NordenBladet — Arktika tundra on olnud madalakasvulise rohu ja kääbuspõõsastiku kasvukohaks. Trotsides karme ilmastikutingimusi kasvavad need taimed tavaliselt küllaltki maadligi ning vaid mõne sentimeetri kõrguseks. Kuid nüüd on kõrgemakasvulised taimeliigid hakanud vaikselt üle võtma tundraalasid, selgub äsja ajakirjas „Nature“ avaldatud uuringust, milles osales ligi 130-liikmeline rahvusvaheline teadlaste töörühm, kuhu kuulus ka Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia professor Ülo Niinemets. Viimase kolmekümne aasta jooksul on kogu tundrataimestik kasvanud kõrgemaks.
Uuringu käigus analüüsiti kõige mahukamat andmebaasi Arktika tundrataimede kohta, mis eales koostatud on. Uuringus kasutati andmeid ligi 120st kasvukohast, millest enamus asus arktilises regioonis Alaskal, Kanadas, Islandil, Skandinaavias ja Siberis. Taimede kõrgemaks kasvamise peamiseks põhjuseks peetakse Arktika kliima soojenemist. Viimase kolmekümne aasta jooksul on õhutemperatuurid Arktikas tõusnud ca 1?C suvel ja 1.5?C talvel. Nende näitajatega on Arktika üks planeedi kiiremini soojenevaid piirkondi. Detailne andmete analüüs näitas, et soojemas kliimas ei kasva kõrgemaks mitte ainult üksikud taimed, vaid kogu taimekooslus on muutunud kõrgemakasvuliseks.
„Tundras on kliima muutumine eriti aktuaalne: liustikud sulavad peaaegu silmanähtavalt ning taimekoosluste muutus algab kohe. Juba varasematest mudelitest oli teada, et globaalsetel kliimamuutustel on just külmemates paikades taimestikule suurem mõju. Tundra nihkub järjest põhja poole ja boreaalne vöönd tungib lõunast peale,“ ütles Niinemets.
Arktiline piirkond on olnud juba pikka aega kliimamuutuste uurimise fookusalaks, kuna tundra aluseks olev igikelts sisaldab ühe kolmandiku kuni pool maailma pinnase süsinikust ning igikeltsa sulades võivad vabaneda kasvuhoonegaasid. Vastupidiselt taimede kõrgusele ei näidanud kuus mõõdetud tunnust, sealhulgas lehtede suurus ja nende lämmastiku sisaldus viimase kolme kümnendi jooksul järjekindlat muutuste suunda. Need tunnused olid tugevalt mõjutatud lisaks temperatuurile ka niiskuse hulgast pinnases.
Teadlased järeldavad, et kogu taimekoosluse vastus kliima soojenemisele sõltub sellest, kas tundra muutub aja jooksul niiskemaks või kuivemaks. Dr. Rüger Leipzigi ülikoolist, artikli kaasautor, ütles: „Selleks, et ennustada, kuidas tundra taimekooslused tulevikus käituvad on vajalik arvesse võtta nii temperatuuri muutusi kui ka vee olemasolu tundras. Kui sademed või veeringlus muutuvad, või lume sulamise aeg nihkub, võib see viia tõsiste tagajärgedeni tundra taimestikus.“
„Kui kiiresti muutused tundras toimuvad, seda mudelid ennustada ei suuda, seepärast ongi vaja päris andmete põhjal tehtud uuringuid, et mudelitele parameetreid lisada ja need paremini tööle panna,» täiendas Niinemets.
Originaalviide: Bjorkman, A. et al. (2018): Plant functional trait change across a warming tundra biome. Nature, doi: doi.org/10.1038/s41586-018-0563-7
Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT