NordenBladet – Eesti advokatuur leidis, et Isamaa eestvedamisel kavandatud lapsetoetuste ja lasterikka pere toetuse muudatused ei taga laste võrdset kohtlemist, sest käärid toetussummade vahel on ebamõistlikult suured.
Koalitsioonileppes kokku lepitud eelnõuga lapsetoetuste ja lasterikka pere toetuse muutmiseks suureneb oluliselt ja põhjendamatult lõhe ühe ja kahe lapsega peredele ning kolme ja rohkem lapsega peredele makstavate hüvitiste vahel, nentis advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni esimees Katrin Orav kirjas sotsiaalministeeriumile.
“Leiame, et eelnõuga kavandatud muudatused peretoetuste suuruses ei taga laste võrdselt kohtlemist,” märkis advokatuuri esindaja. “Kui ühe ja kahe lapsega pere hakkab saama riigilt lapsega seotud kulutuste hüvitamiseks 80 eurot kuus lapse kohta, siis näiteks kolme lapsega pere hakkab riigilt saama ligikaudu 287 eurot ((600+80+80+100)/3) lapse kohta temaga seotud kulutuste hüvitamiseks. Osundatud juhul on vahe rohkem kui 200 eurot,” kirjutas ta.
Advokatuur nendib, et eelnõust ei tule välja, et enne eelnõu koostamist oleks välja selgitatud, kas ja millises ulatuses on ühe lapse hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulud kolme ja rohkema lapsega peredes lapse kohta suuremad kui ühe ja kahe lapsega peredes. “Võimalik suurema eluaseme või transpordivahendi hankimise ja ülalpidamise vajadus ei põhjenda sedavõrd erinevaid igakuiseid toetusi lapse kohta,” märgitakse kirjas.
NordenBladet — Esialgses eestikeelses teates esines aastaarvus viga, mistõttu avaldame teate uuesti korrektse aastaarvuga.
14. septembril 2022 jõustus AS Merko Ehitus kontserni kuuluv UAB Merko Statyba ning European Energy A/S kontserni kuuluv UAB „VEVP“ vahel leping tuulepargi tuulikute vundamentide ehituseks Telšiai maakonnas Leedus.
Lepingu maksumus on üle 3,5 miljoni euro, millele lisandub käibemaks. Tööde valmimise tähtaeg on 2023. aasta juulis.
UAB Merko Statyba (merko.lt) on Leedu ehitusettevõte, mis teostab üld- ja elamuehituse töid.
Lisainfo:
UAB Merko Statyba ehitusdirektor Jaanus Rästas, tel: +370 6875 0680.
Urmas Somelar Finantsüksuse juht
AS Merko Ehitus
Telefon: +372 650 1250
E-post: urmas.somelar@merko.ee
AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni ettevõtted arendavad kinnisvara ning ehitavad hooneid ja infrastruktuuri. Loome paremat elukeskkonda ja ehitame tulevikku. Tegutseme Eestis, Lätis, Leedus ja Norras. 2021. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 670 inimesele ning ettevõtte 2021. aasta müügitulu oli 339 miljonit eurot.
NordenBladet – Miinimumpalgaga on seotud mitmed müüdid, mis elavad jätkuvalt oma elu. Aastaks 2022 on töötasu alammäärast lahti seotud trahvimäärad, avaliku sektori palgaastmed ja lapse ülalpidamiseks makstav elatis. Koolieelse lasteasutuse kohatasu suuruse otsustab küll kohalik omavalitsus, kuid tal on voli, mitte kohustus siduda lapsevanematelt küsitav tasu miinimumpalgaga. Vaid osa omavalitsusi – nt Tallinn, Tartu jt on seda teed läinud.
Eesti Ametühingute Keskliit (EAKL) kui ühiskonna sotsiaalse õigluse põhimõtete eestvedaja seisab täna jätkuvalt hea selle eest, et töötasu alammäär oleks lahti seotud rahalistest toetustest, hüvitistest ja palgast. EAKL soovib tagada Eesti elanike ja töötajate võimalikult suure majandusliku iseseisvuse ja heaolu.
