NordenBladet — Kui eesmärk on saada koroonaga seoses päevaraha, siis tuleb lasta teha ametlik PCR test. Muidu võib leebet koroonat põdeda ja testida kodus ilma ametliku tõendita, räägib Vaasa linna juhtiv peaarst Heikki Kaukoranta.
Kui oled koroonaga kokku puutunud ja ilmnevad koroona haigusnähud, siis tuleks broneerida aeg kas omavalitsuse terviseasutuses või erakliikus. Võib teha ka koduse koroonatesti. Koduste testide positiivsed tulemused on küllalt usaldusväärsed.
Haigusnähtudega aga ei tohiks kodust testi minna enam poodi ostma. Sellisel juhul tuleb paluda sugulaste või tuttavate abi, vahendab Ilta-Sanomat.
Kui saad koroonatestiga positiivse tulemuse ja on kavatsus taotleda nakkushaiguse päevaraha, siis on vaja omavalitsuse nakkushaiguste arsti kirja. Sellisel juhul tuleb pöörduda kas omavalitsuse ja eraõiguslikku testimispunkti.
Päevaraha saab küsida siis, kui koroona tõttu on sissetulek vähenenud, kuna omavalitsuse nakkushaiguste arst on määranud sind karantiini või isolatsiooni. Päevaraha saab taotleda ka siis, kui oled alla 16-aastase lapse hooldaja ja laps on määratud karantiini või isolatsiooni ning seetõttu ei saa tööd teha.
Kui aga Kela toetusi pole kavas taotleda, siis võib koroonat kodus põdeda ilma mingi ametlike tõenditeta. Sellisel juhul võib koroona tuvastada koduse koroonatestiga. Selline kord on tingitud nakatumiste suurest arvust.
Kui nakatumiste arv on väiksem, siis on tervishoiusüsteem võimeline tuvastama kõik nakatumised. Praegu aga toob karantiinide ja isolatsioonide määramine palju lisatööd. Samas ei pruugi kodutesti tulemus olla kõigile tööandjatele piisav tõend. Kõik sõltub tööandjast ja tööst. Mõned töötajad võivad jääda isolatsiooni ajal kodutööle. Samas pole teistes töökohtades kodutöö võimalik ja tööandjale on vaja esitada ametlik tõend.
NordenBladet —Seda, et pingeline töö ja kiire elutempo põhjustavad vaimseid pingeid, näevad arstid oma töös sageli. Vaimsed pinged tekitavad omakorda stressi, krooniline stress võib kasvada üle depressiooniks, mis juba oluliselt mõjutab elu kvaliteeti, töövõimet ja võib olla isegi fataalne. Kahjuks pööratakse siiani töötervishoius töötajate vaimsele tervisele suhteliselt vähe tähelepanu.
Erakordne doktoritöö
Kuidas tekkis idee uurida just depressiooniga seotud teemat? „Puutume oma töös tihti kokku inimestega, kes töötavad kõrget stressitaluvust nõudvatel ametikohtadel. Seejärel tekkiski huvi, kas oleks võimalik kasutada vaimse tervise hindamiseks peale küsimustike mingeid markereid, mis aitaksid aju seisundit hinnata,” avaldab dr Toomas Põld, kes on aastaid töötanud peaarstina arstikeskuses Qvalitas, mis on üks tuntumaid töötervishoiukontrolli läbiviijaid Eestis.
Tema doktoritööd võib pidada erakordseks, sest see tõstatab esmakordselt probleemi EEG kasutamisest töötervishoius töötajate vaimse pinge ja depressiooni varajaseks tuvastamiseks. „Kuna oli teada, et Tallinna Tehnikaülikooli biomeditsiinitehnika keskuses uuriti depressiooniga patsiente kasutades elektroentsefalograafilisi signaale, siis tekkis mõte, et võiks proovida leida võimalusi, mis kergendaks arsti otsust vaimse tervise osas tervisekontrollis. Elektroentsefalograafia ehk EEG seadmed on läinud odavamaks ja kui arst tavapäraselt hindab EKG järgi südame tööd, siis ilmselt on võimalik sarnaselt hinnata ka aju tegevust. Vajalik on välja töötada hindamiskriteeriumid ja algorütmid,” märgib Põld.
