Esmaspäev, detsember 22, 2025

APPI, mulle meeldib surnuaias käia – kas ma olen segane?

Surnuaed - kalmistu

NordenBladet – Süvenev huvi kalmistute vastu võib tekitada nii mõnelgi küsimuse: “Appi, mulle meeldib surnuaias käia – kas mul on midagi viga?” Võite end lohutada teadmisega, et vastus on lühike ja kindel: ei, te ei ole segane, teil ei ole midagi viga! Kalmistute külastamine ja neil viibimine on tegelikult sügavalt inimlik, kultuuriliselt rikastav ja psühholoogiliselt normaalne tegevus, mis ulatub kaugele pelgast leinast.

Surnuaed on omaette maailm, kus iga hauakivi jutustab oma loo, peegeldades ühiskonna ajalugu, kunagisi elanikke, vanu trende ja sotsiaalset kihtide jaotumist. Seetõttu on huvi surnuaia vastu sageli ennekõike ajalooline ja kultuuriline. Lisaks pakuvad hauakivid, monumendid ja kabelid tihti silmailu oma kauni arhitektuuri ja kunstiga, inspireerides nii loomeinimesi kui ka tavakülastajaid. Paljude jaoks on see aga seotud isikliku pärandiga, olles parim viis hoida sidet oma juurte ja esivanematega.

Teine oluline aspekt on psühholoogiline rahu. Kalmistud pakuvad kaasaegsest linnakärast vaikust. See keskkond soodustab mõtisklemist oma elu ja elu mõtte üle. Kuna surm on elu lahutamatu osa, sunnib viibimine kohas, kus elu lõplikkus on rõhutatud, meid teadvustama, mis on praegu tõeliselt oluline. See aitab sageli vähendada ka alateadlikku surmahirmu, tuues esile elu väärtuse. Mõnele inimesele pakuvad kalmistud turvalisuse ja püsivuse tunnet.

Eestis ja paljudes Euroopa kultuurides on surnuaedadel lisaks ka sügav kultuuriline tähtsus. Neid ei peeta pelgalt matmispaikadeks, vaid ka avalikeks parkideks ja neid läbitakse igapäevaselt. Mäletamise ja sideme hoidmise riitusena on levinud traditsioon külastada neid pühadel ja tähtpäevadel, korrastada haudu ja süüdata küünlaid. Seega on surnuaial käimine siinses kultuuriruumis täiesti sotsiaalselt aktsepteeritud tegevus.

Kui te naudite surnuaial käimist, olgu selleks siis mõtisklemine, ajalooliste detailide uurimine, rahu leidmine või lihtsalt jalutuskäik ilusas pargis, siis on teie huvi igati põhjendatud. See näitab teie teadlikkust ja avatust elu ja surma ühtsuse ning kultuuripärandi vastu.

Natuke ka statistikat – kui palju on inimesi, keda surma teema huvitab?

Uurida protsentuaalset huvi surma teema vastu kogu elanikkonna seas on keeruline, sest see sõltub paljudest teguritest, sealhulgas kultuurist, vanusest, isiklikest kogemustest ja küsimuse püstitamise viisist (kas räägitakse surma mõtlemisest, elu lõpuga seotud ettevalmistustest, hauataguse elu uskumisest vms.).

Siiski on olemas uuringuid, mis annavad aimu, kui paljusid inimesi see teema mingil moel puudutab:

  • Mõtlemine surmale: Ühes USA uuringus (2022) leiti, et pool ameeriklastest (50%) oli viimase kahe aasta jooksul surmale sagedamini mõelnud. Iga päev mõtles surmale 23% vastanutest.
  • Olulisuse tunnistamine vs. rääkimine: Samas USA uuringus pidas 68% ameeriklastest elu lõpu planeerimise arutamist perega oluliseks, kuid vaid 32% valis surmateema arutamiseks kõige meelsamini teiste tabuteemade (raha, vaimne tervis, seks, poliitika, religioon) seast. See viitab sellele, et kuigi teema on oluline, on see endiselt paljude jaoks raskesti arutatav.
  • Mugavus rääkimisega: Ühendkuningriigis tehtud uuringud on näidanud, et umbes 60–70% inimestest tunneb end mugavalt surma ja suremise teemal rääkides. Kuid neist rääkijatest on see tegelikult kellegagi arutanud märgatavalt väiksem osa.
  • Usk hauatagusesse ellu: Pew Researchi uuringud näitavad, et näiteks Ameerika täiskasvanutest usub hauatagusesse ellu umbes 70%. Laiemad rahvusvahelised küsitlused näitavad samuti, et enamikus riikides usub enamik elanikkonnast mingisugusesse hauatagusesse eksistentsi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et:

  1. Suur enamus inimestest (üle kahe kolmandiku) peab surma ja elu lõpu teemasid oluliseks või tunneb end neist rääkides mugavalt.
  2. Märkimisväärne osa inimestest mõtleb surmale regulaarselt (vähemalt kord kuus või sagedamini).
  3. Tegelik arutamine ja planeerimine (testamendi tegemine, matuste eelistuste kirjapanek) on oluliselt madalama protsendiga (nt vähem kui pooltel).

Avafoto: NordenBladet

KOGU INFO, mida pead Eestis kehtivast “emapalgast” ehk vanemahüvitistest teadma

NordenBladet – Igapäevakeeles öeldakse “emapalk”, ametlik nimetus on vanemahüvitis. Selle eesmärk on hoida lapsevanemale lapsega kodus olles alles tema varasem sissetulek (bruto), et töö- ja pereelu oleks lihtsam ühildada. Vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav ning seda maksab Sotsiaalkindlustusamet.

Vanemahüvitise liigid

Eestis on kolm omavahel sobituvat hüvitist/puhkust:

Ema vanemahüvitis ja emapuhkus – mõeldud lapse emale vahetult sünnituse ümbruses.

Isa vanemahüvitis ja isapuhkus – isale eraldi 30 kalendripäeva.

Jagatav vanemahüvitis ja vanemapuhkus – paindlik periood, mida saavad vastavalt pere valikule kasutada ema või isa (korraga siiski ainult üks vanem).

Kui kaua saab lapsevanem vanemahüvitist?

Ema vanemahüvitis: töötaval emal kuni 100 järjestikust päeva – kuni 70 päeva enne eeldatavat sünnitähtaega ja 30 päeva pärast seda. Kui ema alustab hiljem (31–69 päeva enne tähtaega), on emapuhkus lühem ning kasutamata emapuhkuse päevad lisatakse jagatavale perioodile; kui alustada ≤30 päeva enne tähtaega, lisamist ei toimu. Kui emal töösuhet pole, on õigus 30 järjestikule päevale alates lapse sünnist.

Isa vanemahüvitis: 30 kalendripäeva (võib võtta paindlikult reeglites sätestatu järgi).
Sotsiaalkindlustusamet

Jagatav vanemahüvitis: üldjuhul 475 kalendripäeva. Kui ema ei kasuta kõiki 100 emapuhkuse päeva (nt alustab 31–69 päeva enne tähtaega), pikeneb jagatav periood vastavalt kasutamata emapuhkuse päevadele.

Kui suur on “emapalk” 2025. aastal?

Vanemahüvitise suurus arvestatakse iga saaja varasema sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi (nn referentsperiood: sünnikuust tagasi 9 “raseduskuud”, seejärel sellele eelnenud 12 kuu tulud).

Olulised perehüvitiste piirmäärad 2025. aastal:

Minimaalne määr (kui 12 kuu jooksul tulu polnud): 820 € kuus (27,33 € päevas).

Kui tulu ≤ alampalk: makstakse kuupalga alammäär – 886 € kuus (29,53 € päevas).

Maksimum: 5265,09 € kuus (175,50 € päevas).
Kõik summad on brutos.

Mis muutub 2026. aastal?

Alates 1. jaanuarist 2026 sündivate laste puhul on jagatava vanemahüvitise maksimum 3806,10 € kuus (126,87 € päevas) ning kaob teenitud tulu piirmäärast tulenev vähendamine – st vanem võib vanemahüvitist saades teenida piiramatut töist tulu, hüvitis ei vähene.

Kuidas arvutatakse?

Võetakse arvesse palgatulu, preemiad ja ettevõtlustulu, millelt on makstud sotsiaalmaks.

Ei võeta arvesse toetusi, pensione, haigus- ja töötushüvitisi, dividende jms.

Ülempiir tuleneb valemist: üle-eelmise aasta Eesti keskmine sotsiaalmaksuga maksustatav kuusissetulek × 3. Seetõttu on 2025. a ülempiir 5265,09 €.

Töötamine ja tulu saamine hüvitise ajal

Ema/isa vanemahüvitis (emapuhkus/isapuhkus): töösuhe on peatatud, töölepinguseaduse või ATSi alusel töötada ei tohi, kuid teatud töine tulu (nt juhatuse liikme tasu, VÕS-leping) võib laekuda.

Jagatav vanemahüvitis: 2025. aastal võib ilma vähendamiseta teenida kuni pool ülempiirist ehk 2632,55 € bruto kuus. Ületamisel hüvitist vähendatakse vastavalt seadusele. Alates 01.01.2026 tulu piirmäära ei ole (hüvitist ei vähendata).

Maksustamine ja väljamakse

Vanemahüvitised on tulumaksuga maksustatavad; maksuvabastuse kasutamise soovi saab SKA-le esitada.

Väljamakse tehakse iga kuu 8. kuupäeval eelmise kuu eest (kui 8. on puhkepäev/püha, siis eelneval tööpäeval).

Ravikindlustus

Jagatava ja ema vanemahüvitise ajal on ravikindlustus tagatud. Emal on ravikindlustus tagatud ka raseduse ajal ja kolm kuud pärast arsti määratud eeldatavat sünnitähtaega.

Erijuhud

Enneaegne sünnitus: kui laps sünnib varem kui 70 päeva enne tähtaega, tekib töötaval emal ema vanemahüvitise õigus lapse sünnist 100 päevaks. Muidu arvestatakse ikka eeldatava sünnitähtaja järgi.

Raskeim juhtum (surnultsünd või lapse surm 70 päeva jooksul): töötaval emal on endiselt õigus 100 päeva emapuhkusele ja -hüvitisele; ravikindlustus on tagatud.

Järjest sündivad lapsed: kui laste vanusevahe on alla 3 aasta, võrreldakse uue lapse referentsperioodi tulu eelmise lapse alusega ning rakendatakse vanemale soodsamat (ei lange “emapalk” väiksema sissetuleku tõttu).

Kuidas taotleda?

Taotlemine käib Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses. Sama keskkonna kalkulaator (eeltäidetud andmetega) aitab hinnata tulevast hüvitist.

Levinud küsimused

Kas isa võib olla vanemapuhkusel, kui ema töötab?
Jah – jagatava vanemahüvitise ajal võib puhkusel olla korraga üks vanem (pere saab ise valida, kumb).

Kas hüvitise summa kõigub kuude lõikes?
Võib kõikkuda, sest hüvitist arvestatakse päevamääras ja vanem saab ise planeerida, mitme päeva eest kuus hüvitist kasutada. Kalendrikuu erinev päevade arv mõjutab samuti.

Millal pere saab “kõige rohkem päevi”?
Kui töötav ema alustab emapuhkust vähemalt 31 päeva enne tähtaega, kanduvad kasutamata päevad jagatava perioodi pikenduseks. Kui alustada ≤30 päeva enne tähtaega, päevad ei kandu.

 

Õpetajatepäev – 5. oktoober

Õpetajatepäev

NordenBladet – Õpetajatepäev on üleilmne tähtpäev, mil tunnustatakse õpetajaid ja nende panust ühiskonda. Põhjamaad (sealhulgas Soome ja Rootsi) tähistavad õpetajatepäeva üldjuhul samal päeval, mil tähistatakse ka ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) ülemaailmset õpetajatepäeva (inglise keeles World Teachers’ Day) – igal aastal 5. oktoobril. 

Õpetajatepäev loodi UNESCO eestvedamisel 1994. aastal, et tähistada 5. oktoobril 1966 vastu võetud ILO/UNESCO soovitust õpetajate staatuse kohta – dokumenti, mis seab rahvusvahelised orientiirid õpetajate õigustele, kohustustele ning töö- ja koolitustingimustele.

Ajalooline ja õiguslik taust

1966. aasta ILO/UNESCO soovitus õpetajate staatuse kohta võeti vastu 5. oktoobril 1966 Pariisis. See käsitleb muu hulgas õpetajate ettevalmistust, töötingimusi, tööaega ja akadeemilist autonoomiat.

1997. aasta UNESCO soovitus kõrgkoolide õppejõudude staatuse kohta laiendab põhimõtteid ülikoolide ja kõrgkoolide õppejõududele (nt akadeemiline vabadus, kollegiaalsus).

UNESCO kuulutas 5. oktoobri õpetajate päevaks 1994. aastal – sellest ajast on päev tähendanud nii tunnustust kui ka õpetajapoliitika fookust.

Igal aastal on oma õpetajatepäeva teema

2025. aasta üleilmne teema on „Recasting teaching as a collaborative profession“ – õpetamise mõtestamine loomuldasa koostöisel elukutsena. Fookuses on õpetajate koostöö, kolleegitugi ja ühine vastutus, mida peetakse võtmeteguriks nii õpetajate professionaalseks arenguks kui ka haridusmuutuste elluviimiseks.

Miks õpetajatepäev on oluline?

UNESCO ja Teacher Task Force’i värske ülevaade, et 2030. aastaks vajab maailm juurde ligikaudu 44 miljonit õpetajat (eriti suur puudujääk on Aafrikas). Teemapäev toob tähelepanu nii järelkasvu, koolituse, töökoormuse kui ka õpetajaameti maine küsimustele.

Kuidas maailma eri paigad õpetajatepäeva tähistavad?

Kuigi paljud riigid on liitunud 5. oktoobri tähistamisega, on mitmel maal oma ajaloolistel põhjustel teine kuupäev.

India: 5. september (president ja filosoof Sarvepalli Radhakrishnani sünniaastapäev).
Hiina: 10. september (riiklik õpetajate päev alates 1985. aastast).
USA: traditsiooniliselt „Teacher Appreciation Week“ mai esimesel täisnädalal, rõhuasetusega tänulikkusel.

Tähistamine on Põhjamaades (nagu ka paljudes teistes riikides) peamiselt seotud õpetajate olulise rolli tunnustamise ja väärtustamisega.

  • Tunnustus ja tänu: Peamine fookus on õpetajate tänamisel nende töö eest.
  • Üritused ja sündmused: Korraldatakse erinevaid üritusi, seminare ja konverentse, mis tõstavad esile haridustöötajate panust ja arutavad haridusega seotud teemasid. Näiteks Soomes tegutseb CCE Finland (Centre for Creative Education), mis on seotud ülemaailmse õpetajatepäeva tähistamisega 5. oktoobril.
  • Koolisisesed tegevused: Koolid ise võivad korraldada väiksemaid pidulikke hetki, kus õpilased ja koolipersonal avaldavad õpetajatele tänu. Eestis on tavaks, et viimase klassi õpilased annavad tunde, lubades õpetajatele puhkuse – see on üks erilisemaid ja tuntumaid tähistamise viise regioonis.

Kuigi tähistamine on olemas, ei ole 5. oktoober Põhjamaades (v.a osades erandjuhtudel) riigipüha, vaid pigem teadlikkuse tõstmise ja tunnustamise päev. Eesmärk on meelde tuletada õpetaja elukutse tähtsust ning propageerida õpetajate staatuse parandamiseks vajalikke meetmeid.

Õpetajatepäev Eestis

Eestis tähistatakse õpetajate päeva 5. oktoobril. Paljudes koolides võtavad abituriendid ja vanemate klasside õpilased sel päeval sümboolselt õpetajatöö üle, viivad läbi tunde ning toetavad kooli juhtimist – see on meie koolikultuuri armastatud traditsioon.

Üleriiklikult on kesksel kohal „Eestimaa õpib ja tänab“ – Aasta Õpetaja gala, kus tunnustatakse silmapaistvaid õpetajaid, tugispetsialiste, juhte ning haridustegusid. Gala on kasvanud Eesti haridusvaldkonna suurimaks iga-aastaseks tunnustussündmuseks.

Mida õpetajatepäev tavaliselt kaasa toob?

Tunnustused ja autasustamised (koolis, omavalitsuses, riiklikul tasandil).

Õpilaste ja õpetajate rollivahetused, pidulikum meeleolu koolipäevas.

Arutelud hariduspoliitikast – töökoormus, järelkasv, toetavad tugisüsteemid ja koostöö koolides.

Tore traditsioon on õpetajatepäeval õpetajaid tänada ning õpetajatele lilli viia!

Head õpetajate päeva, armsad õpetajad! 🌷🌷🌷

Avafoto: Unsplash

OpenAI tõusis 500 miljardi dollariga maailma väärtuslikemaks idufirmaks

Sam Altman

NordenBladet – ChatGPT looja OpenAI on lõpule viinud tehingu, mis tõstab ettevõtte väärtuse 500 miljardi dollarini, tehes sellest maailma kõige väärtuslikuma idufirma. Sellega möödus ettevõte senisest liidrist, Elon Muski kosmosefirmast SpaceX, mille väärtuseks hinnatakse 400 miljardit dollarit.

