Reede, detsember 19, 2025

VEEBIKOOLITUS: Karjääriõpe ja -nõustamine Soome koolides (12. november)

Karjääriõpe ja karjäärinõustamine Soome koolides

NordenBladet – Euroguidance Eesti loob võimalusi karjääriteenuste valdkonna professionaalseks arenguks. Nende varasemad rahvusvahelised veebiseminarisarjad – kogumikus “Karjääriteooriad ja -mudelid: ideid praktikaks” (CERIC, 2019) avaldatud artiklite tutvustus ning Põhja- ja Baltimaade Euroguidance’i keskustega koos korraldatud sari Career Guidance Up North – osutusid väga populaarseks. Seetõttu jätkuvad rahvusvahelised koolitused 2025. aasta sügisel uue hooga.

Mis seminar?
Tegu on webinariga. Lühiloeng + kogemuste jagamine Soome koolide karjääriõppest ja -nõustamisest.
Kuupäev ja aeg: 12.11.2025, 14:00–16:00.

Kellele mõeldud?
Karjäärinõustajatele, õpetajatele, koolijuhtidele, noorsootöötajatele, HR/karjääriteenuste spetsialistidele ning erialatudengitele.

Järgmine kohtumine toimub kolmapäeval, 12. novembril 2025 kell 14.00–16.00 ja keskendub karjääriõppele ning -nõustamisele Soome koolides. Värskeid uuringutulemusi tutvustab Jyväskylä Ülikooli esindaja Outi Ruusuvirta-Uuksulainen. Praktilist kogemust jagavad Helsingi Keelte Gümnaasiumi karjäärispetsialist ja Helsingi Ülikooli uurija Laia Saló i Nevado ning Haaga-Helia rakenduskõrgkooli õpetajakoolituse õppejõud Pia Ranna.

Veebiseminar toimub inglise keeles eestikeelse sünkroontõlkega.

Osalemiseks palutakse registreeruda hiljemalt 10. novembriks. Registreerimissoov edasta SIIN; veebiseminari link saadetakse osalejatele hiljemalt päev enne toimumist.

Lisaks saavad kõik aktiivsed osalejad, keda huvitab kogumik “Karjääriteooriad ja -mudelid: ideid praktikaks” (CERIC, 2019), soovi korral raamatu tasuta. Väljaanne käsitleb 43 erinevat karjääriteooriat ja -mudelit, selgitab nende põhialuseid ning toob näiteid kasutamisest klienditöös – ideid leidub nii individuaal- kui grupitööks, kooliõpilaste ja täiskasvanutega.

Esinejate tutvustused: 

Dr. Laia Saló i Nevado on karjäärispetsialist Helsingi Keelte Gümnaasiumis, kus ta toetab noori haridustee ja tulevikuplaanide kujundamisel. Tal on haridusteaduste doktorikraad, mille uurimistöö keskendus matemaatika kasutamisele igapäevatöös. Lisaks on ta Helsingi Ülikooli külalisuurija ning aktiivne Euroguidance Soome liige, edendades rahvusvahelist koostööd karjääriteenuste valdkonnas. 

Outi Ruusuvirta-Uuksulainen on doktorant ja projektijuht Soome Haridusuuringute Instituudis Jyväskylä Ülikoolis. Tal on laiapõhjaline kogemus karjääriteenuste arendamisel ja uurimisel, sealhulgas üleminekuperioodid, ülikooli ja töömaailma koostöö ning karjääriteenuste poliitika Euroopas. Oma viimases uurimistöös keskendus ta professionaalsusele karjäärivaldkonnas. 

Dr. Pia Ranna töötab Haaga-Helia kõrgkoolis õpetajakoolituse õppejõuna. Tema peamine roll on koolitada õpilas- ja karjäärinõustajaid, kes töötavad üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides. Veel eelmisel aastal töötas ta praktikuna üldhariduskoolis. Oma teadustöös keskendub ta eelkõige Soome uuenduslikule tööpõhisele õppele põhihariduses. Tema huvid paiknevad õpitee ja tööelu piirialal. 

NATO kohalolu Eestis: Täna paikneb Lõuna-Eestis USA pataljon ja Tapal USA tankiüksus

NordenBladet – Ameerika Ühendriikide hiljutine kaalukas otsus oma vägede kohalolekuga Eestis jätkata rõhutab USA jätkuvat pühendumist Balti piirkonna ja terve NATO idatiiva kaitsele. USA kohalolu Eestis on tugev märk heidutusest ja liitlastevahelisest solidaarsusest, millele Eesti vastab oma panuse ja suurepärase vastuvõtuvõimekusega.

USA jätkab kohalolekut: Tugevdus NATO idatiivale

Kaitseminister Hanno Pevkur on USA otsust jätkata vägede kohalolekuga Eestis tervitanud, nähes selles strateegilise koostöö tähtsust ja kinnitust USA vankumatule toetusele. “See kinnitab meie strateegilise koostöö tähtsust ning USA jätkuvat pühendumist meie piirkonna ning terve NATO idatiiva kaitsele,” ütles minister Kaitseministeeriumi lehe vahendusel.

Praegune USA vägede paiknemine

USA vägede püsiv kohalolu Eestis ja NATO idatiival laiemalt on oluline osa heidutamaks Venemaad ja tugevdamaks NATO kaitsehoiakust, mis kindlustab siinset rahu ning julgeolekut.

  • Täna paikneb Lõuna-Eestis USA pataljon.
  • Tapal paikneb USA tankiüksus.

Eeskujulik liitlane ja esmaklassilised tingimused

Minister Pevkur tõi esile, et USA administratsioon on tunnustanud Balti riike ja Poolat eeskujulike liitlastena. Mõlemad on teinud olulisi samme enda julgeoleku tugevdamiseks, panustades vähemalt 5% oma majandusest riigikaitsesse.

Lisaks sellele pakub Eesti USA üksustele esmaklassilisi tingimusi liitlaste vastuvõtuks ja väljaõppeks:

  • Väljaõppevõimalused aitavad hoida USA vägede kõrget lahingvalmidust.
  • Võimalus harjutada koos Eesti kaitseväega siinses keskkonnas.

Kaitseministeerium töötab ka selle nimel, et USA sõjalist kohalolekut veelgi tugevdada. Selleks ollakse valmis tegema lisainvesteeringuid liitlaste võõrustamiseks tarvilikku taristusse ja väljaõppevõimaluste laiendamisse.

 

Eesti: Reservväelaste toetuseks sõlmiti Kaitseministeeriumi ja EVEA vahel hea tahte kokkulepe

Hea tahte kokkulepe Kaitseministeeriumi ja EVEA vahel

NordenBladet – Kaitseminister Hanno Pevkur ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) president Ille Nakurt-Murumaa allkirjastasid hea tahte kokkuleppe, et tugevdada koostööd reservväelaste toetamisel ja tunnustada nende panust riigikaitses.

Kokkulepe muudab senise vaikiva toe teadlikuks ja ühiseks ning sellega kinnitab EVEA valmisolekut tõsta tööandjate teadlikkust riigikaitse rollist ja soodustada reservõppekogunemistel osalevate töötajate toetamist (näiteks sissetulekuvahe kompenseerimisega, mida teeb juba ligi 70% tööandjatest). Samuti loob kokkulepe raamistiku regulaarsele infovahetusele Kaitseministeeriumi ja ettevõtlusorganisatsioonide vahel.

Mõlemad pooled rõhutasid, et ettevõtete toetus reservväelastele on otsene panus Eesti julgeolekusse ja näitab ühiskondlikku sidusust. EVEA president tõi esile, et väikettevõtjad püüavad oma võimaluste piires säilitada töötajatele sissetuleku õppekogunemise ajaks ja väärtustavad nende omandatud oskusi.

Sarnane kokkulepe on varem sõlmitud Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja ning Eesti Tööandjate Keskliiduga ning Kaitseministeerium kutsub ka teisi organisatsioone hea tahte kokkuleppega liituma.


Avafoto: Kaitseminister Hanno Pevkur ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) president Ille Nakurt-Murumaa allkirjastasid hea tahte kokkuleppe (Kaitseministeerium)

Eesti: Kaitseministeerium toetab 19 kaitsetööstusprojekti rekordilise 3 miljoni euroga

Kaitseministeeriumi kaasrahastus

NordenBladet – Eesti kaitsetööstusettevõtted ja teadusasutused osalevad 2025. aasta Euroopa Kaitsefondi (EDF) taotlusvoorus enam kui 40 projektiga. Kaitseministeerium kaasrahastab neist 19 projekti kokku 3 miljoni euroga, mis on ministeeriumi senine rekordiline panus.

Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsleri Siim Suklese sõnul on Eesti ettevõtted varasematel aastatel olnud EDF-i taotlusvoorus väga edukad. Möödunud aastal pälvisid Eesti osalusega konsortsiumid üle kolmandiku fondi rahastusest ehk 365 miljonit eurot, ja sarnast edu oodatakse ka tänavu.

Riiklikku toetust sai 41 esitatud Eesti osalusega projektist 19. Tänavused projektid keskenduvad strateegiliste valdkondade lahendustele, nagu õhutõrje, allvee kriitilise taristu kaitse, satelliitside ja küberdomeen.

Taotlejate hulgas on ka kolm Eesti juhitud projekti:

  • UNDER: keskendub allvee kriitilise taristu monitoorimissüsteemi loomisele.
  • EURODAMM ja SLAM: toetavad uuenduslike droonipõhiste laskemoonatehnoloogiate arendust.

EDF on EL-i programm, mis investeerib aastatel 2021–2027 kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse ligikaudu 8 miljardit eurot. 2025. aasta vooru eelarve on 1,065 miljardit eurot. Lõplikud rahastusotsused selguvad 2026. aasta kevadel ning edukate projektide tulemused võivad turule jõuda 2030. aastatel.

Avafoto: NordenBladet

TASUTA SEMINAR: Eesti õpetaja ja koolijuht rahvusvahelises võrdluses – TALIS 2024 värsked tulemused ja arutelud!

TALIS 2024 värsked tulemused ja arutelud

NordenBladet – TALIS 2024 (Teaching and Learning International Survey) värskeid tulemusi tutvustavatavad seminarid toimuvad 17.novembril Tallinnas ja 20.novembril Tartus.

Mis on TALIS 2024?

Haridus- ja Noorteamet viis 2024. aasta talvel Eesti koolide 7.–9. klasside õpetajate ja koolijuhtide seas läbi OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS. See uuring pakub väärtuslikku tagasisidet Eesti haridussüsteemi hetkeolukorrale ning paigutab meie praktikad, hoiakud ja töötingimused rahvusvahelisse konteksti.

Seminari fookus

Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös on valminud põhjalik Eesti tulemusi tutvustav aruanne, mis avaldatakse käesoleva aasta novembris. Seminaridel:

  • Tutvustavad ülikoolide eksperdid uuringu esimesi ja olulisemaid tulemusi.
  • Arutleme koos osalejatega tulemuste üle ning kaalume, kuidas neid saaks kasutada tõenduspõhise teekaardina haridussüsteemi erinevatel tasanditel.
  • Mõtleme kaasa, kuidas TALIS-e andmete abil tõhusalt planeerida edasisi arenguid ja lahendusi haridusvaldkonnas.

Keda oodatakse?

Seminarid on suunatud:

  • Haridusjuhtidele
  • Õpetajatele
  • Teadlastele
  • Kõigile teistele haridusvaldkonna huvilistele

Rahvusvahelise raportiga saab tutvuda siin (inglise keeles): https://www.oecd.org/en/

𝗦𝗲𝗺𝗶𝗻𝗮𝗿 𝗧𝗮𝗹𝗹𝗶𝗻𝗻𝗮𝘀

Millal: 𝟭𝟳. 𝗻𝗼𝘃𝗲𝗺𝗯𝗲𝗿 2025, kl 12:15 kuni 16:30
Koht: Tallink Spa & Conference Hotell, Sadama tn 7
Registreeru siin: https://koolitus.edu.ee/training/17958
𝗦𝗲𝗺𝗶𝗻𝗮𝗿 𝗧𝗮𝗿𝘁𝘂𝘀
Millal: 𝟮𝟬. 𝗻𝗼𝘃𝗲𝗺𝗯𝗲𝗿 2025, kl 12:15 kuni 16:30
Koht: Eesti Rahva Muuseum, Muuseumi tee 2, Tartu
Registreeru siin: https://koolitus.edu.ee/training/18055
𝗔𝗷𝗮𝗸𝗮𝘃𝗮:
12.15-13.00 Kogunemine ja soe lõunasöök.
13.00-13.10 Tervituskõne HTMi esindaja poolt
13.10-14.15 TALIS 2024 tulemuste 1. osa arutelu
Fookus 𝗼̃𝗽𝗲𝘁𝗮𝗷𝗮𝘁𝗲𝗹 𝗷𝗮 𝗼̃𝗽𝗲𝘁𝗮𝗺𝗶𝘀𝗲𝗹 – Anna-Liisa Jõgi, Veronika Kalle, Katrin Poom-Valickis, Krista Uibu, Merle Taimalu, Maarja Tinn
14.15-15.00 TALIS 2024 tulemuste 2. osa arutelu
Fookus 𝗸𝗼𝗼𝗹𝗶𝗷𝘂𝗵𝘁𝗶𝗱𝗲𝗹 𝗷𝗮 𝗷𝘂𝗵𝘁𝗶𝗺𝗶𝘀𝗲𝗹 – Eve Eisenschmidt, Margus Pedaste, Piret Oppi, Maarja Tinn
15.00- 15:20 Kohvipaus
15.20-16.15 TALIS 2024 tulemuste 3. osa arutelu
Fookus 𝗼̃𝗽𝗲𝘁𝗮𝗷𝗮 𝗷𝗮 𝗸𝗼𝗼𝗹𝗶𝗷𝘂𝗵𝗶 𝗮𝗺𝗲𝘁𝗶𝘁𝗲 𝗷𝗮̈𝘁𝗸𝘂𝘀𝘂𝘂𝘁𝗹𝗶𝗸𝗸𝘂𝘀𝗲𝗹 – Äli Leijen, Maarja Tinn, Anna-Liisa Jõgi, Margus Pedaste
Küsimused ja arutelu laudades ning kokkuvõtted suures ringis
16.15- 16.30 Kokkuvõtted