Tuvastamine enne tunnetatavaid sümptomeid
Kui arstiõppes tutvustatakse EEG-d peamiselt epilepsia diagnoosimiseks, siis Põld tõstab esile, et tema doktoritöö puhul osutus üheaegselt keeruliseks ja huvitavaks see, kuidas erinevad signaalitöötlusmeetodid suudavad ajusignaalidest nii palju eriilmelist infot välja tuua.
„Näiteks saab spektraalse asümmeetria indeksi abil hinnata ajusignaalide aeglasemate ja kiiremate rütmide tasakaalu, samas kui fraktaaldimensioon hindab signaali keerukust,” selgitab doktoritöö autor. Signaalitöötluse abil kättesaadav info aitab tema sõnul kirjeldada muutusi EEG signaalis ja seega ka aju töös ning selle alusel saab omakorda leida näiteks depressioonile iseloomulikud muutused. Need muutused annavad aju seisundi kohta eeldatavalt informatsiooni varem kui hakkavad ilmnema tunnetatavad sümptomid. Seega oleks võimalik depressioonile jälile saada varem, kui inimene ise tajub muutusi oma vaimses seisundis.”
Aju töös esinevate kõrvalekallete varajane avastamine on vajalik töötajate läbipõlemise ja sellele järgneva depressiooni ennetamiseks või õigeaegseks raviks. Eriti oluline on see ametites, kus depressioon võib mõjutada teiste turvalisust nagu näiteks lennunduses, nii pilootidel kui ka lennujuhtidel, aga ka politseinikel, sõjaväelastel.
Millal jõuab uus meetod arstikabinettidesse?
„Selleks, et uudset lähenemist saaks kasutada töötervishoiu kontrolli raames igapäevapraktikas, oleks vaja sarnasesse uuringusse kaasata tuhandeid uuritavaid ja uuringud läbi viia erinevates uurimiskeskustes ning lõpuks jõuda ühtsete hindamislävenditeni,” viitab Põld faktile, et see võtab veel aega. „Oleks ju hea, kui arstid saaksid oma otsuste puhul toetuda lisaks erinevatele küsimustikele ka markeritele, mis aitaks veelgi paremini ära hoida ohtlikke situatsioone nii relvakandjatel, meremeestel, missioonidel viibijatel kui ka kõrgendatud vaimse pinge ja vastutusega ametitel.” Järgmisel aastal peaks töötervishoiuarstide seltsil valmima Sotsiaalministeeriumi tellitud psühhoemotsionaalsete ohutegurite käsitlusjuhend. „Loodan, et tehtud uuringust on abi vaimse tervise häirete paremal mõistmisel,” nendib Põld.
Täna võib depressioon jääda märkamata
Depressioon on haiguskoormuse ja töövõimetuse üks peamisi põhjuseid tööealise elanikkonna hulgas. Viimaste aastakümnete jooksul on depressioon muutunud kogu maailmas sagedaseks psüühikahäireks, mis on eriti levinud arenenud riikides. Töökeskkonna psühhosotsiaalsete tegurite põhjustatud tööstress võib aidata kaasa depressiooni tekkele töötajate seas. Hetkel jätkuvalt kestev COVID-19 pandeemiast tingitud kriis on veelgi võimendanud depressiooni avaldumist. Täna põhineb psüühikahäirete diagnoosimine perearsti, töötervishoiu arsti või psühhiaatri poolt subjektiivsete sümptomite hindamisel küsimustike ja intervjuude abil. Muid objektiivseid indikaatoreid kliinilises praktikas täna ei kasutata, mistõttu võib väliste tundemärkideta kulgev depressioon jääda mõnikord märkamata.
NordenBladet — Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi digitaalse õppevara arendamise ja kasutuselevõtu toetusmeetmest sai rahastuse 39 haridusasutuste, kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja MTÜ-de esitatud projekti kogusummas 1,71 miljonit eurot.
Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler Liina Põld tõi välja, et huvi toetusmeetme vastu oli suur: esitati rekordiliselt 75 projektitaotlust, millest rahastuse said nii haridusasutused kui haridustehnoloogia ettevõtted ning esindatud on ka väiksemad koolid ja vallad. „Meie õpilaste ja õpetajate jaoks on oluline see, et valmiv õppevara on koolidele järgnevate aastate jooksul tasuta kättesaadav. Mitmekesist õppevara hakatakse looma kõikides üldhariduse haridusastmetes ja erinevates ainevaldkondades ning huvitavaid arendusi on oodata ka kutsehariduses,” märkis Liina Põld.
RTK elukestva õppe ja IT-arenduse talituse juhataja Marge Kõiva sõnul näitasid suvel avatud taotlusvoorud, et kvaliteetse digitaalse õppevara koostamine ja kasutuselevõtt on praegu olulisem kui kunagi varem. „Uute digilahenduste kasutamine koolides on tehnoloogiliselt kiiresti arenevas ühiskonnas niigi oluline, kuid koroonakriisi ja distantsõppe ajal muutus nende olemasolu lausa hädavajalikuks,“ ütles Kõiva.
Toetusmeetmetest toetuse saanud projektides on rõhku pandud üldpädevuste arendamisele, loodusainete valdkonna õppematerjalidele ning matemaatikale, aga ka humanitaariale. Haridusasutustest said toetused nii kõrgkoolid, kutseharidusasutused kui ka üldhariduskoolid. Enim taotlusi esitasid haridustehnoloogia ettevõtted ning toetuse saajate hulgas on mitmed MTÜ-d ja liidud.
Taotlusvoorus „Digitaalne õppevara – nutikas õppimine“ toetati kaht tegevust: digitaalse õppevara arendamist ja selle kõigile Eesti koolidele kättesaadavaks tegemist või juba olemasoleva lahenduse õppevaraportaali E-koolikoti kaudu kõigile Eesti koolidele kättesaadavaks tegemist. Selles voorus rahastati kokku 32 haridusasutuste ja juriidiliste isikute projekti. Projektide toetuse osa ulatus alates 4 250 eurost kuni 30 000 euroni, millele lisandub omafinantseering.
Taotlusvoorus „Õppevara ühiskasutus (Klass+)“ otsustati rahastada seitset projekti, mille eest saab soetada vähemalt kolme kooli koostöös kasutatavat uuenduslikku ja kaasaegset õppevara. Selles voorus sai toetust taotleda 50 000-st eurost kuni 200 000 euroni ning toetuse saajate seas on nii haridusasutuste pidajaid kui haridusasutusi.
Projektitaotlusi sai esitada kahes taotlusvoorus „Digitaalne õppevara – nutikas õppimine“ ja „Õppevara ühiskasutus (Klass+)“ möödunud aasta suvest varasügiseni. Kahe taotlusvooru projektide maht on kokku 1,71 miljonit eurot ning neid rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.
NordenBladet — Haridus- ja teadusminister Liina Kersna tutvustas möödunud nädala valitsuskabineti nõupidamisel õpetajate järelkasvu arengusuundasid aastani 2026, mille rakendamiseks käivitatakse esimesed tegevused juba tänavu.
„Eesti riigi suurim konkurentsieelis on arukad ja ettevõtlikud inimesed. Pädevad ning motiveeritud õpetajad on seega võtmetähtsusega, “ rõhutas minister Liina Kersna. „Meil omakorda tuleb toetada õpetajaid ja tugispetsialiste, eriti nende esimestel tööaastatel, aga pakkuda arengu- ja karjäärivõimalusi ka juba kogenutele. Samuti peab kvalifitseeritud õpetajate töötasu olema nende töö ja panuse vääriline.“
Minister tutvustas valitsusliikmetele muuhulgas tegevusi, mille elluviimist alustatakse juba tänavu. Eelmisel õppeaastal puudus Eesti hariduse infosüsteemi andmetel nõutav kvalifikatsioon 57% alustavatest õpetajatest. „Käivitame koostöös ülikoolidega 2022. aasta sügisel õpetajate akadeemia, et pakkuda õpetajaks ning tugispetsialistiks õppijatele senisest enam paindlikkust töö- ja pereelu ühildamisel,“ ütles minister Liina Kersna. „Sama oluline on pöörata tähelepanu õpetajate õpetajatele – akadeemia loomisega panustame ka õppejõudude järelkasvu.“
Detsembris leppis ministeerium ülikoolidega kokku lisaraha eraldamises, et luua täiendavad õppekohad reaal- ja loodusainete õpetajate, eripedagoogide, kaasava hariduse spetsialistide ning keeleõpetaja mitmekeelses lasteaias ja koolis ettevalmistamiseks. Ka ülikoolide halduslepingutes on eraldi välja toodud õpetajate, tugispetsialistide ja õppejõudude järelkasvu kindlustamise eesmärgid.