Tehing võimaldas OpenAI praegustel ja endistel töötajatel müüa investoritele nagu Thrive Capital, SoftBank ja MGX ligikaudu 6,6 miljardi dollari väärtuses osalust. See on märkimisväärne hüpe võrreldes aasta alguses toimunud rahastusringiga, mil ettevõtte väärtuseks hinnati 300 miljardit dollarit.

Ettevõtte väärtuse kiire kasv peegeldab laiemat investeerimisbuumi tehisintellekti valdkonnas – tehnoloogias, millel on potentsiaali muuta terveid majandusharusid. Sam Altmani juhitav OpenAI on üks pioneere, kes veab eest triljoneid dollareid nõudvat tehisintellekti arendust ja andmekeskuste rajamist.

Tehing leiab aset OpenAI jaoks pöördelisel ajal, mil ettevõte on läbirääkimistes Microsoftiga, et muuta oma struktuur traditsioonilisemaks kasumit taotlevaks ettevõtteks. Sellele plaanile on aga vastu seisnud kaasasutaja Elon Musk, kes süüdistab firmat oma algse mittetulundusliku missiooni reetmises.

Samal ajal seisab OpenAI silmitsi tiheda konkurentsiga talentide pärast, kuna tehnoloogiahiiud nagu Meta meelitavad tippspetsialiste sadadesse miljonitesse ulatuvate palgapakettidega. Hiljutine aktsiamüük ongi üks viis, kuidas hoida ja motiveerida oma töötajaid, pakkudes neile võimalust ettevõtte edust rahaliselt osa saada. Huvitava detailina ei müüdud kõiki müügiks pakutud aktsiaid, mis võib viidata töötajate usule ettevõtte pikaajalisse potentsiaali.

Tulevikku vaadates peab OpenAI aga jätkuvalt rinda pistma rivaalidega nagu Google ja Anthropic, vastates konkurentsile uute toodetega, näiteks hiljuti välja tulnud võimsama mudeliga GPT-5.

Avafoto: OpenAI juht Sam Altman

Vaata ka:
Elon Musk kaotas esimese kohtulahingu OpenAI vastu, kuid kiire kohtuprotsess on veel ees

Teine Tartu Illustratsioonifestival seab fookuse raamatuillustratsioonile

Tartu Illustratsioonifestival

NordenBladet – Laupäeval, 4. oktoobril toimub Tartus taas Tartu Illustratsioonifestival (TIF) – ühepäevane sündmus, mis koondab illustratsiooni, kirjanduse, disaini ja kujutava kunsti huvilisi Eestist ja lähiriikidest. Teist aastat aset leidev festival toob kokku nii loojad kui ka publiku.

Sel aastal on TIF pühendatud raamatuillustratsioonile ning teeb koostööd Eesti Raamatu Aasta ja Eesti Lastekirjanduse Keskusega.

Raamatukultuur on mitmekesine ja illustratsioonidel on selles keskne roll. Seetõttu on tänavune TIF pühendatud just raamatuillustratsioonile. Koostöös raamatuaastaga sünnivad mitmed erisündmused: kirjanike ja illustraatorite “kiirkohting”, mitu vestlusringi ning rändnäitus, mis toob esile märgilised eesti luuleraamatud. Nii rõhutab ka raamatuaasta peakorraldaja ja Eesti Kirjanduse Seltsi tegevjuht Marja Unt festivali fookuse olulisust.

Lisaks raamatutele käsitleb programm mitmeid trükikunsti ja illustratsiooni ühendavaid teemasid: karakteriloome, zine-kultuur, kirjanike ja illustraatorite koostöö ning rahvusvaheline Bologna Lasteraamatute mess.

Päeva jooksul toimuvad töötoad, ettekanded ja vestlusringid ning avatakse turg, kus esitleb oma loomingut ligi 40 illustraatorit Eestist ja naaberriikidest. Külalised saavad kuulata ka ühe Eesti tuntuma illustraatori ja animaatori Heiki Ernitsa vestlust tema loometeekonnast, tööprotsessidest ja armastatud tegelaste sünnist.