Norra Keskpank kaitseb intressitõuse keset kasvavat kriitikat

By
Helena-Reet Aari
-
Norra Keskpanga peadirektor Ida Wolden Bache (NordenBladet)

NordenBladet – Norra Keskpank (Norges Bank) on sattunud ebatavaliselt terava avaliku arutelu keskmesse pärast peadirektor Ida Wolden Bache’i teadet uutest võimalikest intressitõusudest. Vastuseis keskpanga poliitikale on tekitanud riigis selge lahkarvamuse majandusteadlaste ja ekspertide vahel, vahendab nrk.no.

Debati osapooled ja peamised argumendid

Arutelu keskendub küsimusele, kuidas kõige tõhusamalt saavutada 2% inflatsioonieesmärk:

  • Kiirema tõusu pooldajad: Majandusprofessorid Kjetil Storesletten ja Torfinn Harding leiavad, et keskpank on olnud liiga leebe. Nad argumenteerivad, et intressimäärad peaksid olema oluliselt kõrgemad, et tugevdada Norra krooni ja pidurdada inflatsiooni, mis sai hoo sisse juba pandeemia ajal.

  • Kriitikud ja skeptikud: Statistikaameti (SSB) ökonomist Olav Slettebø, ametiühingud ja mitmed ühiskonnategelased väidavad, et praegune inflatsioon on “imporditud” ehk tingitud kõrgetest energia- ja toormehindadest välismaal. Nende hinnangul ei suuda kohalik intressitõus välistegureid mõjutada ning see teeb tarbijatele vaid asjatut kahju.

Keskpanga vastus: Intress on siiski vajalik ravim

Norges Banki analüüsidirektor Øistein Røisland tunnistab, et intressimääradega ei saa muuta inflatsiooni väliseid põhjuseid, kuid lükkab ümber väite, et sekkumine on kasutu.

“Meil on sellest veidi teistsugune arusaam. Rahapoliitika ülesanne on takistada väljastpoolt tulevate kulude levimist teistesse kodumaistesse kaupadesse ja teenustesse,” selgitas Røisland.

Keskpank rõhutab, et kuigi majandusteaduses pole 100% garantiisid, kinnitab rahvusvaheline kogemus ja empiiriline materjal, et kõrgem intressimäär on parim vahend hinnatõusu pidurdamiseks pikas perspektiivis.

Avafoto: Norra Keskpanga peadirektor Ida Wolden Bache (NordenBladet)

Loe ka:
Rootsi Keskpanga juht Erik Thedéen pankadele: Miks inimestel hoiuste intressid ei tõuse?

Trumpi sõnumid paiskasid börsid langusesse: Helsinki ja Stockholmi börsid tugeva surve all

By
Helena-Reet Aari
-
Stockholmi ja Helsinki börsid tugeva surve all (NordenBladet)

NordenBladet – Pärast eilset ja üleeilset lühiajalist tõusu on Stockholmi börs täna (02. aprill) järsult langenud. Turud reageerivad USA presidendi Donald Trumpi kõnele, mis tekitas geopoliitilist ebakindlust ja kergitas nafta hinna taas märkimisväärsele tasemele.

Ööl vastu neljapäeva peetud kõnes hoiatas president Trump eelseisvatel nädalatel toimuvate ulatuslike rünnakute eest. See retoorika kergitas toornafta hinna ligi 6% võrra, jõudes 107 dollarini barreli kohta. Rootsi kroon on samal ajal nõrgenenud ning dollari kurss tõusis tasemele 9,50 SEK.

Stockholmi ja Helsinki börsid tugeva surve all

Stockholmi börsi üldindeks OMXS langes avanemisel 1,6%. Enamik esindusnimekirja OMXS30 kuuluvatest ettevõtetest on miinuses.

Kõige suuremat kukkumist on märganud tööstus- ja kaevandussektor:

  • Sandvik: –3,7%

  • Boliden: –3,4%

  • Volvo Cars: –1,7% (hoolimata uute müüginumbrite avaldamisest).

    Helsinki OMX on langenud sarnaselt Stockholmiga.

Mõju teistele regiooni börsidele

Ebakindlus ei piirdu vaid Rootsiga, vaid on kandunud üle kogu Skandinaavia ja Baltikumi, kus investorid on asunud riske vähendama.

