Norra: Plahvatus USA saatkonna juures Oslos

By
NordenBladet.ee
-
Plahvatus Oslos USA saatkonna juures

NordenBladet – Laupäeva ööl vastu pühapäeva toimus Oslos Ameerika saatkonna juures plahvatus. Juhtumist anti politseile teada ööl vastu pühapäeva umbes kell 1.34. Sündmuskohale saadeti suured politseijõud. Politsei on kontaktis saatkonnaga ning seni ei ole teateid vigastatutest. 

Norra justiits- ja kriisivalmidusminister Astri Aas-Hansen nimetas juhtunut vastuvõetamatuks ning rõhutas, et juhtumit käsitletakse äärmise tõsidusega. Tema sõnul uurib politsei asja ulatuslike ressurssidega ning praegu ei viita miski sellele, et olukord oleks ohtlik kõrvalistele isikutele.

Välisminister Espen Barth Eide kinnitas, et nii tema kui ka justiitsminister on olnud ühenduses USA saatkonna asjuri Eric Meyeriga. Eide sõnul on tegu vastuvõetamatu teoga, mida võetakse kõige kõrgemal tasemel tõsiselt. Ta lisas, et diplomaatiliste esinduste turvalisus on Norra jaoks väga oluline ning juhtumit uurivad praegu politsei ja julgeolekuteenistus PST.

Politsei väitel on neil hüpotees, et pühapäeva õhtul saatkonnas toimunud plahvatus võib olla seotud praeguse julgeolekuolukorraga maailmas. Samal ajal töötavad nad mitme hüpoteesi kallal selle kohta, mis plahvatuse taga võis olla.

Nad usuvad, et tegemist oli sihipärase rünnakuga.

Politsei teatel pole neil saatkonna plahvatusega seoses praegu kahtlusaluseid, kuid nad otsivad ühte või mitut toimepanijat.

Plahvatuse tõttu hoiab spordiklubi SK Njård pühapäeval (08.märts) suletuna saatkonna lähedal asuvat Njårdhalleni spordihalli. Klubi juhtkonna sõnul rakendati ettevaatusabinõuna ajutine sulgemine, kuni olukord muutub selgemaks. Tänaseks kavandatud käsipallimängud on tühistatud ja lükatakse edasi.

Avafoto: NordenBladet

Norra: Lillestrøm maksis haiguspäevade kasutamata jätmise eest üle 240 000 euro ulatuses boonuseid

By
Helena-Reet Aari
-
Lillestrømi vallas toetused

NordenBladet – Lillestrømi vald katsetas eelmisel aastal kolmes lasteaias boonussüsteemi, et vähendada haiguspuudumisi. Tulemused näitavad, et kõigis projektis osalenud lasteaedades vähenes lühiajaline puudumine. Nüüd soovib valladirektor süsteemi laiendada.

Boonussüsteem näeb ette kaht liiki toetusi. Töötajad saavad 350 Norra krooni iga kasutamata omavastutusel haiguspäeva eest, kokku kuni 12 päeva ulatuses aastas. Lisaks saab töökoht 60 000 krooni kollektiivset boonust, kui saavutab seatud eesmärgi haiguspuudumiste vähendamisel. 2026. aasta veebruaris maksis vald välja kokku 241 150 krooni, mis vastas 689 kasutamata haiguspäevale.

Kuigi ametiühingud olid süsteemi suhtes kriitilised, peavad valla juhid tulemusi positiivseks. Suurim muutus toimus Ramstadskogeni lasteaias, kus lühiajaline puudumine langes 6,74 protsendilt 4,17 protsendile. Samas rõhutavad töötajate esindajad, et muutused on pigem väikesed ning raha võiks kasutada hoopis põhikoosseisu suurendamiseks või püsivate asendajate palkamiseks.

Lillestrømi valladirektor teeb nüüd ettepaneku jätkata projektiga veel ühe aasta ning kaasata alates 2026. aastast ka uus lasteaed ja kolm hooldekodu osakonda. Küsimust arutab vallavolikogu 8. aprillil. Programmi jaoks on nii 2025. kui ka 2026. aastaks eraldatud üks miljon krooni.

Avafoto: NordenBladet

Vaata ka:
Norra: Vaid 65 protsenti lasteaedadest täidab personalinõudeid

Norra: Vaid 65 protsenti lasteaedadest täidab personalinõudeid

By
Helena-Reet Aari
-
Vaid 65 protsenti Norra lasteaedadest täidab personalinõudeid

NordenBladet – Uued andmed näitavad, et ainult 65 protsenti Norra lasteaedadest vastab seaduses sätestatud pedagoogilise personali nõuetele. Haridusväljaanne Utdanningsnytt koostas ülevaate riigi maakondade ja omavalitsuste lasteaedade personaliseisust, tuginedes Norra Haridusdirektoraadi värskele statistikale.

Ülevaatest selgub, et kõige kehvem on olukord Akershusi maakonnas, mis asub Oslo ümbruses Ida-Norras. Seal täidab pedagoogilise personali nõuded vaid 39,7 protsenti lasteaedadest.

Kõige paremini tuleb nõuetega toime Agderi maakond, mis paikneb Lõuna-Norras rannikualal. Seal vastab nõuetele 94,6 protsenti lasteaedadest.

Norra lasteaedadel tuleb igal aastal taotleda erandit, kui nad ei suuda täita nõuet vajaliku arvu pedagoogilise ettevalmistusega töötajate kohta. Paljud lasteaiad esitavad sellise taotluse korduvalt aasta-aastalt, samas kui osa asutusi jätab taotluse üldse esitamata.

Andmed viitavad, et pedagoogilise personali nappus on riigis jätkuvalt tõsine probleem ning piirkondlikud erinevused on märkimisväärsed.

Lisaks viitavad värsked uuringuandmed, et Norra eesmärgi saavutamine tõsta lasteaiaõpetaja haridusega töötajate osakaal 2030. aastaks 60 protsendini muutub praeguse arengu jätkudes väga keeruliseks. Stavangeri ülikooli professor Thomas Moser rõhutas, et ilma ulatuslike meetmeteta, mis aitaksid nii uusi töötajaid värvata kui ka olemasolevaid ametis hoida, on seatud sihini jõudmine tõenäoliselt raskendatud.

Uuringu kohaselt töötas 2023. aastal lasteaedades vaid 49,2 protsenti kvalifitseeritud lasteaiaõpetajatest. See on esimene kord alates 2004. aastast, kui näitaja langes alla 50 protsendi. Samal ajal on vähenenud ka nende noorte lõpetajate osakaal, kes lähevad kohe pärast õpinguid lasteaeda tööle. Kui varem suundus üle 80 protsendi värskelt lõpetanutest kohe erialasele tööle, siis 2023. aastal oli kuni 23-aastaste seas see näitaja langenud 30,7 protsendini.

Teadlaste hinnangul ei seisne probleem üksnes töökohtade kättesaadavuses, vaid üha enam selles, et noored ei soovi lasteaeda tööle minna. Samuti juhitakse tähelepanu sellele, et osa täiendõppest viib õpetajaid hoopis sektorist välja. Näiteks kooliainetele suunatud edasiõppe läbinutest jääb pärast õpinguid lasteaeda tööle vaid väga väike osa. Seetõttu rõhutavad teadlased ja haridusvaldkonna esindajad, et olukorra parandamiseks tuleb muuta nii õppe- kui ka töötingimusi, et lasteaiaõpetajad sooviksid erialale tulla ja sinna püsima jääda.

Avafoto: NordenBladet

Soome: Mobiilsustoetus aitab katta pikast töölesõidust või kolimisest tekkivaid kulusid

By
Helena-Reet Aari
-
Soome: Mobiilsustoetus aitab katta pikast töölesõidust või kolimisest tekkivaid kulusid

NordenBladet — Soomes saavad töötud tööotsijad taotleda mobiilsustoetust, mis aitab katta tööle asumisega seotud sõidu- või kolimiskulusid. Tegemist on konkreetse abiga neile, kelle uus töökoht asub kodust kaugel.

Mobiilsustoetuse suurus on umbes 800 eurot kuus. Toetust võib saada kuni 45 tööpäeva eest ning see lisandub töötaja palgale. Seetõttu võib toetus olla töö alustamisel märkimisväärne lisaraha.

Mobiilsustoetust maksavad Soomes töötukassad ja Kela. Toetuse eesmärk on hõlbustada tööle asumist ja julgustada inimesi vastu võtma ka kaugemal asuvaid tööpakkumisi. Toetus on mõeldud töölesõidu või töö tõttu kolimisega seotud kulude hüvitamiseks.

Kes saab mobiilsustoetust?

Toetust saab taotleda inimene, kes on vahetult enne tööle asumist või sellega seotud koolituse algust saanud töötutoetust. Lisaks peab töösuhe kestma vähemalt kaks kuud.

Toetuse saamise võimalus sõltub sellest, kui pikk on töölesõidule kuluv aeg. Arvesse lähevad ka ümberistumised ja ooteajad, kuid mitte näiteks laste lasteaeda viimisele kuluv aeg.

Sõiduaeg arvutatakse kiireima kättesaadava transpordiviisi järgi. Kui inimesel ei ole autot, lähtutakse ühistranspordist. Kui töölesõit toimub oma autoga, arvestatakse sõiduaega auto järgi.

Toetust saab ka kolimise korral

Mobiilsustoetust võib saada ka siis, kui inimene kolib töö tõttu. Selle eelduseks on, et enne kolimist oleks edasi-tagasi töölesõit olnud täistööajaga töö puhul üle kolme tunni päevas ning osalise tööajaga töö puhul üle kahe tunni päevas.

Maksmine algab kohe

Mobiilsustoetusel ei ole ooteaega. Selle maksmine algab kohe töösuhte algusest. Toetust makstakse iga makseperioodi eest tagantjärele ning nagu teisedki toetused, on see maksustatav tulu.

Toetust võiks kasutada rohkem inimesi

A-kassa teatel taotletakse mobiilsustoetust küll mõningal määral, kuid toetuse saajaid võiks olla rohkem. Töötukassa hinnangul on tegu kasuliku meetmega, mis võib aidata töötul inimesel töö vastu võtta ka siis, kui töökoht ei asu kodu lähedal.

Eesti ja Soome tihendavad koostööd vangide üleviimiseks

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Soome ja Eesti on astunud olulise sammu vanglate ülerahvastatuse leevendamiseks ja õigusalase koostöö tõhustamiseks. Soome justiitsminister Leena Meri ning Eesti justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta allkirjastasid Brüsselis vastastikuse mõistmise memorandumi, mille eesmärk on kiirendada Soomes karistust kandvate Eesti kodanike üleviimist kodumaale.

Strateegiline samm vanglate koormuse vähendamiseks

Allkirjastatud memorandum on jätk ministrite 13. jaanuaril 2026 avaldatud ühisdeklaratsioonile. Koostöölepe on kooskõlas valitsusprogrammiga, mis seab prioriteediks välisriikide vangide saatmise nende koduriigi kinnipidamisasutustesse.

Kuna eestlased moodustavad Soome vanglates suurima välisriigist pärit vangide rühma, on sellel kokkuleppel märkimisväärne mõju Soome vanglasüsteemi koormuse vähendamisele.

Peamised muudatused ja eesmärgid

Memorandum keskendub praktilise koostöö tugevdamisele ja bürokraatlike takistuste eemaldamisele. Olulisemad punktid on järgmised:

  • Prioriteetsus: Mõlema riigi ametiasutused kohustuvad käsitlema omavahelisi vangide üleviimisi eelisjärjekorras ja viivitusteta.

  • Seadusemuudatused Eestis: Eesti on ette valmistamas siseriiklike õigusaktide muutmist. Eesmärk on tühistada säte, mis seni takistas alla kuue kuu pikkust karistust kandvate isikute vastuvõtmist.

  • Info vahetamine: Ametivõimud jagavad parimaid praktikaid ja otsivad lahendusi, kuidas alustada üleviimisprotseduuride ettevalmistamist võimalikult varajases staadiumis.

“Sujuvam koostöö ametivõimude vahel ei ole mitte ainult ressursside säästmine, vaid tagab ka õigusprotsessi kiirema ja tõhusama elluviimise,” märgiti kohtumisel.

Rakendamine ja järelevalve

Memorandumi elluviimise eest vastutavad Soome kriminaalhooldusamet (Rise) ning Eesti Justiitsministeerium. Protsessi kulgu ja tulemusi hakatakse jälgima regulaarsetel ministeeriumidevahelistel kohtumistel.

Vastastikuse mõistmise memorandum jõustus allkirjastamise hetkel ning jääb määramatuks ajaks kehtima, pakkudes pikaajalist raamistikku kahe riigi vahelisele justiitskoostööle.

1...121314...1,973Page 13 of 1,973