Üheks grupiks, keda miinimumpalga tõus otseselt puudutab, on töötud. Kuigi Töötukassa poolt makstav töötutoetus tõuseb koos miinimumpalgaga, on Statistikaameti andmetel töötute hulgas absoluutse vaesuse määr jätkuvalt kõrgeim. Arvan, et töötus on tihti sundvalik. Riigi ülesanne on aidata töötaja loetud päevadega tööturule tagasi, et ta taas enda ja pere eest hoolitseks. Hoida teda pikalt olukorras, kus rahaliste võimaluste piiratuse tõttu on makaron kõhus ja teler silme ees, pole lahendus. Vaja on leida töötutoetuse arvutamiseks toimivam mudel kui seotus miinimumpalgaga või laiendada näiteks töötukindlustushüvitise saajate ringi.
Miinimumpalga tõstmist mõjutasid `90ndatel seotus töötasude ja trahvidega
Ebaloogiliste seoste selgroog murti 13. septembril 1999. aastal sõlmitud miinimumpalga ja maksuvaba tulu kokkuleppega aastaks 2000. Seadusemuudatuse algatanud kolmepoolse kokkuleppe sõlmisid tollal Vabariigi Valitsuse, Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindajad. Täpne sõnastus oli, et „sotsiaalsete näitajate vaheliste põhjendamatute muutuste ja palgapoliitiliste moonutuste vältimiseks teeb Vabariigi Valitsus ettepanekud õigusaktide muutmiseks, milles rahas väljendatud näitajad on seotud palga alammääraga“. Edasi kehtestati 2001. aastal jõustunud karistusseadustiku muudatustega rahalise karistuse päevamääraks süüdimõistetu keskmine päevasissetulek (§ 44 lg 1 ja 2) ning väärteo põhikaristuse (§ 47 lg 1) – rahatrahvi suuruseks 60 krooni, mis täna on kolm kuni 300 trahviühikut (üks trahviühik võrdub nelja euroga). Seega pole trahvid täna enam kuidagi seotud miinimumpalgaga.
Ajale kiiresti jalgu jäänud `90ndate Eesti riigiteenistujate ühtne palgaastmestik reformiti 2003. aastal. Sellega kaotati seos riigiteenistujate töötasu ja miinimumpalga vahel. Töötasu alammäära ja sellele lähedast tulu saavaid inimesi oli Maksu- ja Tolliameti andmetel 2022. aasta esimese seitsme kuu keskmisena erasektoris 30 000, riigisektoris 1600 ja omavalitsustes 1900. Seega on avalikus sektoris täna miinimumpalga maksmisel põhjendatud seos töö iseloomuga ja eelkõige puudutab töötasu alammäära tõus erasektori töötajaid.
Lasteaia kohatasu suurus on omavalitsuste ainupädevuses
Rahandusministeeriumi peaspetsialist Mari Kalma avaldas 2019. aastal ministeeriumi blogis lasteaia kohatasu analüüsi. Ta kirjutas, et kuigi seadus lubab küsida vanematelt lasteaia kohatasuks igakuiselt kuni 20% miinimumpalgast, on enamik kohalikke omavalitsusi kehtestanud siiski tunduvalt madalama määra (keskmiselt 6%). Samuti arvestab umbes 2/3 omavalitsustest lasteaia kohatasu määramisel peres kasvavate laste arvu ning leibkondade majandusliku olukorraga.
Kalma väidab aga analüüsi tulemusel, et kohatasust olulisem on lapsevanema suutlikkus seda maksta. Ta võrdles tasu suhet KOV maksumaksjate keskmise sissetulekuga ja sai teada, et näiteks Pärnus tuli 2019. aastal ühelapselises peres loovutada lasteaiakoha eest 7% (71 eurot) omavalitsuse keskmisest kuisest sissetulekust ning sarnase elanike sissetulekuga Peipsiääre vallas kõigest 1% (10 eurot). Ta järeldas, et üle-eestiliste erisuste põhjuseks on osade omavalitsuste otsus kasutada madalat kohatasu universaalse sotsiaalmeetmena kõigi omavalitsuse emade-isade laste kasvatamise rahalise koorma kergendamiseks.