Börs Turu reaktsioon ja peamised mõjurid
Soome (Helsingi) Helsinki OMX on langenud sarnaselt Stockholmiga u 1,4%. Eriti haavatavad on ekspordile suunatud masinatööstusettevõtted.
Norra (Oslo) Erinevalt naabritest püsib Oslo börs tänu kõrgele nafta hinnale stabiilsemana, kuna energiasektor moodustab suure osa turust, pehmendades üldist langust.
Taani (Kopenhaagen) OMXC25 indeks on langenud u 1,2%. Investorid jälgivad murega logistika- ja farmaatsiasektori reaktsiooni globaalsele ebakindlusele.
Eesti (Tallinn) Nasdaq Tallinna börs alustas päeva mõõduka langusega (u 0,8%). Balti turul valitseb ootusärevus, eriti energeetika ja pangandussektori aktsiate osas.

Analüütikute sõnul on turgude fookus nihkunud majandusnäitajatelt geopoliitikale. USA presidendi hoiatused eelseisvate rünnakute kohta on suurendanud volatiilsust ning kuni olukorra selginemiseni püsivad Skandinaavia ja Balti börsid tugeva surve all. Eriti kriitiliseks peetakse kütusehindade mõju transpordisektorile ja üldisele inflatsioonile kogu regioonis.

Avafoto on illustreeriv: Stockholmi ja Helsinki börsid tugeva surve all (NordenBladet)

Loe ka:
New Yorki börs jätkas 31. märtsil ja 01. aprillil tõusulainel: investorid loodavad sõjategevuse lõppemisele

Rootsi investeerib miljardeid droonivõimekuse arendamisse

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Rootsi Kaitseinvesteeringute Valitsus (FMV) on sõlminud kaitsetööstusega 8,7 miljardi Rootsi krooni suuruse lepingu, et luua riigi kaitseväele kaasaegne droonisõja võimekus. Kaitseminister Pål Jonsoni sõnul on tegemist strateegilise sammuga uute julgeolekuohtudega kohanemisel.

Sõlmitud suurlepingusse on kaasatud Rootsi kaitsetööstuse tipptegijad, teiste hulgas Saab ja Bofors. Investeeringu eesmärk on nii droonitõrje kui ka ründevõimekuse väljaarendamine ja integreerimine Rootsi kaitsejõududesse.

Kiire reageerimine uutele ohtudele

Pressikonverentsil esinenud kaitseminister Pål Jonson jagas tööstusharu suunal tunnustust.

„Soovin avaldada kiitust Rootsi kaitsetööstusele, mis on tegutsenud väga kiiresti ja paindlikult, et kohaneda uue ohupildiga,” märkis Jonson.

Ministri sõnul on droonide roll tänapäevases sõjapidamises kriitilise tähtsusega ning Rootsi peab tagama tehnoloogilise valmisoleku, et kaitsta oma õhuruumi ja üksusi.

Tarned algavad lähiaastatel

Lepingu kohaselt ei piirduta vaid arendustööga, vaid plaanis on konkreetsed tarned väeüksustele.

  • Lepingu kogumaht: 8,7 miljardit Rootsi krooni.

  • Peamised partnerid: Saab, Bofors ja teised Rootsi kaitsetööstuse ettevõtted.

  • Tarnete periood: Süsteemide tarnimine Rootsi kaitseväele toimub jooksvalt aastatel 2027–2028.

See mahukas investeering tähistab Rootsi kaitsepoliitikas olulist pööret, kus rõhk on nihkunud üha enam mehitamata süsteemidele ja nende vastasele tõrjele, peegeldades viimaste aastate globaalseid õppetunde lahinguväljadelt.

Trump ähvardab USA lahkumisega NATO-st, nimetades allianssi „paberist tiigriks”

By
NordenBladet.ee
-
USA president Donald Trump ähvardab USA lahkumisega NATO-st

NordenBladet – USA president Donald Trump teatas intervjuus väljaandele The Telegraph, et kaalub tõsiselt Ameerika Ühendriikide väljaastumist NATO-st. Presidendi sõnul on kaitseallianss minetanud oma mõju ja on Venemaa silmis nõrk.

Trumpi terav väljaütlemine on tingitud tema rahulolematusest NATO liitlastega, kes pole piisavalt toetanud USA ja Iisraeli rünnakuid Iraani vastu. Eriti frustreeritud on president asjaolu tõttu, et liitlased ei ole aidanud uuesti avada strateegiliselt kriitilist Hormuzi väina kaubateed.

