Reede, juuli 4, 2025

Monthly Archives: august 2022

Norra: Pere leidis Møre og Romsdali koduaiast viikingimõõga

NordenBladet – Heidi Vike Grønningsæter arvas, et see, mis nad kaks aastat tagasi kartulipõldu kündes leidsid, olid osad vanast roostes adrast. Selgus aga, et tegu oli muistse viikingimõõgaga.

“Selle leidis mu abikaasa. Ta tuli kööki ja ütles, et ma arvan, et see on osa viikingimõõgast. Mina seda ei uskunud, sest see nägi lihtsalt välja nagu vana ja roostetanud adra osa.” Kuna Heidi ei nõustunud mehega, pandi hinnaline mõõk garaaži seisma. Nõnda lebas see seal kaks aastat, ilma et selle peale oleks rohkem mõelnud.

“Kuni mind külastas sõber. Siis rääkisime viikingiajast ja mõõkadest, siis mõtlesin selle tüki garaazist välja tuua.”

Ta postitas mõõga pildi Facebooki lehele ja maakonna konservaator Bjørn Ringstad võttis kiiresti ühendust.

Kui mees mõõka tegelikkuses nägi, ei kulunud enam kaua, enne kui ta suutis kindlaks teha, et see on tõeline viikingimõõk. Mõõk on kahe teraga ja Ringstadi hinnangul pärineb see 8. sajandist. Milline haruldane leid!

See võib olla viikingite haud

Mõõk on tänaseks saadetud konserveerimiseks NTNU Trondheimi edasiseks uurimiseks.

Lisaks soovitakse otsida uusi esemeid Heidi aiast. “Usume, et kui on mõõk, siis läheduses on haualeid või haud. Suure tõenäosusega on seal midagi enamat.”

Heidi Vike Grønningsæter elab Møre og Romsdalis Lääne-Norras.

Foto: VIIKINGIMÕÕK – See, mida Heidi Vike Grønnsæter pidas vana adra osadeks, osutus viikingimõõgaks. (Møre og Romsdal fylkeskommune / Møre ja Romsdali maakonna vald)

Allikas: mrfylke.no

 

 

Norra: ÜHE Ukraina pagulaspere lugu: Nüüd lõpuks tunneme, et elame tavalist elu

NordenBladet – Pool aastat pärast sõja algust on ukrainlannast kolme lapse ema Žanna jaoks Norra argipäev paika loksunud. “Nüüd lõpuks tunneme, et elame tavalist elu. Mitte pagulaselu.”

“Minu nimi on Žanna, ma olen pärit Ukrainast. Ma elan praegu Norras. Töötasin juhina ja õpin praegu norra keelt,” esitleb Kiievist pärit Zhanna Lazoryshyn end Hokksundi täiskasvanute koolitusel teiste Ukraina põgenike ees. Pärast nädalast norra keele kursust on 37-aastane naine õppinud nii palju sõnu, et keegi ei julge end pärast teda tutvustada.

Kodus Kiievis oli kolme lapse ema ambitsioonikas juht ühes suures turismifirmas ja vabal ajal fitnessi-instruktor, kelle igapäevaelu oli kirglik kella 7–23ni. “Meil ​​oli hea elu, tulevikuplaanid ja säästud.”

Kolmapäeval möödub pool aastat Venemaa kallaletungist naaberriiki Ukrainasse. Perekond Lazoryshyn ning veidi üle 24 400 ukrainlase on kantud statistikasse, kes on sellest ajast peale Norras asüüli taotlenud. Enamikule neist on antud kollektiivne kaitse, näitavad Norra immigratsioonidirektoraadi (UDI) andmed.

UDI plaanib enne aasta lõppu saabuda kokku 37 000 Ukraina põgenikku.

Tal jäi Ukrainas kodust lahkumiseks vaid 15 minutit, on Žanna varem VG-le öelnud. Päev pärast sissetungi pani ta kolm last auto tagaistmele ja sõitis riigist välja. Krakowis ootas tema abikaasa Denys ja koos sõitis viieliikmeline pere edasi Norra.

“Arvasin, et see on külm “viikingimaa”, igal pool jääd ja lund täis,” ütleb Žanna täna naerdes.

Norra väljaanne VG on viieliikmelist perekonda jälginud alates nende Norrasse saabumisest. Kaks ja pool kuud jagasid nad väikest tuba Hvalsmoenis, lagunenud ja kasutuseta sõjaväelaagris Hønefossis, mida muudeti põgenike vastuvõtuks.

