kus ülemisel korrusel sõidavad autod ja alumisel rongid.

Liiklus ja reeglid

Sild on avatud ööpäevaringselt, kuid liiklejad peavad arvestama Skandinaavia ilmastikuoludega. Tugeva tuule korral (üle 25 m/s) võidakse sild ajutiselt sulgeda. Liiklusvoog on jaotatud nii, et pendeldajad saavad kasutada automaatseid sõiduradasid, mis muudab piiriületuse kiireks ja sujuvaks.

Teemaksud ja soodustused

Silla ületamine on tasuline ning hinnakiri sõltub sõiduki tüübist ja makseviisist. 2026. aasta seisuga on peamised kategooriad järgmised:

  • Ühekordne pilet: Kõige kallim variant juhuslikule reisijale, mida saab osta kohapeal või veebist.

  • ØresundGO: Aastamaksuga leping, mis on mõeldud regulaarsetele reisijatele. See alandab ühe ülesõidu hinda märkimisväärselt (sageli üle 50%).

  • Pendeldajate leping: Spetsiaalselt tööasjus reisijatele mõeldud pakett, kus pärast teatud arvu sõitusid kuus muutuvad järgnevad ülesõidud veelgi soodsamaks.

Maksmiseks kasutatakse peamiselt numbrimärgi tuvastust või Bizz-seadet, mis võimaldab peatumatult läbi maksuväravate sõita. Tänu nendele lahendustele on sild muutnud Kopenhaageni ja Malmö sisuliselt üheks suureks ühiseks tööturupiirkonnaks.

Avafoto: Malmö, Rootsi (Unsplash)

Ahvenamaa: Rekordarv ahvenaid Torpfjärdeni kanalis – elupaikade taastamine kannab vilja

By
Helena-Reet Aari
-
Ahvenamaa: Siin on ametlik kokkuvõte ja selgitus Ahvenamaa kalanduse eduloo kohta, mis põhineb Torpfjärdeni kanali värsketel andmetel. Rekordarv ahvenaid Torpfjärdeni kanalis – elupaikade taastamine kannab vilja

NordenBladet – Ahvenamaa kalakaitseühing (Ålands fiskevårdsförening) teatas tänavusel kevadisel kontrollpüügil uuest rekordist: Jomala vallas asuvas Torpfjärdeni kanalis on registreeritud juba üle 1000 ahvena. Võrdluseks – aastatel 2022 ja 2023 jäi registreeritud kalade arv samal perioodil vaid 140 isendi kanti.

Projekt sai alguse 2019. aastal, mil rajati kanaliühendus Bursfjärdeni ja Torpfjärdeni vahele, et taastada kalade loomulik rändetee.

„Meil on kanalis püünis, mille paneme iga päev üles ja registreerime kalade arvu, peamiselt ahvenaid, aga ka aeg-ajalt haugi ja säina,“ rääkis ühingu esimees Torsten Fredriksson Ålands raadiole.

Miks on kalade loendamine ja registreerimine oluline?

Võiks küsida, miks kulutavad spetsialistid nädalaid aega, et iga päev käsitsi kalu üle lugeda ja kirja panna. Sellel on mitu kriitilist põhjust, mis ulatuvad kaugemale lihtsalt statistikast:

1. Elupaikade taastamise edukuse hindamine

Torpfjärden on madal ja soe laht, mis on bioloogiliselt väga produktiivne – see tähendab, et see on ideaalne “lasteaed” kevadel kudevatele kalaliikidele nagu ahven, haug ja säinas. Kanali rajamine oli suur investeering ning monitooring tõestab, et investeering tasus end ära. See kinnitab, et kalad on uue tee omaks võtnud.

2. Kalavarude majandamine ja prognoosimine

Täpsed numbrid aitavad teadlastel ja kalakaitseühingutel mõista kohalike kalavarude seisukorda.

  • Andmete võrdlus: Kui 140 kala asemel liigub kudealale 1000 kala, prognoosib see märgatavat kalasaagi kasvu lähiaastatel ka ümbritsevates merevetes.

  • Liigiline jaotus: Kuigi põhirõhk on ahvenal, registreeritakse ka hauge ja säinaid, mis annab pildi lahe ökosüsteemi mitmekesisusest.

3. Keskkonnamuutuste jälgimine

Kalade rändekäitumine on otseselt seotud veetemperatuuri ja kevade saabumisega. Igapäevane püüniste kontrollimine annab väärtuslikku infot selle kohta, kuidas kliimamuutused või veetaseme kõikumised mõjutavad Läänemere kalastikku.

4. Vaba rändetee tagamine

Püüniste kontrollimine (“vittja”) tähendab ka seda, et hoitakse silm peal kanali läbitavusel. See tagab, et rändetee ei oleks ummistunud ning kaladel on vaba pääs madalatesse ja soojadesse kudeveekogudesse, kus marja areng on kiireim ja noorkalade ellujäämus suurim.

Kokkuvõtteks: Torpfjärdeni projekt on suurepärane näide sellest, kuidas inimtegevusega saab parandada looduslikke tingimusi. Rekordiline ahvenate arv ei ole mitte ainult rõõmustav uudis kalameestele, vaid märk tervenevast rannikuökosüsteemist.

Avafoto on illustreeriv (NordenBladet)

Gröönimaa: Uus aruanne naiste rollist kalandussektoris

By
Helena-Reet Aari
-
Gröönimaa: Uus aruanne naiste rollist kalandussektoris

NordenBladet – Gröönimaa Kalandus-, jahindus-, põllumajandus- ja isemajandamisministeerium on avaldanud uue aruande, mis käsitleb naiste osalust ja rolli kalandussektoris. Aruande eesmärk on kaardistada naiste praegune olukord sektoris ning luua tugev alus edasiseks diskussiooniks soolise võrdõiguslikkuse üle kalanduses, vahendab naalakkersuisut.gl.

Sooline võrdõiguslikkus kui arengu nurgakivi

Sooline võrdõiguslikkus on üks inimese põhiõigusi ning õiglase ja hästi toimiva ühiskonna alustala. Erinevad analüüsid on näidanud, et riigid ja ettevõtted, mis suudavad naisi ja mehi võrdselt kaasata, on majanduslikult edukamad, näidates kõrgemat tootlikkust, suuremat innovatsioonivõimekust ja kiiremat arengut.

Naiste praegune panus ja väljakutsed

Aruanne kinnitab, et naised on kalandussektoris juba praegu aktiivselt tegevad. Nad töötavad nii:

  • rannakaluritena väikelaevadel,

  • töötlemistehaste spetsialistidena,

  • kalandus- ja jahindusinspektoritena,

  • administratiivsetel ametikohtadel.

Sellele vaatamata on naised antud majandusharus endiselt vähemuses. Ministeeriumi eesmärk on juhtida tähelepanu asjaolule, et ajalooliselt meestekeskne sektor vajab laiemat vaadet, et tagada ressursi õiglane kasutus.

Ühine ressurss ja tulevikuvaade

Vastavalt 23. mail 2024. aastal vastu võetud kalandusseadusele on Gröönimaa kalavarud ühiskonna ühine omand. Kui me soovime oma loodusvarasid maksimaalselt ja jätkusuutlikult ära kasutada, on oluline küsida, kas on põhjendatud olukord, kus vaid üks sugupool on ühise väärtuse kasutamisel domineeriv.

Käesoleva aruande avaldamisega rõhutab ministeerium naiste olulisust kalandussektoris ning kutsub üles looma kaasavamat keskkonda ühes riigi tähtsaimas majandusharus.

Avafoto: NordenBladet

Loe ka:
Gröönimaa: Kandideeri omavarustatuse arendamise toetusele hiljemalt 1. maiks

123...1,973Page 2 of 1,973