NordenBladet – Eile, (19.nov) oli meestepäev ning kuna Allanil oli õhtuni linnas toimetusi, otsustasin, et teeks köögis vähe tuunimist. Instagramis kõik juba postitavad oma kuuskedest ja jõulukaunistustest pilte ning see üldine pühademeeleolu haaras ka mind. Talv ja külm mulle muidu ei meeldi, aga see Põhjamaine lumine kuusemets ning lumememmede, küünalde, päkapikkude aeg on väga eriline. Nii et valmistusime meiegi seda ootama..
Uued kardinad, uus laudlinade valik ning dekoratsioonide vahetus. Tõstsin välja ka talvemeeleolu loova enda maalitud pildi “His Highness Mouse the First” (series – painting nr.12). See nunnu hiiremaal valmis 2021 aasta veebruaris ning käis ka ERM-is näitusel (no ei saanud mainimata jätta .. haahaaa 😭). Ivanka glasuuris piparkooke ning hygge tunne puges põue.
ÕHTU
Mõne aja eest avastasime enda jaoks Kombucha ehk kääritatud teeseenejoogi. Valmistame seda kodus ise ning nüüd on selle tarbimine osa meie igapäevasest tervise rutiinist. Mulle meeldib väga, et saan juua puhast, 100% lahjendamata kodust kombuchat – joon seda paljalt ning lisan ka smoothidele. Kombucha on imeline probiootikum, tugevdab immuunsüsteemi ning mõjub hästi nii soolestikule kui meeleolule.
Eile ostis Allan Home4You-st ühe suure klaasist kraaniga kanistri juurde, sest meile jäi praegusest kogusest väheks – tarbime ise ohtralt ning juba valmis villitud jook on ka väärt kink lähedastele. Olen kombuchast isegi nii sisse võetud, et tegin AI- abiga ilusad etiketid, et kodus sahvris ka purgid ilusad välja näeksid. Lisaks õmblesin kombucha kanistritele kummiga mütsid.
Nii mõnus on kodus olla ja eriti naiselik tunne tekib peale sellist sättimist-kokkamist ja õmblemist!!
Ka tänane päev on suuresti kodutöid tehes ja köögis veedetud.. Hommikupoole sorteerisin paar tundi kappe ning siis oli juba aeg lõunat valmistada. Mul on ca pool aastat ka uus tore harjumus – nimelt kuulan kõrvaklappidest muid mitte eriti suurt mõtlemist vajavaid töid tehes audioraamatuid. Megaaaa!! See on reaalselt kaks-ühes ajakasutus! Soovitan! 🙂
Lisan tänase blogi lõpetuseks mõned pildid meie hommiku- ning lõunasöögist.
HOMMIK
Ärkame umbes kaheksa. Ca 9:30 on meie peres tavaline hommikusöögiaeg.. Pikk ja rahulik hommik on meie eduka päeva A ja O. Kell kümme alustab Ivanka Shoshana kodus eratundidega (iga tööpäev ca 3h intensiivõpet) ning meie Allaniga hakkame kumbki oma päevakava järgima.
NordenBladet – Viimsi mõisas asuvas Eesti Sõjamuuseumis on laupäeval, 22. novembril kell 12.00–16.00 kavas suur Kaitseliidule pühendatud perepäev.
Selle sündmusega avatakse Kaitseliidu ajaloost rääkiv uus püsinäituse. Avamise teevad meeleolukaks kaks tuntud muusikut, kes astuvad üles ootamatus laigulises vormis: Johan Randvere (klaver) ja Villu Vihermäe (tšello) Tallinna Akadeemilisest Malevkonnast.
Pärast avamist on võimalik minna giidituurile või iseseisvalt uut näitust uudistama.
Põnev kogupere orienteerumismäng viib osalejad mõisa ja mõisaparki, kus Kaitseliidu eri allüksuste (kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred ja noorkotkad) juhendamisel saab iga kontrollpunktis omandada eluks vajalikke oskusi.
Päevakava:
12.00 Uue Kaitseliidu ajaloo näituse avamine, esinevad “Vormis Muusikud”.
13.00–14.00 Ekskursioon sõjamuuseumi peamajas ja soomusrongis.
