Peaarstide erialase väljaõppe ametikohtade kokkulepe tugevdab Fääri tervishoiusüsteemi

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Fääri saarte sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna eest vastutav minister Margit Stórá ning Taani sise- ja tervishoiuminister Sophie Løhde on allkirjastanud kokkuleppe, mis käsitleb arstide erialase väljaõppe põhietapi (peaarstiks/spetsialistiks kvalifitseeruva residentuuri) ametikohti Fääri saartel. Kokkulepe on sõlmitud Taani Sise- ja Tervishoiuministeeriumi, Taani Regioonide ning Fääri saarte sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi vahel.

Kokkuleppega saab Fääri haiglavõrk võimaluse avada igal aastal kindlaksmääratud arv erialase põhiväljaõppe ametikohti, kusjuures märkimisväärne osa väljaõppest on võimalik läbida Fääri saartel. Need väljaõppe osad, mis eeldavad erioskusi või -kogemust, mida Fääri saartel ei ole võimalik omandada, viiakse läbi Taanis heakskiidetud õppehaiglates.

Haiglavõrk juhib eriarstide järelkasvu protsessi iseseisvalt

Üheks olulisemaks muutuseks kokkuleppega on see, et Fääri haiglavõrk saab õiguse pakkuda igal aastal kuni viit erialase põhiväljaõppe ametikohta just nendes erialades, mille järele Fääri tervishoiusüsteemil on suurim vajadus.

See loob eeldused sihipärasemaks tegutsemiseks ning pikaajalisteks plaanideks eriarstide vajaduse katmisel.

Paremad võimalused arstidele ja nende peredele

Kokkuleppel on oluline tähendus ka arstide endi jaoks. Võimalus läbida suur osa erialasest põhiväljaõppest Fääri saartel suurendab tõenäosust, et arstid otsustavad töötada Fääri saartel nii väljaõppe ajal kui ka pärast selle lõpetamist. See on eriti tähtis Fääri päritolu arstidele – ning neile, kel on Fääri saartega tugev side – kelle perekond elab Fääri saartel ja kes on seni pidanud väljaõppe tõttu sageli mitmeks aastaks riigist lahkuma.

Osa laiemast tervishoiupoliitilisest plaanist

Kokkulepe on kooskõlas Fääri saarte uue tervishoiupoliitikaga aastateks 2026–2035, mille keskmes on eesmärk võimaldada Fääri arstidel võimalikult suures ulatuses alustada ja läbida täiend- ja erialast väljaõpet kodumaal. Siht on suurendada eriarstide arvu ning tagada Fääri saartel kestlik, hästi korraldatud ja kõrge professionaalse tasemega tervishoiusüsteem.

Fääri haiglavõrk on kokkuleppe heaks kiitnud ning tervitab seda kui olulist sammu püsiva ja ametliku korralduse suunas, mis aitab tugevdada Fääri tervishoiusüsteemi ja tagada eriarstide järelkasvu.

HUVITAVAID FAKTE: Kas teadsite, et Gröönimaa on maailma suurim saar

By
Helena-Reet Aari
-
Gröönimaa (Greenland) on maailma suurim saar

NordenBladet – Gröönimaa on planeedi suurim saar, mis toimib sillana Vana ja Uue Maailma vahel. See on Arktika süda, mis on pindalalt hiiglaslik, kuid rahvastikult üks maailma väiksemaid riike (ca 56 836 elanikku). See on maa, kus geograafia dikteerib elutingimusi karmimalt kui kusagil mujal põhjapoolkeral.

Põhjala valge hiiglane: Faktid Gröönimaa, maailma suurima saare kohta

Maadeavastusloos ja geograafias tekitab Gröönimaa tihti aukartust ja segadust. Kaartidel näib ta sageli sama suur kui Aafrika, kuigi tegelikkuses on see “vaid” moonutus. Siiski on tegemist planeedi vaieldamatu rekordimehega.

Alljärgnevalt vaatleme faktidele tuginedes, miks Gröönimaa kannab maailma suurima saare tiitlit ja kuhu ta tegelikult kuulub.

1. Suurus: Saarte kuningas, mitte manner

Paljud küsivad, miks Austraalia (pindala ca 7,7 miljonit km²) ei ole maailma suurim saar. Vastus peitub geoloogilises klassifikatsioonis: Austraaliat loetakse omaenda kontinendiks (mandriks) tänu tema suurusele ja eraldiseisvale tektoonilisele plaadile. Gröönimaa on aga suurim maismaatükk, mis klassifitseerub saareks.

Saare ulatus põhjast lõunasse on 2670 km. Põhjapoolseim punkt on maailma põhjapoolseim maismaapunkt Morris Jesupi neem 730 km kaugusel põhjapoolusest (sellest põhja pool on väikesi saari (nt Kaffeklubben) ja vahel ka “ajutisi” kruusasaarekesi, mis võivad ulatuda veel põhjapoolsemale.). Lõunapoolseim punkt on Nunap Isua neem (varasema nimega Farveli neem), mis paikneb ligikaudu Tallinna laiuskraadil.

Statistiline ülevaade:

  • Pindala: 2 166 086 km²

  • Võrdlus Eestiga: Gröönimaa on Eestist (45 339 km²) ligikaudu 48 korda suurem.

  • Võrdlus lähima konkurendiga: Maailma suuruselt teine saar on Uus-Guinea (Indoneesia/Paapua Uus-Guinea). Gröönimaa on Uus-Guineast peaaegu kolm korda suurem.

 

Koht Saar Asukoht Pindala (km²)
1. Gröönimaa Põhja-Ameerika / Arktika 2 166 086
2. Uus-Guinea Okeaania 785 753
3. Borneo Aasia 748 168

2. Jää domineerimine: Maa, mida pole näha

Gröönimaa suurus on petlik, sest suurem osa sellest on elamiskõlbmatu.

  • Jääkilp: Ligikaudu 81% saarest on kaetud jääga. See tähendab, et “jäävaba” ala on vaid umbes 410 000 km² (umbes Rootsi suurune ala).

  • Jää maht: Gröönimaa jääkilp sisaldab umbes 10% kogu maailma mageveevarudest. Kui see kõik sulaks, tõuseks maailmamere tase hinnanguliselt 7 meetrit.

  • Geoloogiline surve: Jää mass on nii tohutu, et see on surunud saare keskosa maapinna allapoole merepinda, moodustades hiiglasliku kausi.

3. Kas Gröönimaa on Skandinaavia, Põhjala või Arktika?

Gröönimaa asukoht ja poliitiline staatus tekitavad tihti terminoloogilist segadust. Teeme mõisted selgeks:

Kas Gröönimaa on Skandinaavia?

EI. Geograafiliselt ega kultuuriliselt ei ole Gröönimaa osa Skandinaaviast. Skandinaavia moodustavad vaid Rootsi, Norra ja Taani.

Kas Gröönimaa on Põhjamaa (Põhjala)?

JAH. Põhjamaad (Nordic countries) on laiem mõiste, mis hõlmab Skandinaaviat pluss Soomet, Islandit ja nende autonoomseid alasid (sealhulgas Gröönimaad ja Fääri saari). United Nations (un.org) nimetas Põhjamaade hulka ka Eesti, Läti ja Leedu. Gröönimaa on Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv autonoomne territoorium, mistõttu on ta poliitiliselt ja kultuuriliselt tihedalt seotud Põhjalaga.

Kas Gröönimaa on Antarktika?

EI. See on levinud eksitus nimede sarnasuse tõttu.

  • Arktika (kus asub Gröönimaa) on põhjapolaarala. See on ookean, mida ümbritseb maismaa.

  • Antarktika on lõunapolaarala. See on manner, mida ümbritseb ookean. Gröönimaa on Arktika pärl ja inimasustusega piirkond, samas kui Antarktika on asustamata manner lõunapoolusel.

Pealinn: Nuuk
Manner: Põhja-Ameerika
Ametlik keel: Grööni keel
Elanikkond: 56 836 (2024, Maailmapank)
Valuuta: Taani kroon
Pindala: 2,166 miljonit km²

Avafoto: Kulusuk, Gröönimaa (Unsplash)

Gröönimaa uudised ja info eesti keeles

Jää, vaikus ja inuiidi kultuur: Põhjalik teejuht Gröönimaa avastamiseks

By
Helena-Reet Aari
-
Jää, vaikus ja inuiidi kultuur: Põhjalik teejuht Gröönimaa avastamiseks

NordenBladet – Gröönimaa on maailma suurim saar (vt. Gröönimaa saar), mis ei ole manner, ning üks hõredamalt asustatud piirkondi planeedil. See on autonoomne territoorium Taani Kuningriigis, pakkudes külastajatele haruldast kombinatsiooni puutumatust arktilisest loodusest ja moodsast inuiidi elustiilist.

Kuna Gröönimaa (vt. üldinfo Gröönimaa kohta) on tohutu ja linnade vahel puuduvad teed (vt. Asfalt lõpeb linna piiril: Miks Gröönimaal puuduvad linnadevahelised maanteed?), nõuab reis sinna hoolikat planeerimist. Gröönimaa ei ole sihtkoht rannapuhkuseks, vaid seikluseks, mis paneb proovile ja avardab maailmapilti. See on reis maale, kus loodus dikteerib elurütmi ja kus vaikus on füüsiliselt tajutav. Alljärgnevalt toob NordenBladet välja peamised sihtkohad ja tegevused, millele oma reisikavas keskenduda.

1. Ilulissat – Jäämägede pealinn

Ilulissat (tõlkes “jäämäed”) on Gröönimaa populaarseim turismisihtkoht ja asub Disko lahe ääres läänerannikul. See on koht, kus külastaja saab kõige vahetuma kontakti Arktika suursugususega.

  • Ilulissat Icefjord (UNESCO): Linna peamine vaatamisväärsus on UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv jääfjord. Siia suubub põhjapoolkera kõige tootlikum liustik Sermeq Kujalleq, mis “poegib” iga päev tuhandeid tonne jääd.

  • Sermermiuti matkarada: See on ligipääsetav puitlaudtee, mis viib külastajad iidse asulakoha varemete juurde ja pakub hingematvaid vaateid jääfjordile. Rada on jõukohane enamikule reisijatest.

  • Paadireisid jäämägede vahel: Kohustuslik tegevus on laevasõit Disko lahel, eriti keskööpäikese ajal, kus saab manööverdada hiiglaslike, kohati pilvelõhkujate kõrguste jäämägede vahel.

2. Gröönimaa pealinn Nuuk

Nuuk on segu traditsioonist ja modernsusest. Siin elab ligi kolmandik kogu saare rahvastikust (stat.gl andmetel ca 20 000 inimest) ning see on Gröönimaa kultuuriline ja poliitiline süda, geograafiliselt maailma põhjapoolseim autonoomse territooriumi pealinn.

  • Gröönimaa Rahvusmuuseum: Siin asuvad kuulsad Qilakitsoqi muumiad – erakordselt hästi säilinud 15. sajandist pärit inuiitide surnukehad, mis leiti 1972. aastal. Muuseum annab põhjaliku ülevaate saare 4500-aastasest ajaloost.

  • Katuaq kultuurikeskus: Arhitektuuriliselt silmapaistev hoone, mis on inspireeritud virmaliste lainetusest ja jäämägedest. See on parim koht kohaliku kunsti ja kontsertide nautimiseks.

  • Koloniaalsadam: Nuuki vanim osa, kus asub Hans Egede kuju ja värvilised puitmajad, mis meenutavad Taani koloniaalperioodi algust.

3. Kangerlussuaq – Värav jääkilbile

Enamik rahvusvahelisi lende saabub Kangerlussuaqi. Erinevalt rannikulinnadest asub see sisemaal, pakkudes stabiilsemat kliimat ja unikaalset ligipääsu mandrijääle.

  • Point 660 ja Russelli liustik: Kangerlussuaq on ainus koht Gröönimaal, kus saab sõita mööda teed otse Gröönimaa jääkilbile (Ice Sheet). See on harukordne võimalus astuda pinnale, mis katab 80% saarest ja on kohati kuni 3 km paksune.

  • Elusloodus: Piirkond on tuntud oma suure muskusveiste ( Ovibos moschatus) populatsiooni poolest. Tõenäosus näha neid ürgseid loomi safaril on siin väga suur.

4. Lõuna-Gröönimaa – Viikingite ajalugu ja rohelus

Kui põhi on jäine, siis Lõuna-Gröönimaa (Qaqortoq, Narsarsuaq, Igaliku) õigustab saare nime (“Roheline maa”). Kliima on siin pehmem ja maastik lopsakam.

  • Viikingite varemed: Siin asusid Erik Punase ja teiste vanapõhjala asunike talud. Hvalsey kiriku varemed on kõige paremini säilinud norra viikingite ehitis Gröönimaal.

  • Qaqortoq: Sageli peetakse seda Gröönimaa kauneimaks linnaks tänu oma amfiteatrit meenutavale asukohale ja üle linna laiali paiknevale “Kivi ja Inimene” skulptuuriprojektile, kus kaljudesse on raiutud kunstiteosed.

Tegevus Parim aeg Kirjeldus
Virmalised (Aurora Borealis) September – Aprill Talvekuudel on taevas pime ja selge, pakkudes üht maailma parimat virmaliste vaatemängu.
Keskööpäike Mai – Juuli Päike ei looju horisondi taha, võimaldades 24h päevavalgust matkamiseks ja paadisõitudeks.
Vaalavaatlus Juuni – September Disko laht ja Nuuki fjordid on suvel täis küürvaalasid, kääbusvaalasid ja finvaalasid.
Koerarakendisõit Jaanuar – Aprill Traditsiooniline transpordiviis, mis on Gröönimaa kultuuri lahutamatu osa (lubatud vaid polaarjooneist põhja pool ja idas).

 

Praktiline info reisijale

Oluline teada: Gröönimaa linnade vahel puuduvad autoteed. Kogu transport toimub lennukite, helikopterite või laevadega (nt Sarfaq Ittuk rannikupraam).

  1. Lennuühendused: Eestist reisides on lihtsaim lennata läbi Kopenhaageni (Air Greenland) või Reykjaviki (Icelandair).

  2. Raha: Käibel on Taani kroon (DKK). Kaardimaksed on laialdaselt levinud, kuid sularaha on soovitatav väiksemates asulates.

  3. Internet ja levi: Roamingutariifid võivad olla väga kõrged, kuna Gröönimaa ei kuulu Euroopa Liidu rändlustsooni. Soovitatav on osta kohalik ettemaksu kaart (Tusass).

  4. Riietus: “Kihiline riietumine” on kohustuslik. Isegi suvel võib temperatuur langeda nulli lähedale ning tuul on sageli tugev.

Gröönimaa uudised ja info eesti keeles

Fääri saared: Føroya panga turuväärtus ületas kolme miljardi piiri

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Eile börsi sulgemisel oli aktsia hind 307 Taani krooni (DKK), kuid täna hommikul kauplemise avanedes tõusis kurss ligi 319-ni.

Føroya Banki* aktsia jätkab tõusutrendi ning eile ületas see esmakordselt 300 piiri. Føroya Banki aktsiatega kaubeldakse Nasdaq Copenhageni (Kopenhaageni) börsil FORBANK sümboli (ticker) all.

Eile keskpäeval tegi aktsia hüppe tasemele 308, langes seejärel ajutiselt 302-le, kuid taastus kauplemispäeva lõpuks, sulgudes tasemel 307.

Väärtus on peaaegu kahekordistunud

See hinnatõus on kergitanud Føroya Banki turuväärtuse kolme miljardi kroonini, mis on peaaegu kahekordne tulemus võrreldes aastavahetuse 2024–2025 seisuga.

Toona oli aktsia kurss 162 ja panga koguväärtus 1,555 miljardit krooni. Eile oli kurss 307 ja väärtus 2,947 miljardit krooni.

Fääri saarte valitsusele (Landsstýrið) kuulub pangast 35 protsenti, mis tähendab, et riigi osaluse väärtus on ületanud ühe miljardi krooni piiri. Veidi enam kui aasta tagasi hinnati riigi osalust poolele miljardile, seega on väärtus veidi enam kui poole aastaga kasvanud ligikaudu poole miljardi krooni võrra.

Gulak Madseni osalus on väärt 740 miljonit

Gulak Madsenile** kuulub 25 protsenti aktsiatest ning tema osaluse väärtus on nüüd 740 miljonit krooni. See on 350 miljonit krooni rohkem kui 2024. aasta vana-aastaõhtul ehk veidi enam kui aasta tagasi.

Täna börsi avanedes jätkas Føroya Banki aktsia tõusu. Ennelõunal kaubeldi aktsiaga tasemel ligi 319, mis tähendab, et Føroya Banki turuväärtus on ametlikult ületanud kolme miljardi krooni piiri.
__________________________

* Føroya Bank (Fääri saarte pank) on üks Fääri saarte juhtivaid finantsasutusi, mis asutati juba 1906. aastal. Pank on noteeritud Nasdaq Copenhageni (Kopenhaageni) börsil, mis võimaldab selle aktsiatega kaubelda rahvusvaheliselt, kuid selle peakorter ja põhitegevus on Fääri saartel.