Peamised seisukohad ja rünnakud

Trump ei hoidnud sõnu kokku, kritiseerides nii alliansi tervikuna kui ka konkreetseid liitlasi:

  • „Paberist tiiger”: Trump väitis, et NATO on sisutühjaks muutunud liit, lisades, et ka Vladimir Putin on sellest teadlik.

  • Rünnak Suurbritannia suunal: President pilkas Briti kaitsevõimet ja peaminister Keir Starmerit, väites, et riigil puudub toimiv laevastik ja nende lennukikandjad on kasutud.

  • Marco Rubio toetus: Vahetult enne presidendi sõnavõttu märkis välisminister Marco Rubio, et USA peab pärast Lähis-Ida konflikti oma suhted NATO-ga üle vaatama.

Rootsi peaminister: Tegusid tuleb eristada sõnadest

Rootsi peaminister Ulf Kristersson kutsus üles säilitama rahu, hoolimata „äärmiselt ebakindlast olukorrast maailmas”. Kristerssoni sõnul ei ole vaatamata Trumpi retoorikale NATO igapäevases praktilises koostöös midagi muutunud.

„Ma arvan, et praegu tuleks vaadata rohkem seda, mis tegelikult toimub, ja veidi vähem seda, mida räägitakse,” sõnas Kristersson pressikonverentsil, viidates USA-st tulevatele vastuolulistele avaldustele.

Kuigi Trump nimetab NATO-st lahkumist enamaks kui lihtsalt „ümberhindamiseks”, püsib Euroopa liidrite seas lootus, et tegemist on järjekordse poliitilise surveavaldusega, mitte lõpliku otsusega.

Soome president Alexander Stubb on rääkinud Donald Trumpiga. „Meil oli konstruktiivne arutelu ja vahetasime mõtteid NATO, Ukraina ja Iraani kohta. Probleemid on olemas, et neid pragmaatiliselt lahendada,“ kirjutab ta X-is.

Vaata ka:
Suurbritannia juhib 35 riigi arutelu Hormuzi väina taasavamiseks

NATO-st lahkumine oleks USA jaoks strateegiline katastroof

USA Kongress (nii Senat kui ka Esindajatekoda) ja valdav enamus ameerika avalikkusest toetab NATO-t

 

Liberaalid lõpetavad Laholmis tegevuse: põhjuseks partei suunamuutus suhetes Rootsi Demokraatidega

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Erakond Liberaalid (Liberalerna) teatas, et ei osale sügisestel kohalikel valimistel Laholmi vallas. Otsuse ajendiks on rahulolematus partei riikliku strateegiaga, mis lubab koostööd Rootsi Demokraatidega (SD).

Laholmi kohalik osakond selgitas oma pressiteates, et partei keskjuhatuse otsus kaotada n-ö “punane joon” suhetes SD-ga sai viimaseks piisaks karikas. Liikmete sõnul on selline järsk suunamuutus kohalikul tasandil vastuvõetamatu.

Demokraatliku protsessi puudumine

Kohalikud poliitikud heidavad partei juhtkonnale ette läbipaistmatust. Pressiteates märgitakse:

„Äkiline seisukohamuutus ilma eelneva demokraatliku protsessita on raskesti mõistetav.”

Liberaalide esindajad Laholmis peavad “mõistetamatuks” olukorda, kus heidetakse ühte lehte erakonnaga, keda on seni peetud peamiseks poliitiliseks vastaseks. Nende hinnangul on võimatu teha kohalikku valimiskampaaniat, kui erakonna riiklik suund on vastuolus kohalike väärtuste ja seniste lubadustega.

Edasine tegevus vallas

Kuigi sügisestel valimistel uut nimekirja välja ei panda, ei tähenda see kohest lahkumist poliitiliselt areenilt.

Olulisemad punktid otsuse kohta:

  • Valimisest loobumine: Erakond ei osale sel sügisel Laholmi vallavolikogu valimistel.

  • Mandatperioodi lõpetamine: Praegused saadikud jätkavad oma tööd volikogus kuni käimasoleva ametiaja lõpuni.

  • Poliitiline vastuolu: Kohalik osakond distantseerub täielikult riiklikust koostööst Rootsi Demokraatidega.

Liberaalide taandumine Laholmi kohalikust poliitikast peegeldab laiemat sisemist lõhet erakonnas, kus paljud liikmed pelgavad paremrahvusliku tiivaga koostöö tegemise tagajärgi erakonna liberaalsele identiteedile.

1...456...1,973Page 5 of 1,973