Sel suvel määrati perele lõpuks uus koduvald: vaikne väike Hokksund Øvre Eikeris, Drammenist lühikese autosõidu kaugusel. Vald võtab tänavu vastu kuni 200 ukrainlast.

“Me ei teadnud saabudes midagi,” ütleb Žanna.

Nüüd on Zhanna ja Denys alustanud norra keele kursusega, nende tütar Nastia (12) käib koolis ning pojad Fedir (3) ja Tykhon (1) on saanud lasteaiakohad.

“See vald on väga hea. Nad olid kõik ette valmistanud ja kutsuvad meid laevareisidele, tasuta kontsertidele ja muuseumidesse,” ütleb Žanna.

 

 

Rootsi: Selgus, mis juhtus 2021. aastal kadmuma läinud 97-aastase vanaprouaga

NordenBladet – Julia Feltzin (97) kuulutati kadunuks 2021. aasta oktoobris. Hiljem leiti ta Rootsist Svartåni jõe äärest mõrvatuna.

Feltzini toona 45-aastane tuttav, kellega teda viimati nähti 30. septembril, peeti peagi pärast seda mõrvas kahtlustatuna kinni.

Nüüd mõisteti tema üle kohut. Expresseni andmetel sai ta nii mõrva kui kahe jämeda omastamise eest 18 aastat vangistust.


Foto: Politsei

Feltzin ja mõrvas süüdi mõistetud mees olevat mõnda aega üksteist tundnud ning tõenäoliselt aitas mees vanaprouat erinevate praktiliste töödega.

Prokuratuuri hinnangul kohtles mees Feltzinit väidetavalt vääralt pärast seda, kui too oli temaga kaduma läinud ehete asjus silmitsi seisnud. Mees sai süüdistuse ka Feltzini raha omandamises.

Norra: Neli viiest värskelt kvalifitseeritud oskustöölisest leiab töö

NordenBladet – Norra haridusdirektoraadi värsked andmed näitavad, et 80 protsenti äsja kooli lõpetanud oskustöölistest leidis töö aasta pärast kutse omandamist.

“Andmed näitavad, et nõudlus oskustööliste järele on suur ja töövõimalused head. Valitsus jätkab investeerimist kutseainetesse, et saaksime järgmistel aastatel veelgi rohkem oskustöölisi,” ütles haridusminister Tonje Brenna.

Viimastel aastatel on äsja kvalifitseeritud oskustööliste tööhõive areng olnud stabiilne. Kui 2020. aastal oli värskelt kvalifitseeritud oskustöölisena tööle saamine varasematest aastatest keerulisem, siis 2021. aastal muutus see lihtsamaks.

“Mul on väga hea meel, et nii palju värskelt kvalifitseeritud oskustöölisi on vahetult pärast hariduse omandamist tööl. Norra vajab rohkem oskustöölisi ja ma loodan, et see inspireerib kõiki, kes on nüüd kutseharidust alustanud, lõpetama kutsetunnistusega,” ütleb Brenna.

Kutseõppeainete lõpetamise määr on 20 protsenti madalam kui ettevalmistusõppes, mis tuleneb eelkõige sellest, et paljud õpilased ei saa õpipoisiõppesse. Brenna sõnul töötab valitsus praegu selle nimel, et midagi ette võtta.

Kõige enam värskelt kvalifitseeritud oskustöölisi töötab Nordlandis, Innlandetis ja Trøndelagis.

Avafoto: Pexels

Norra: Silmaarst Jens Kratholm sai pettuste eest kaheaastase vangistuse, kaebas otsuse edasi

NordenBladet – Silmaarst Jens Kratholmile määrati ulatusliku pettuste eest kaheaastane vangistus.
Kohtuotsus kuulutati Midtre Hålogalandi ringkonnakohtus välja eile.

Kratholmile esitati pettusesüüdistus patsiendiga tehtud ravi eest, sest talle maksti teenuste eest lisatasu, selgitas politseiadvokaat Trond Lakselvhaug VG-le.

NRK andmetel on kokku paljastatud 33 000 pettusejuhtumit, mis hõlmavad kokku 10 300 patsienti ja mille rahaline ulatus on 13 miljonit Norra krooni.

Jens Kratholm kaebas kohtuotsuse kohapeal edasi, kirjutab kohalik ajaleht Fremover.