Omavalitsustel on aeg siduda lasteaia kohatasu miinimumpalgast lahti
Lasteaia kohatasu suuruse puhul olgu rõhutatud, et selle kehtestab kohalik omavalitsus, kel pole kohustust seda töötasu alammääraga siduda. Kui kohalik omavalitsus on siiski seda teed läinud, võib sellest teha kaks järeldust: esiteks on omavalitsuse ametnikud valinud enda jaoks lihtsama viisi, sest lasteaia kohatasu pole oma olemuselt kuidagi seotud lihttööde eest makstava miinimumpalgaga; teiseks on omavalitsuse elanikel põhjust taotleda KOV ametnikelt kehtiva protsendi säilitamist, vähendamist või hoopis lahti sidumist miinimumpalgast. Et lasteaia kohatasu arvutamisel lähtutaks loogilistest seostest nagu lastetoetust saavate laste arv leibkonnas, lapsevanemate maksevõime või näiteks KOV elanike keskmine sissetulek.
Siinkohal on mul lasteaiaõpetajatele praktiline soovitus. Nõudke kohatasu tõusust laekuv raha endale. Usun siiralt, et lapsevanemad eelistavad õpetajate palgatõusu kui garantiid, et juurde makstav tasu läheb õigesse kohta. Julgustan teid kerkivast kohatasust lisanduvat raha endale küsima.
Aasta algusest ei mõjuta miinimumpalk lapsele makstava elatise suurust
Üle 10 aasta oli alaealisele lapsele makstava elatise (kk alimendid) suurus seotud töötasu alammääraga. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 nägi ette, et „igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära“, ent alates 1. jaanuarist olukord muutus. Täna kujuneb elatise summa eelkõige lapse vajadusi, elukorraldust ja vanemate võimalusi arvestades, liites lisaks omavahel baassumma ja 3% eelmise kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast. Mõlemad – nii baassumma kui kolm protsenti keskmisest kuupalgast muutuvad igal aastal. Elatissumma esmaseks arvutamiseks on Justiitsministeerium loonud elatiskalkulaatori: just.ee/elatiskalkulaator/.
Miinimumpalk tuleb lahti siduda kõigist maksudest ja tasudest
Kuigi miinimumpalga küljest on järjest pudenenud trahvimäärad, avaliku sektori palgaastmed, lapse ülalpidamiseks makstav elatis jne, on seotus mitmete toetuste ja hüvitistega jäänud. Seetõttu tuleb minu arvates teatud numbreid hakata arvutama teistel alustel. Praegu on lihtne neid iga-aastaselt muuta, sest need on seotud miinimumpalgaga ja sedasi saab vältida debatte maksumaksjate, kogukonna ja avalikkusega. Seaduseloojatel ja kohalikel omavalitsustel on vaja leida oma, õiglane süsteem, mis on lahti seotud töötasu alammäärast ja rahuldab elanikkonda.
Autor: Eesti Ametühingute Keskliidu juht Jaan-Hendrik Toomel 14.09.2022
NordenBladet — AS LHV Group teenis augustis konsolideeritult 3,3 miljonit eurot puhaskasumit. Seejuures teenis AS LHV Pank 6,6 miljonit eurot puhaskasumit, 0,5 miljonit eurot sellest Ühendkuningriigi filiaaliga seotud klientide teenindamisest. AS LHV Varahaldus teenis 96 tuhat eurot puhaskasumit, AS LHV Kindlustus 111 tuhat eurot puhaskahjumit ja LHV UK Limited 0,9 miljonit eurot puhaskahjumit.
Muidu tugeva tulemusega kuud mõjutas finantsinvesteeringu allahindlus summas 2,3 miljonit eurot piiranguteta pangalitsentsi taotlevasse Ühendkuningriigi krediidiasutusse Bank North. Tulenevalt rahastusvooru indikatsioonidest on ettevõtte väärtus langenud. LHV jaoks on edasise osas mitmeid strateegilisi valikuid, kuivõrd ettevõttega seotud äriline pool on väljastatud laenude nõudluse ja tingimuste osas ületanud ootusi.