13.00–16.00 Kogupere orienteerumismäng.
Nagu riigikaitses ikka, toimub perepäev igasuguse ilmaga. Külma ja näljaga aitavad võidelda Tallinna naiskodukaitsjad, kes pakuvad osalejatele kuuma suppi.
Sissepääs ja kogu programm on tasuta.
NB! Sõjatehnika angaar on perepäeva ajal suletud.
Ürituse korraldamisele aitab kaasa Kaitseliidu Tallinna maleva Akadeemiline malevkond.
Aadress: Mõisa tee 1, Viimsi, Eesti
Üritus kestab 4h
NordenBladet – Kadripäev on üks olulisemaid sügisesi rahvakalendri tähtpäevi Eestis. Seda tähistatakse igal aastal 25. novembril. Kadripäeva tähistamise traditsioonid ulatuvad kaugemale ajaloos, mil see oli seotud põllumajanduse ja talueluga. Päeva keskmes on talve tulekuks valmistumine ja viljaõnne soovimine.
Kadripäeva ajalugu ja algus
Kadripäev sai alguse põllumajandusühiskonnas, kus see tähistas karjaõnne tagamise ja viljakuse tähtpäeva. Nimi “Kadri” viitab kristlikule pühakule, Katariina Aleksandriale. Keskajal segunesid kristlikud ja rahvapärased tavad, luues ainulaadse traditsiooni.
Kadripäeva traditsioonid ja kombed
Üks olulisemaid kadripäeva kombeid on kadrisantide käimine. Kadrideks maskeeritud inimesed liiguvad majast majja, laulavad ja soovivad head õnne. Pererahvas pakub vastu ande, näiteks toitu või jooki. Oluline osa traditsioonidest on ka laulud, tantsud ja mängud. Varasematel aegadel oli tavaline, et kadripäeval lõpetati karjatamine ning loomad viidi talvekorterisse.
Kadripäevaga kaasnev kadrisandiks käimine pärineb ajast, mil mööda maad rändasid ande koguvad kloostrite kerjusmungad, kelle lauludes kõlas ladinakeelne sõna sanctus (“püha”) ning kes soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne. Seetõttu arvataksegi, et eestipärane “kadrisant” tuleneb püha Katariina (Kadri) santidest.
Kadrisantideks maskeerimine
Eestlastel käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse, mis arvatavalt sümboliseeris piima (legendi järgi voolas pühaku hukkamisel tema kehast vere asemel piim) ja Katariina mõtete neitsilikku puhtust. Piima seostati ka karjakasvatuse ja sünnitajate naistega.
Kadripäeval kanti maske, mis seostusid tagasipöörduvate esivanemate hingedega. Kadride riietus koosnes valdavalt valgetest rõivastest – sukad, kleidid, sallid, kübarad ja kindad. 20. sajandil lisati neile rohkelt ilustusi, nagu lindid, lehvid, litrid ja helmed. Näo varjamiseks kasutati kardinaid või loore. Samuti valmistati kunstpatse, esialgu linast, hiljem vatist, riidest ja muudest materjalidest. 20. sajandil hakati maske asendama näovärviga, mis oskuslikult kasutades muutis inimese tundmatuks. Tänapäeval on näo varjamine vähem tähtis – nägu värvitakse vaid kergelt või meigitakse tugevamalt. Peamine eesmärk on kauniks maskeerimine.
Kadripere
19. ja 20. sajandil oli tavapärane maskeeruda kadripereks, kus keskset rolli mängis kadriema või kadrinoorik. Teised kehastusid tavaliselt kadrilasteks, kes laulsid ja tantsisid, et kadriema saaks pererahvalt ande küsida. Kadriema süles oli sageli “kadrititt” – kaltsudest või muudest materjalidest valmistatud nukk, mis etenduse käigus “pissis”. See oli seotud viljakuse sümboolikaga, sest nuku sisse peideti veega täidetud põis, pudel või prits. Kadrititte ja kadriisaks maskeerunud kaaslast kasutati nutikalt etenduse rikastamiseks. Kadriperega võisid liituda ka loomamaskides tegelased ja pillimehed. Tänapäeval on kadrisantidel sageli kaasas vilepill või plokkflööt, millega pererahvale mängida.
