Ülevaade Gröönimaa mäenõlvade seirest: Umiammakku Nunaat ja Kangerluarsuk

By
Helena-Reet Aari
-
Ülevaade Gröönimaa mäenõlvade seirest: Umiammakku Nunaat ja Kangerluarsuk

NordenBladet – Viimase perioodi seireandmed näitavad, et jälgitavatel alaadel Umiammakku Nunaat ja Kangerluarsuk ei ole oodata vahetut ja ulatuslikku mäenõlvade varingut, mis võiks põhjustada asustatud punktidele ohtliku tsunami, vahendab govmin.gl.

Siiski püsib lokaalne oht ning ametkondlikud soovitused on järgmised:

1. Peamised tähelepanekud ja ohuhinnang

  • Lokaalsed varingud: Kaartidel (joonised 1 ja 2) punasega märgitud piirkondades esineb jätkuvalt kivivaringuid ja väiksemaid maalihkeid.

  • Ohutussoovitus: Piirkonnas liikuvatel inimestel (nii maal kui merel) on tungivalt soovitatav hoiduda ohustatud nõlvade lähedusse minemisest.

Ülevaade Gröönimaa mäenõlvade seirest: Umiammakku Nunaat ja Kangerluarsuk
Joonis 1 (govmin.gl)

Ülevaade Gröönimaa mäenõlvade seirest: Umiammakku Nunaat ja Kangerluarsuk
Joonis 2 (govmin.gl)

2. Olukord seirepiirkondades

Umiammakku Nunaat

Viimase kuu jooksul kogutud andmed kinnitavad, et jälgitavatel nõlvadel jätkub pidev ja aeglane pinnase liikumine. Kivivaringuid esineb peaaegu igapäevaselt (vt joonis 1).

Kangerluarsuk

  • Kangerluarsuk Kangilleq: Nõlva ülaosa liikumistempo on alates sügisest aeglustunud, mis on kooskõlas varasemate aastate sesoonsete mustritega.

  • Kangerluarsuk Killeq ja rannikuäärsed alad: Nõlvade alumises osas, ranniku vahetus läheduses, on täheldatud jätkuvat aktiivset liikumist ja sagedasi kivistisid (joonisel 2 punasega märgitud alad).

  • Tsunami oht: On tõenäoline, et nendelt rannikuäärsetelt nõlvadelt võib toimuda väiksemaid, kuid terviklikke varinguid otse merre. See võib põhjustada lokaalseid tsunamisid vahetus läheduses, kuid prognoosi kohaselt ei kujuta need ohtu kaugemal asuvatele asulatele.

3. Edasine tegevus

Järgmine korraline olukorra hindamine avaldatakse kolmapäeval, 6. mail 2026. Olukorra ootamatu halvenemise korral väljastatakse erakorraline teade viivitamatult.

Gröönimaa: Kandideeri omavarustatuse arendamise toetusele hiljemalt 1. maiks

By
Helena-Reet Aari
-
Gröönimaa: Kandideeri omavarustatuse arendamise toetusele hiljemalt 1. maiks

NordenBladet – Kalandus- ja põllumajandusministeerium kutsub ettevõtjaid taotlema toetust projektidele, mis suurendavad Gröönimaa omavarustatust ja edendavad kohalikku tootmist. 2026. aastaks on fondis kokku üle 4,2 miljoni krooni, et aidata kaasa uute töökohtade loomisele ja jätkusuutlikule majanduskasvule. Kandideerida saab kuni 1. maini, keskendudes eelkõige masinate soetamisele, töötajate õppele või tootmise kaasajastamisele.

Kogu riigi ettevõtetele, kes soovivad panustada omavarustatuse arendamisse*, on 2026. aastaks eraldatud toetusteks kokku 4 273 000 Taani krooni, vahendab naalakkersuisut.gl.

Toetust saab taotleda uuenduslikele ja kohalikul tasandil põhinevatele projektidele ning tegevustele, mille eesmärk on tugevdada omavarustatust ja edendada jätkusuutlikku kohalikku tootmist.

Muuda oma ideed tegelikkuseks – taotle toetust juba täna

Kas teil on visioon ettevõttest, mis suurendaks meie riigi iseseisvat varustuskindlust? Või on teil idee, mis edendaks tootmist kohalikust toorainest, looks uusi töökohti ning pakuks jätkusuutlikke ja innovaatilisi lahendusi ärisektorile?

Kui jah, siis nüüd on taas avatud taotlusvoor omavarustatuse arendamise projektide toetamiseks.

Taotluste esitamise tähtaeg on 1. mai 2026.

Lisateavet toetuste ja taotlemisprotsessi kohta leiate portaalist Sullissivik (otsige: “Taotle omavarustatuse arendamise toetust”).

Tingimused ja nõuded

Taotleja peab suutma tõendada konkreetse projekti rahastamisvajadust. Samuti peab taotleja selgitama, kuidas planeeritud tegevus aitab kaasa ettevõtte toodangu arendamisele. Toetust saab kasutada järgmisteks tegevusteks (toetust ei saa taotleda jooksvateks tegevuskuludeks):

  • Uute seadmete ja masinate soetamine;

  • Töötajate koolitamine;

  • Tootmisseadmete renoveerimine.

Kontaktandmed

Täpsema info saamiseks võtke palun ühendust kalandus-, jahindus-, põllumajandus- ja omavarustatusministeeriumiga:

  • E-post: apn@nanoq.gl

  • Telefon: +299 34 50 00

 
__________________________________
* Omavarustatuse arendamine tähendab riigi või piirkonna suutlikkuse suurendamist toota ise vajalikke kaupu ja teenuseid (peamiselt toitu ja energiat), et vähendada sõltuvust välisriikide impordist.

See on suunatud kolmele eesmärgile:

  • Sõltumatus: et kriiside või tarneraskuste korral saaksime ise hakkama.

  • Kohalik majandus: et raha jääks koju, toetades kohalikke tootjaid ja luues uusi töökohti.

  • Jätkusuutlikkus: et eelistataks kohalikku toorainet ja keskkonnasäästlikumaid lahendusi pikkade transpordiahelate asemel.

Loe ka:
Gröönimaa tugevdab elanikkonnakaitset – Valmisolekuvarustus jaotatakse omavalitsuste vahel

Eesti: Vabariigi Valitsus otsustas alustada ettevalmistusi AS-i Omniva erastamiseks

By
Helena-Reet Aari
-
Eesti: Vabariigi Valitsus otsustas alustada ettevalmistusi AS-i Omniva erastamiseks

NordenBladet – Vabariigi Valitsus kiitis heaks regionaal- ja põllumajandusministri ettepaneku võõrandada riigile kuuluvad AS-i Omniva aktsiad avaliku enampakkumise teel. Müügiprotsessi lõpuleviimine ja aktsiate müügilepingu sõlmimine on planeeritud 2027. aastasse.

Riik on Omniva (AS Eesti Post) ainus omanik (talle kuulub 100% aktsiatest). Valitsus otsustas aktsiad erasektorile võõrandada. Aktsiate müümise peamiseks ajendiks on drastiliselt muutunud turuolukord. Kui ajalooliselt oli ettevõtte põhirõhk postiteenusel, siis tänaseks on fookus nihkunud paki- ja logistikaärisse, mis toimib vaba konkurentsi tingimustes. Samal ajal on nõudlus traditsioonilise postiteenuse järele kiirelt hääbunud – viimase viie aasta jooksul on universaalse postiteenuse (UPT) maht vähenenud üle 75%.

Teenuse kättesaadavus on tagatud regulatsioonidega

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terras kinnitas valitsuse pressikonverentsil, et omanikuvahetus ei sea ohtu postiteenuse kättesaadavust.

„Oluline on siinkohal rõhutada, et see otsus ei muuda universaalse postiteenuse osutamise põhimõtteid. Teenuse osutamise kohustus tuleneb riiklikust regulatsioonist ning riigil säilivad ka edaspidi hoovad, et tagada teenuse järjepidevus ja kvaliteet üle Eesti,“ selgitas minister Terras.

Vastavalt 2025. aasta detsembris kinnitatud omaniku ootustele jääb ettevõtte strateegiliseks eesmärgiks jätkusuutliku UPT pakkumine. Kehtiva hanke kohaselt on Omnival kohustus osutada universaalset postiteenust Eestis vähemalt 2029. aastani.

Majandusnäitajad ja turusurved

Eelmise aasta majandustulemused peegeldavad selgelt ärimudeli transformatsiooni. Omniva kontserni müügitulu ulatus 154,7 miljoni euroni ning normaliseeritud puhaskasum oli 1,4 miljonit eurot.

Samas süvenes lõhe logistika ja postiteenuse vahel:

  • Logistika: Kontsern käsitles aasta jooksul rekordilised 50,3 miljonit pakki.

  • Postiteenus: Universaalne postiteenus jäi 2,1 miljoni euroga kahjumisse, kusjuures teenuse maht kahanes aastaga veel 13%.

AS Eesti Post

AS Eesti Post, mis kasutab kaubamärki Omniva, on rahvusvaheline logistikaettevõte, mille ainuomanik on seni olnud Eesti riik. Ettevõte on Eesti suurim postiteenuste osutaja, hallates riigi üleriigilist postivõrku.

Peamised faktid ja tegevusvaldkonnad:

  • Ajalugu: Eesti Post asutati 1918. aastal; kaubamärk Omniva võeti kasutusele 2014. aastal, et tähistada uuenenud fookust kaasaegsetele logistikalahendustele ja rahvusvahelistumisele.

  • Geograafiline haare: Omniva tegutseb lisaks Eestile ka Lätis ja Leedus, olles üks Baltikumi juhtivaid pakiautomaatide võrgu operaatoreid.

  • Universaalne postiteenus (UPT): See on riigi poolt reguleeritud teenus, mis tagab kirjade ja pakkide kättesaadavuse ühtse tariifiga kogu riigi territooriumil, kaasa arvatud hajaasustusega piirkondades.

  • Logistikakeskus: Ettevõttel on Rae vallas asuv Baltikumi üks kaasaegsemaid logistikakeskusi, mis suudab sorteerida kümneid miljoneid saadetisi aastas.

Avafoto on illustreeriv (NordenBladet)

Nordecon rajab 110 miljoni euro eest Pärnumaale riigikaitselist taristut

By
Helena-Reet Aari
-
Nordecon sõlmis 110 miljoni euro ehituslepingu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega. Nordecon rajab 110 miljoni euro eest Pärnumaale riigikaitselist taristut

NordenBladet – Börsil noteeritud ehituskontsern Nordecon AS teatas mahuka ehituslepingu sõlmimisest Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega (RKIK). Projekti raames rajatakse Pärnumaale, Ermistu piirkonda, strateegiliselt oluline toetav taristu, mille maksumus ulatub 110 miljoni euroni.

Nordecon AS ja kontserni tütarettevõte Embach Ehitus OÜ on ühispakkujatena võitnud hanke, mis märgib üht viimaste aastate suurimat investeeringut Eesti riigikaitselisse ehitusse. Lepingu kohaselt projekteeritakse ja ehitatakse välja Pärnumaa kaitsetööstuspargi ja seda toetavate üksuste vajadusteks mõeldud baastaristu.

Projekti fookus: Ermistu kaitsetööstuspark

Sõlmitud leping on otseselt seotud Eesti esimese riikliku kaitsetööstuspargi arendamisega. Riik on eraldanud Ermistu piirkonnas asuva maa-ala, et luua tingimused laskemoona ja muu militaartehnika tootmiseks. Nordeconi ülesandeks on tagada selleks vajalik vundament:

  • Logistiline võimekus: Teedevõrgu ja juurdepääsude rajamine rasketehnikale.

  • Tehnovõrgud: Mahukate kommunikatsioonide, sealhulgas energia- ja veeühenduste väljaehitamine.

  • Toetavad rajatised: Turvaelementide, piirete ja spetsiifiliste hoiualade rajamine.

Juhtkonna kommentaarid

Nordeconi esindajate sõnul on tegemist vastutusrikka ülesandega, mis nõuab nii tsiviilehituse kui ka riigikaitseliste erinõuete süvitsi tundmist.

„See leping on kinnitus Nordeconi ja Embach Ehituse võimekusest juhtida üliolulisi ja mastaapseid taristuprojekte. Meie roll on luua keskkond, mis võimaldab Eesti kaitsetööstusel uuele tasemele liikuda.“

Mõju kontserni majandustulemustele

110 miljoni eurone leping on märkimisväärne täiendus Nordeconi lepingute portfellile, mis on viimasel aastal näidanud stabiilset kasvu hoolimata ehitusturu üldisest jahenemisest.

  • Lepingu maksumus: 110,4 miljonit eurot (lisandub käibemaks).

  • Teostusaeg: Tööd on planeeritud etapiviisiliselt, kusjuures esimene oluline valmidusaste saavutatakse prognooside kohaselt järgmise kahe aasta jooksul.

  • Tööhõive: Projekt kaasab arvukalt kohalikke alltöövõtjaid, andes olulise impulsi Pärnumaa majandusele.

Nordecon AS aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas. Kontserni 2025. aasta auditeerimata konsolideeritud müügitulu oli 208 miljonit eurot, mis tähendab, et antud üksikprojekt moodustab märkimisväärse osa kontserni aastasest mahust.

Nordecon AS on Eesti ehituskontsern, mille tegevus hõlmab hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimist ja peatöövõttu. Kontserni ettevõtted tegutsevad Eestis, Ukrainas ja Rootsis.

Avafoto on illustreeriv: Nordecon sõlmis 110,4 miljoni euro suuruse ehituslepingu Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega (NordenBladet)

Norra põhjapõdrakasvatus kriisis: riik nõuab tuhandete loomade hukkamist

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Norra põhjapõdrakasvatusnõukogu (Reindriftsstyret) on vastu võtnud otsuse, mille kohaselt tuleb Lääne-Finnmargi piirkonnas järgmise kolme aasta jooksul tappa üle 8200 põhjapõdra.

Ametnike hinnangul on loomade arvukus tõusnud tasemeni, mis ei ole karjamaade seisukohalt jätkusuutlik. Riik soovib viia karjade suuruse tagasi 15 aasta tagusele tasemele, et vältida ülekarjatamist ja tagada piirkonna ökoloogiline tasakaal.

Otsus on tekitanud põhjapõdrakasvatajate seas tugevat pahameelt ja meeleheidet, kuna paljude jaoks tähendab see elatise kaotust. Eriti rängalt tabab nõue neid kasvatajaid, kellele põhjapõdrad on ainus sissetulekuallikas. Kriitikute sõnul ei kata väiksem karja suurus enam ära kõrgeid tegevuskulusid, nagu kütusehinnad ja varustus, muutes traditsioonilise eluviisiga jätkamise majanduslikult võimatuks. Samuti muretsetakse, et loomade arvu piiramine takistab traditsioonide edasiandmist järglastele, kellele on ajalooliselt kogutud oma nimele kuuluv kari juba varases nooruses.

Vaidluse keskmes on ka meetod, kuidas loomade arvu vähendatakse. Kuna mitmed piirkonnad ei suutnud ise kärpimisplaanis kokku leppida, rakendas riik seadust, mis nõuab kõigilt osapooltelt võrdset loomade arvu. Saami esindajad ja osa nõukogu liikmeid on sellele vastu, märkides, et selline mehhaaniline jagamine eirab saami kultuuripärandit ja traditsioonilisi teadmisi. Samas rõhutab nõukogu esimees Inge Ryan, et kärpimine toimub järk-järgult kolme aasta jooksul ning on vajalik samm põhjapõdrakasvatuse pikaajaliseks ellujäämiseks, vahendab NRK.

Kohalikud kasvatajad kaaluvad nüüd õigusabi otsimist, et vaidlustada riiklik otsus, mida nad peavad inimõiguste riiveks ja katastroofiks kogu valdkonnale. Samal ajal kui ametkond rõhutab seadusepärast ja kokkulepitud protsessi, tunnevad põlisrahva esindajad, et nende tegelikku argipäeva ja ellujäämisvõimalusi ei mõisteta piisavalt.

Vaata ka:
Droonid ja tehisintellekt: Skandinaavia põhjapõdrakasvatuse tulevik on kohal

1234...1,973Page 3 of 1,973