LHV Groupi konsolideeritud laenuportfell ületas augustis esimest korda 3 miljardi euro piiri, kasvades kuuga 53 miljoni euro võrra, millest ettevõtete laenud kasvasid 24 miljonit eurot ja jaelaenud 29 miljoni euro võrra. Sealjuures on eluasemelaenude portfell ületanud 1 miljardi euro mahu. Krediidikvaliteet püsib heal tasemel. Konsolideeritud hoiused vähenesid 126 miljoni euro võrra, seejuures vähenes maksevahendajate hoiuste maht 230 miljoni euro võrra, samal ajal kui tavaklientide hoiused kasvasid 102 miljoni euro võrra. LHV juhitud fondide maht kasvas kuuga 4 miljoni euro võrra. Augustis töödeldi 1,9 miljonit finantsvahendajatest klientidega seotud makset.
LHV lähikvartalite väljavaadet on hakanud tugevalt mõjutama intressimäärade tõus. Seetõttu on LHV kasumlikkuse osas jõudmas järele LHV finantsplaanile, kui mitte arvestada finantsinvesteeringu allahindlust.
Grupi peamised lisatulud on seotud üldise intressimäärade tõusuga, millest kõige olulisem on Euroopa Keskpanga hoiuste intresside jõudmine positiivseks. Negatiivsete intresside keskkonnas tõi likviidsusportfelli hoiustamine LHV-le otsest kulu 15 miljonit eurot aastas. Euroopa Keskpanga rahapoliitiliste otsuste najal pank seda kulu enam kandma ei pea ning septembrikuise intresside tõstmise tulemusena hakkab likviidsusportfell tooma tulu, sel aastal hinnanguliselt 3-4 miljonit eurot. Samuti mõjutab intresside tõus positiivselt tulusid laenuportfellilt, millest 91% on seotud 6 kuu euriboriga ning mis hinnastatakse jooksvalt ümber uutele tasemetele.
LHV Panga klientide arv suurenes kuuga 4800 võrra 359 tuhande kliendini, arveldavate klientide arv kasvas 2700 võrra. Panga intressitulud kasvavad plaanitust kiiremini, samuti on teenustasutulud paranemas, kuna virtuaalvääringu klientide tulude langus on asendumas teenustasutuludega teistelt klientidelt. Augustis uuendas pank õppelaenu tingimusi ja hakkas tudengitele mõeldud laenu pakkuma turu kõige soodsama intressiga. See on huvi õppelaenu vastu selgelt kasvatanud.
Varahalduse tulemust mõjutas nõrgem kuu aktsiaturgudel. LHV II samba klientide arv jäi 132 tuhande kliendi tasemele. Ülejäänud turu taustal on LHV pensionifondid hoidnud väärtust. Suuremad pensionifondid olid augustis kerges languses, kui M, L ja XL alanesid vastavalt 0,2%, 0,4% ja 0,4%.
Kindlustuse ärimahud jätkasid kiiret kasvu: sõlmiti 13 600 kindlustuslepingut mahuga 2,1 miljonit eurot. Kokku hüvitati 378 kahjujuhtumit ning klientide rahuolu kahjukäsitlusega oli jätkuvalt kõrgel tasemel. Tegevuskulud jäid planeeritust väiksemaks. Kindlustuse efektiivsusnäitajad on paranemas.
LHV UK Limited jätkab krediidiasutuse litsentsi taotlemise tööd. Peamine rõhk on organisatsiooni ehitamisel, tehnoloogia arendustel ja migratsiooni ettevalmistamisel, äritegevuse üleviimise ettevalmistamisel ja regulatiivsetel ettevalmistustel.
LHV finantsplaan muutustele vaatamata püsib.
AS-i LHV Group aruanded on saadaval aadressil: https://investor.lhv.ee/aruanded.
LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus ja LHV Kindlustus. Grupi ettevõtetes töötab üle 820 inimese. LHV pangateenuseid kasutab augusti seisuga 359 000 klienti, LHV hallatavatel pensionifondidel on 132 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 149 000 klienti. LHV Ühendkuningriigi filiaal pakub panganduse taristut enam kui 200 rahvusvahelisele finantsteenuste ettevõttele, mille kaudu jõuavad LHV makseteenused klientideni üle terve maailma.
Priit RumLHV kommunikatsioonijuht
Telefon: 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee
