NordenBladet – Tuntud arst, kes on viisteist aastat uurinud enesetervendamise teadust, väidab, et optimism võib oluliselt tõsta nende patsientide heaolu, kelle haigus on hilises staadiumis.
Dr Jeffrey Rediger on üks maailma juhtivaid Harvardi Ülikooli lõpetanud arste ja psühhiaatreid, kes on küsitlenud sadu uskumatul kombel paranenud patsiente. Juhtumite hulgas on näiteks inimesed, kel oli ajuhalvatus või lõppstaadiumis vähihaigus.
Kuigi palju inimestest arvaks, et nimetatud juhtudel aitasid terveneda muud faktorid kui positiivne eneseusk, siis dr Rediger otsustas teemat tõsisemalt uurida.
Arst väidab oma uues raamatus „Cured‟ (eesti keeles: „Paranenud‟), et enesekindlus, minapilt ja see, kuidas teised meid näevad, tõepoolest mõjutavad meie haigusest paranemist.
Dr Redigeri hinnangul mõjutab tervenemist negatiivselt see, kui inimene suhtub endasse kui haigesse ja kui teda vaatavad nii ka ümbritsevad inimesed. See muudab tervenemisprotsessi pikemaks ja raskemaks.
Raamatus kirjeldab arst muuhulgas ajuhalvatusega kaksikute juhtumit. USA Ohio osariigist pärit õdedel oli sama haigus, kuid erinev suhtumine. Kui üks tüdrukutest oli avatud mõtlemisega, siis teine ei uskunud oma paranemisvõimalusse – ta ei uskunud, et ponnistused oleks vilja kandnud. Terveks sai aga see õde, kes mõtles positiivselt ja uskus enda paranemisse.
Lisaks väidab Dr Jeffrey Rediger, et emotsioonid mõjutavad seda, kuidas me valu kogeme. On uuringuid, mis näitavad, et kui keegi tahtis meile meelega haiget teha, tunneme rohkem valu kui tavaliselt.
Teistest uuringutest on ilmnenud, et negatiivne mõtlemine tõstab näiteks Alzheimerisse haigestumise riski. Teadlased on leidnud, et negatiivne minapilt mõjub halvasti ajuripatsile, mis muuhulgas toetab meie mälulist võimekust ja südame pumbafunktsiooni.
Yale’i Rahvatervishoiu Kooli 2015. aasta uurimusest tuli välja, et hirm vananemise ees võib suurendada Alzheimerisse haigestumise riski. Keskealised inimesed, kes näevad vananemist negatiivsena, kannatavad hiljem suurema tõenäosusega dementsuse all.
Arvatakse, et negatiivne stress kahjustab aja jooksul aju.
Seevastu inimestel, kes suhtuvad ellu positiivselt, on parem tervis ja pikem eluiga.
Oma raamatus kirjeldab tuntud arst, kuidas psühholoogiline heaolu mõjutab inimese haigusest paranemisest.
Üks selline juhtum räägib USA Oregoni osariigist pärit Claire’ist, kel 2008. aastal diagnoositi kõige agressiivsem kõhunäärmevähi vorm. Ainuke paranemisvariant oleks olnud läbida keerukas ja riskantne operatsioon, kuid naisterahvas otsustas pärast põhjalikku kaalumist sellest loobuda. Claire otsustas võtta allesjäänud ajast viimast ja nautida elu võimalikult palju. Viis aastat hiljem, kui tal tehti muul põhjusel alakõhu röntgen, oli üllatus suur, kui selgus, et kasvajat ei olnudki enam.
Dr Jeffrey Redigeri hinnangul paraku selliseid paranemislugusid ei uurita põhjalikult ning neisse ei suhtuta tõsiselt, kuna arvatakse, et tegemist oli lihtsalt õnneliku juhusega. Arstid ei oska neid seletada, kardetakse sattuda kolleegide põlu alla ning ei taheta anda patsientidele asjata lootust.
Enesetervendamine on aga väga huvitav teema, mida tuleb ja tasub uurida, et mõistaksime paremini, kuidas meie organism tervikuna toimib ning terveneb.
Avafoto: Pexels
Allikas: dailymail.co.uk