Huvitav fakt: Vahepeal (aastatel 2010–2024) kandis pank nime BankNordik, kuna laienes Taani ja Gröönimaale. Pärast Taani äriüksuste müümist võeti 2024. aastal tagasi ajalooline nimi Føroya Banki, et rõhutada fookust koduturule.

** Gulak Madsen (sageli kirjapildis ka Gullak Madsen on kalandusmagnaat, kes on paigutanud suure osa oma teenitud kapitalist kodumaisesse pangandusse. Madsen on üks Fääri saarte rikkamaid ja mõjukamaid ettevõtjaid.

Roll pangas: Nagu artiklis mainitud, on ta panga suuromanik, omades 25% aktsiatest. Tema osaluse väärtus (740 miljonit krooni) teeb temast Fääri saarte valitsuse (35%) kõrval kõige olulisema eraomaniku.

Varanduse allikas: Tema rikkus pärineb peamiselt kalandusest ja laevandusest. Ta on tuntud kui suurärimees pelaagilise püügi (heeringas, makrell jms) valdkonnas.

Äritegevus: Talle kuulub (või kuulus läbi valdusfirmade) üks Taani/Fääri piirkonna edukamaid kalastusettevõtteid ja suuri traalereid (näiteks tuntud laev “Ruth”). Kalandus on Fääri saarte majanduse selgroog, ja Madsen on selle sektori üks tipptegijaid.

Gröönimaa: Vivian Motzfeldti avaldus pärast president Trumpi ja NATO peasekretäri Mark Rutte kohtumist

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

Nordenbladet – Välis- ja teadusminister Vivian Motzfeldt kommenteeris NATO peasekretäri Mark Rutte kohtumisi, sh tema kontakti USA presidendi Donald Trumpiga, rõhutades, et NATO ei ole Gröönimaa nimel läbirääkimisi pidanud ning Gröönimaad puudutavaid ametlikke kokkuleppeid ei ole sõlmitud ilma Naalakkersuisut’i osaluseta.

Motzfeldt teatas, et kohtus esmaspäeval Brüsselis NATO peasekretäri Mark Ruttega koos Taani kaitseministri Troels Lund Poulseniga. Kohtumisel keskenduti Gröönimaa ja Taani piire puudutavatele küsimustele, Kuningriigi territooriumi kaitsele ning Gröönimaa elanike enesemääramisõigusele, vahendab naalakkersuisut.gl.

Motzfeldti sõnul arutati ka vajadust NATO suurema kohaloleku järele Arktikas ning rõhutati koostöö tähtsust, et tagada, et liitlaste vastaste tegevus ei mõjutaks Gröönimaad.

Rutte telefonikõne pärast Davost

Motzfeldti teatel vestles ta Ruttega telefonitsi pärast seda, kui NATO peasekretär oli Davosis toimunud Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum) raames kohtunud president Trumpiga.

Motzfeldti sõnul ei ole Naalakkersuisut andnud NATO peasekretärile volitust Gröönimaa nimel läbi rääkida ega sõlmida Gröönimaad puudutavaid kokkuleppeid. Ta rõhutas, et Gröönimaa seisukohtade edastamine ei tähenda läbirääkimiste pidamist Gröönimaa nimel ega volitust sõlmida kokkuleppeid.

„Tahan rõhutada, et NATO ei ole Gröönimaa nimel läbirääkimisi pidanud. Ilma Naalakkersuisut’i kaasamata ei ole Gröönimaad puudutavaid ametlikke kokkuleppeid sõlmitud. Ka Taani valitsusel ei olnud kohtumisel esindajaid,“ ütles Motzfeldt.

Motzfeldti sõnul selgitas NATO peasekretär president Trumpile Gröönimaa vaadet ning rõhutas vajadust austada Gröönimaa positsiooni ja piire.

„Uudised Davosist on minu hinnangul head“

Motzfeldt ütles, et tema hinnangul on Davosist tulnud teated positiivsed, kuid olukorda tuleb jätkuvalt tähelepanelikult jälgida.

„Minu vaatenurgast on Davosist tulnud uudised head. Seda öeldes peame siiski olema valvsad ja on selge, et turvalisuseni jõudmiseni on meil veel tööd,“ ütles Motzfeldt.

Lisaks kinnitas ta, et loodud töörühm on tööga alustanud ja on juba kokku tulnud.

„Võin kinnitada, et loodud töörühm on pidanud koosoleku ja alustanud tööd,“ ütles Motzfeldt.

Gröönimaa uudised eesti keeles

1...282930...1,973Page 29 of 1,973