Kadri pole tulnud taeva´asta –
Kadri tulnud soode mööda,
üle õlgise hobuse.
Peretütar, peenikene,
lõõtsu sa tuli tubaje!
Kui pole peres peergusida –
kisu laest laastusida,
kui pole laes laastusid –
kisu künnikeses kildusid!
Puhu tuli tubaje,
lõõtsu lõke leedeje!
Viskan sisse viljaõnne,
katuselle karjaõnne,
lauta laugu lamba õnne,
sead teil siugud siginegu,
laiad latikad emised!
Perenaine, peenikene,
karga kärmest kelderisse,
too sealt andeid Kadrile!
Kadri laul oli linnuviisi,
tegi häälta tedreviisi,
pajatelles pardiviisi.
25. novembril käivad ringi kadrisandid
Kadrisantide mõistatused
Küsimus: Õues mäena, toas veena? Vastus: Lumi
Küsimus: Kuldkera keset koplit? Vastus: Päike
Küsimus: Mees ehitab kirveta silla? Vastus: Pakane
Küsimus: Kaks peni viljapõllul, teineteist kätte ei saa? Vastus: Kuu ja päike
Küsimus. Liivatera ei kanna, maja kannab? Vastus: Vesi
Küsimus: Kasvab ja kahaneb, otsa ei saa kunagi? Vastus: Kuu
Küsimus: Laut valgeid lambaid täis, punane kukk keskel? Vastus: Hambad ja keel
Küsimus. Kaks ema, kümme poega, kõik ühe nimelised? Vastus: Käed ja sõrmed
Küsimus: Ei ole kuulda ega näha, aga arvab asjast ja toimetab tööd? Vastus: Mõistus
Küsimus: Mees kaheteistkümne näoga? Vastus: Aasta
Küsimus. Ühel emal seitse last? Vastus: Nädal
Küsimus: Üks tamm, kaksteist haru, igas harus neli linnupesa, igas pesas seitse muna? Vastus: Aasta kuud, nädalad, päevad
Küsimus: Mees raiub ööd ja päevad, ei saa laastu iialgi Vastus: Kell
Küsimus: Missugune tera ei idane? Vastus: Noatera
Küsimus: Pada keeb metsas, ei ole puid ega tuld all? Vastus: Sipelgapesa
Küsimus: Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi? Vastus: Uni
Küsimus: Mille võib leida tühjast taskust? Vastus: Augu
Küsimus: Kellele antakse tuppa tulles kõige enne kätt? Vastus: Ukse käepide
Küsimus: Harakas aidas, saba väljas? Vastus: Võti
Küsimus: Ei ole toas ega õues? Vastus: Aken
Kadrid soovivad soove pereemale, peretütrele ja lahkumisel tervele perele.
Soovid pereemale: valge lammas lahke villa, lambal kaksi tallekesta, teine utte, teine oinas, teinemusta, teine valge Soovid peretütrele: soovin kolmed kosilased, ühed tulgu, teised mingu, kolmandad kodoje jäägu Soovid ära minnes: ettenurka eide õnne, tahanurka taadi õnne, neljanurka neiu õnne
Mida sümboliseerib Kadripäev?
Kadripäev on seotud külluse, viljaõnne ja kodu kaitsmisega. Päev rõhutab kogukondlikku koosviibimist ja rõõmu jagamist. Tänapäeval peetakse kadripäeva peamiselt folkloorirühmade ja pereringis tähistamise kaudu.
Kadripäeva ennustused
Ilmaennustused:
* Kui kadripäeval on sula, siis tähendab, et andresepäeval (30. november) on külm.
* Kui kadripäeval tuuled ja tormid, siis jõuludeks toob ilusa ilma.
* Kui kadripäeval külmetab või lumi on maas, hanged aia ääres, siis tuleval aastal oodata head viljasaaki.
* Kui kadripäeva ja jõulude vahel on rohkelt härmatist, siis tuleval aastal on rukkilõikuse ajal ilusad ilmad.
* Kadripäeval pidavat talvetaat viskama külma kivi merre ja sooja kivi allikasse.
