Fääri saared: Parasport Føroyar käivitas kaasava spordiprojekti “Øll við”

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Täna korraldas Parasport Føroyar projekti “Øll við” (tõlkes “Kõik kaasatud”) piduliku avamis- ja teavitusürituse. Algatuse eesmärk on tagada, et kõik alla 18-aastased lapsed ja noored – sealhulgas puudega ja erivajadustega noored – saaksid reaalse võimaluse osaleda sporditegevuses ja tunda end osana kogukonnast.

Ürituse avas laste- ja haridusminister Djóni Nolsøe Joensen, kes rõhutas oma kõnes paraspordiga tegelejate vaimujõudu.

“Minu jaoks iseloomustab parasportlasi ja nende toetajaid üks kindel omadus: terastugev tahe, mis on korduvalt tõestanud oma murdmatust,” sõnas minister. “Need inimesed näitavad erilisel moel, mida tähendavad tõeline tahe ja julgus. Nad räägivad oma lugu sellest, kuidas lootus ja sihikindlus aitavad saavutada eesmärke hoolimata puudest või väljakutsetest.”

Projekti taust ja vajadus

Uuringud ja kogemused näitavad, et puudega või erivajadustega lapsed teevad sporti oluliselt vähem kui nende eakaaslased. Sageli ei ole põhjuseks huvi puudus, vaid keskkondlikud takistused ja ligipääsetavate treeningvõimaluste nappus.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) statistikale tuginedes võib eeldada, et Fääri saarte ligikaudu 14 000 lapsest on vähemalt 15%-l mõni puue. Projekti “Øll við” eesmärk on seda ebavõrdsust vähendada ning luua Fääri spordiklubides püsivad ja kaasavad lahendused.

Kaasamine ja sotsiaalne tervis

Projekt on ellu kutsutud koostöös Fääri saarte Spordiliidu (Ítróttasamband Føroya) ja teiste partneritega. Algatuse keskmes on arusaam, et sport on enamat kui vaid treening ja võistlus – see on sotsiaalne kuuluvus, heaolu ja elurõõm.

Tänasel üritusel keskenduti sotsiaalse tervise tähtsusele spordis, valdkondadeülese koostöö vajadusele ning poliitilisele ja ühiskondlikule vastutusele puuetega inimeste õiguste tagamisel.

Avamisüritus tähistab pikaajalise arenguprotsessi algust, mille käigus töötatakse välja teadmised ja tööriistad, et Fääri spordiklubid suudaksid tulevikus kaasata kõiki lapsi ja noori.

Gröönimaa: Kangersuneqi fjordi hüdroelektrijaam sai keskkonnamõju loa

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Naalakkersuisut (Gröönimaa valitsus) andis 8. detsembril keskkonnamõju loa (VVM/ASN) Qasigiannguitle ja Aasiaatile elektrit tootva hüdroelektrijaama rajamiseks Kangersuneqi fjordis. Luba väljastati arendajale NunaGreen A/S ning see tugineb keskkonnamõju aruandele ja avalikule konsultatsioonile, mis toimus 8. maist kuni 3. juulini 2025.

Kalanduse, jahinduse, põllumajanduse, isevarustatuse ja keskkonna valdkonna minister Peter Borg sõnas, et projekt on oluline samm Kommune Qeqertalikule* kestlikuma, rohelisema ja vastupidavama energiavarustuse suunas ning et loa andmisel on hinnatud, et rajamine toimub keskkonda austaval viisil, avaldab naalakkersuisut.gl.

Mis on VVM/ASN?

ASN (kalaallisut) vastab VVM-ile (taani k) – see on keskkonnamõju hindamine, mis annab süsteemse ülevaate projekti keskkonnamõjudest ning sisaldab ettepanekuid meetmeteks, millega vähendada võimalikke negatiivseid mõjusid.

Mida tähendab VVM/ASN-luba?

VVM/ASN-aruande põhjal otsustab Naalakkersuisut, kas kavandatava rajatise keskkonnamõjud on vastuvõetavad, ning seab loas projektile tingimused.

Õiguslik alus

VVM/ASN valdkonda reguleerivad muu hulgas:

  • Isevalitsuse määrus nr 5 (27.03.2013) teatud rajatiste keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajärelevalve tasude kohta;

  • Inatsisartuti seadus nr 9 (22.11.2011) keskkonnakaitsest (8. peatükk).

Kaebeõigus

Võimalik kaebus otsuse peale tuleb esitada Looduse ja Keskkonna Ministeeriumile (Departement for Natur og Miljø) (Postboks 1614, 3900 Nuuk) või e-posti teel pan@nanoq.gl hiljemalt 16. veebruariks 2026.

_______________________

* Kommune Qeqertalik on üks Gröönimaa viisest omavalitsusest (municipality), mis asub Lääne-Gröönimaal Disko lahe piirkonnas. See loodi 2018. aastal endise Qaasuitsupi omavalitsuse jagunemisel ning selle halduskeskus (omavalitsuse “pealinn”) on Aasiaat.

Kommune Qeqertaliku koosseisu kuuluvad neli linna: Aasiaat, Qasigiannguit, Kangaatsiaq ja Qeqertarsuaq, lisaks mitu väiksemat asulat.

Gröönimaa uudised ja info eesti keeles

Soomes mõõdeti üle 40 kraadi külma

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — MTV meteoroloogi Pekka Pouda sõnul mõõdeti Ida-Lapimaal Savukoskis täna neljapäeval 8. jaanuaril umbes kell 5 hommikul temperatuur -41,3 kraadi.

See on selle talve madalaim registreeritud temperatuur. Eelmine talve madalaim temperatuur oli -39,9 kraadi.

Savukoski on umbes tuhande elanikuga vald Sodankylä, Salla ja Pelkosenniemi kõrval.

Külm talv jätkub Soomes täna. Lapimaale, Põhja-Pohjanmaale ja Kainuule on antud tugeva külma hoiatus.

Lapimaal on Rovaniemist põhja pool üldiselt -30 kraadi.

Ka Lõuna-Soomes on külm. Helsingis oli tänase neljapäeva hommikul umbes -12 kraadi, mis Foreca andmetel tundub tuule tõttu umbes -20 kraadi.

Ettevaatust! Kelmid pommitavad inimesi petukõnedega

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Viimastel kuudel on helistatud kohtu infotelefonile küsimusega, milliseid dokumente soovib kohus helistanutele DHL-i kulleriga saata või pakiautomaati panna. Vestluste käigus on aga selgunud, et Eesti kohtute menetluses ei ole nende inimeste nimel ühtegi asja. Kuna petukõned levivad endiselt, palume olla eriti ettevaatlik ning kontrollida teavet usaldusväärsetest allikatest.

Petukõnes väidab helistaja, et on DHL-i kuller, kes soovib toimetada inimesele kohtu tähitud kirja. Kui kõne saaja ütleb, et ta pole kodus, pakutakse välja dokumentide panemine pakiautomaati, selleks on vaja aga koheselt inimese andmeid.

Tegemist on petukõnega, sest
  • Eesti kohtud ei saada dokumente DHL-i kulleriga;
  • Eesti kohtud ei saada dokumente pakiautomaati.
Kuidas saad end kaitsta?
  • Kui saad kahtlase kõne, siis lõpeta see kohe ära.
  • Ära anna petturile enda andmeid (kodust aadressi jm).
  • Ära jaga telefoni teel kunagi enda PIN-koode.
  • Kui kõne tundub kahtlane, lõpeta kõne ja helista ise kohtu infotelefonile teabe saamiseks (620 0100).
Tuletame meelde, et endaga seotud kohtumenetluse kohta Eestis saab usaldusväärset teavet kolmest allikast:
  1. E-toimiku portaal: www.etoimik.ee (sisenemiseks on vajalik ID-kaart, Mobiil-ID või Smart-ID).
  2. Kohtute infopost: teabenõude saab esitada e-posti aadressile info@kohus.ee
  3. Kättetoimetamisportaal: https://kattetoimetamisportaal.rik.ee/est/
Kahtluste korral kontrolli. Palume olla tähelepanelik ning võimalusel hoiatada ka välisriikides elavaid sõpru ja lähedasi, sest petuskeemid ei tunne riigipiire.

 

 

Fääri saared ja Taani alustasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumist

Strong ties in changing times - Nordic Council of Ministers

NordenBladet – Aastavahetusel võtsid Fääri saared ja Taani ametlikult üle Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumise 2026. aastaks.

Eesistumise juhtmõtte „Tugevad sidemed muutuvatel aegadel“ („Strong Ties in Changing Times“) raames keskendutakse koostöö arendamisele ja tugevdamisele kõigi kaheksa Põhjamaa vahel, pöörates eritähelepanu järgmistele prioriteetidele:

  • ühiskondlik julgeolek ja valmisolek

  • Põhjamaade konkurentsivõime

  • Fääri saarte, Gröönimaa ja Ålandi saarte võrdne osalemine Põhjamaade koostöös

Eesistumisprogrammi leiab siit.

Rohkem kui 20 kohtumist Fääridel 2026. aastal

Eesistumise osana võõrustavad Fääri saared 2026. aastal enam kui 20 Põhjamaade Ministrite Nõukogu kohtumist nii ministrite kui ka ametnike tasandil. Ministrite iga-aastane suvekohtumine toimub 15.–16. juunil Fääri saartel, mille päevakorras on muu hulgas ühiskondlik julgeolek ja valmisolek.

Helsingi lepingu ajakohastamine ja võrdne osalemine

2024. aastal otsustas Põhjamaade Nõukogu ühehäälselt kutsuda Põhjamaade valitsusi üles looma komisjoni, mille ülesanne oleks teha ettepanekuid Helsingi lepingu muutmiseks. Kavandatavate muudatuste üks eesmärke on muu hulgas tagada Fääri saarte, Gröönimaa ja Ålandi saarte võrdne osalemine.

Käesoleval kevadel nimetasid Põhjamaade valitsused Åbo Ülikooli õigusteaduse professori Elina Pirjatanniemi analüüsima võimalikke õiguslikke väljakutseid seoses Helsingi lepingu ajakohastamisega. Tema töö valmis aastavahetuseks, mille järel peavad koostööministrid kaaluma, kas asutada vastav komisjon.

Minister: eesmärk on komisjoni loomine ja täisliikmelisuse poole liikumine

Põhjamaade koostöö minister Sirið Stenberg rõhutas:

„Arvestades praeguseid olusid, on tungiv vajadus tugevdada suhteid ja koostööd meie Põhjamaa sõsarrahvastega.

Fääri saared on osalenud Põhjamaade koostöös enam kui 50 aastat ning võtavad aktiivselt osa kõigist ühiskonna- ja sektorivaldkondadest. Aastakümneid on Fääri saared taotlenud liikmesust omaette. Seetõttu on meil suur rõõm võtta koos Taaniga üle Põhjamaade Ministrite Nõukogu eesistumine. Püüame luua komisjoni Helsingi lepingu ajakohastamiseks ja saavutada Fääri saartele täisliikmelisus.“