Sel kevadel valmib Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Fontese ja Heateo Haridusfondi eestvedamisel koolijuhtide karjäärimudel. Ministeerium võtab seejärel teatepulga üle ning asub selle põhjal uuendama haridusjuhtide kompetentsimudelit, partneritega kokku leppima värbamisprintsiipe ning ette valmistama õigusaktide muudatusi karjäärimudeli rakendamiseks. „Koolijuht tippjuhina on koosõppimist soodustava ja üksteist toetava organisatsioonikultuuri võtmeisik,“ rõhutas minister Kersna. „Soovime sellel aastal kindlasti algatada arutelu koolijuhtide tähtajaliste lepingute üle.“
Lisaks uuendatakse õpetajate ja haridusjuhtide täiendusõppe kontseptsiooni, milles edaspidi käsitletakse ka esmaõpet ning määratletakse täiendusõppe prioriteetide põhimõtted. 2022. aasta lõpuks lepitakse koostöös partneritega kokku õpetajate karjäärimudeli põhimõtetes. Kavas on tegevused ka alustavate õpetajate ja tugispetsialistide toetamiseks ning liikumine selles suunas, et haridustoetuses õpetajate töötasu diferentseerimise osa suureneks.
Õpetajate järelkasvu tagamise ja õpetajaameti väärtustamise arengusuunad aastani 2026 pani Haridus- ja Teadusministeerium kokku haridusvaldkonna ekspertide töörühma ning riigikogu kultuurikomisjoni arutelude ja ettepanekute põhjal ning tuginedes haridusvaldkonna arengukavale 2021-2035. Tegevuskava koostamist alustas ekspertidest töörühm uuringuid ja analüüse aluseks võttes 2020. aastal. Arutelude tulemusena pandi tähtsuse järjekorda järelkasvu probleemistiku juurpõhjused ja tegevussuunad.
Esmajärjekorras asutakse tegutsema järgmistes suundades: juhtimiskvaliteet ja organisatsioonikultuur, õpetajate ja tugispetsialistide esma- ja täiendusõpe, karjääri- ja arenguvõimalused, ametikaare ülene tugi, sh alustavate õpetajate toetamine, töö ja palgakorraldus ning tugipersonali kaasamine ja õpetajaameti atraktiivsus.
NordenBladet — Tai avas novembris piiri välisturistidele ja pärast seda on sinna reisinud paljud inimesed. Unelmate reis aga võib muutuda õudusunenäoks haiglas, kui koroonatest on positiivne.
Tai piiril testitakse kõiki tulijaid koroona suhtes. Nakatunud paigutatakse haiglasse. Norra 4-liikmelise pere reisi muutus õudusunenäoks pärast seda, kui 9-aastane perepoeg sai piiril positiivse koroonatesti, vahendab Østlandets Blad.
Pereema Silje rääkis, et positiivne testitulemus oli šokk. Kogu pere oli saanud negatiivsed PCR testi tulemused enne lendu.
Tai võimud määrasid poja 10 päevaks isolatsiooni haiglasse. Ema sai loa olla koos pojaga tema noore ea tõttu.
Abikaasa ja 11-aastane poeg ei saanud samuti rannamõnusid nautida, kuna nemad paigutati koroonaga kokkupuute tõttu hotelli karantiini.
Mõned päevad pärast Taisse saabumist tuvastati ka vanemal pojal koroona. Isa ja vanem poeg määrati isolatsiooni samasse haiglasse, aga emast ja nooremast pojast eraldi tubadesse.
Soome Yle andmetel on ka soomlasi sattunud Taimaal sundkarantiini. Soome Bangkoki saatkonna andmetel on kokku 39 soomlasel tuvastatud Tais koroona novembri ja jaanuari alguse vahelisel perioodil. Pole teada, paljud neist on paigutatud haiglasse.