* Kadripäeval läheb sügis üle talveks.
* Kadri vesistab ja sulatab selle, mis Andres (andresepäev, 30. november) külmaks teeb.
* Selline, nagu on ilm kadripäeval, on ta arvatavasti ka küünlapäeval (2. veebruar).
Muud ended ja kombed:
* Kadripäeval ei tohtinud kedrata, õmmelda, kududa, lambaid niita, metsloomi küttida.
* Kui kadripäeval tuleb võõras meesterahvas majja, siis lambad toovad oinaid, kui naisterahvas, siis uted.
* Kadripäeval ei tohtinud kanasuppi keeta, siis kanad söövad kapsad ära.
Millal on kadrilaupäev?
Hanipäev ehk kadrilaupäev on 24. november, kadripäevale eelnev päev.
Hanipäevaks või hanedepäevaks on päeva nimetatud Muhus ja nimetatakse praegu maausu kalendris.
NordenBladet – Elron hindab, et Tartu ja Riia vaheline kauaoodatud ekspressrong alustab sõitmist suure tõenäosusega juba 15. detsembril.
Põhifaktid:
Kestus: Sõit Tartust Riiga kestaks umbes 3,5 tundi.
Marsruut: Eestis sõidab rong tavapärast liini Valgani, Lätis on kokku viis peatust, sh Riia.
Graafik (esialgne): Esimene reis Riiga Tartust umbes kell 17.30 ja saabuks Riiga kella 21.15 paiku. Tagasisõit Riiast hommikul kell 7.30, Tartus kella 11 paiku.
Rongikoosseisud: Sõitude alustamiseks oodatakse veel Euroopast heakskiitu kahele lisakoosseisule (kokku vaja kolme kahevagunilist rongi ja meeskonda).
Piletihind: Praegu veel saladus.
Toetus: Tartu linn (linnapea Urmas Klaasi sõnul) on valmis uue liini turunduses koostööd tegema.
Elroni juhatuse liikme Märt Ehrenpreisi sõnul on nad kuupäevas üsna kindlad, ning tööd tehakse ka Eesti-siseste graafikute nihutamisega, et Valgas pikk peatus ära jääks. Liin pidi algselt käivituma juba eelmisel aastal.
NordenBladet – Euroopa Komisjoni kaitse- ja kosmosevolinik Andrius Kubilius tegi Vilniuses rahvusvahelisel konverentsil Defending Baltics 2025 ettepaneku paigutada Leetu alaliselt paikneva Saksa brigaadi ja roteeruvate USA vägede kõrvale Ukraina pataljon.
Kubiliuse sõnul pakuks lahingus karastunud Ukraina sõjaväe kohalolek pärast rahu saavutamist täiendavat julgeolekugarantiid ja mängiks võtmerolli NATO kirdetiiva kollektiivkaitse tugevdamisel.
“On hea, et lahingukarastuse saanud Ukraina armee oleks pärast rahu kehtestamist Ukrainas valmis kohalolekuks kõigis meie piiriala riikides, alates Balti regioonist ning Leedus kõrvuti Saksa brigaadi ja roteeruvate USA pataljonidega,” märkis volinik.
Vene Armee tugevus ja droonide oht
Kubilius hoiatas, et Venemaa armee on praegu tugevam kui 2022. aasta veebruaris, eriti droonide kasutamise osas. Ta rõhutas, et Euroopa Liidu armeedel puudub kogemus vastamisi seismisega Vene armeega, mis on võimeline kasutama miljoneid droone aastas.
Vajadus õppida Ukraina kogemusest
Volinik kutsus EL-i riike üles õppima Ukraina kogemusest, tuues esile:
800 000 lahingutes testitud sõdurit
Võime juhtida miljoneid droone
Sõjaks hästi ette valmistatud tööstus
Kubilius rõhutas, et tema ettepanek ei tähendaks Leedus asuvate Saksamaa (brigaad plaanitakse paigutada 2027. aasta lõpuks) ja USA (roteeruvad üksused) üksuste vähendamist, vaid pigem täiendaks heidutust NATO idatiival.
Avafoto: Euroopa Komisjoni kaitsevolinik Andrius Kubilius (Euroopa Komisjon)
