NordenBladet — Soome piirivalve kontrollib sadamates enamikku reisijatest, edastas piirivalve eelmise, 2022. aasta 1. nädala ülevaates. Reisijaid saabus 1. nädalal sadamate kaudu kokku 42 378 (2021. aasta 52. nädalal 36 519).
Lisaks piirikontrollile kontrollitakse ka inimeste tervist koostööd Helsingi ja Vantaa linnade tervishoiutöötajatega.
Eelmisel, 1. nädalal saadeti lennujaamast ja sadamatest tagasi 94 isikut (nädal varem oli neid 109). Lisaks keelati sissepääs 20 isikul. Peamised tagasisaatmiste ja sissepääsu keelamise põhjused olid puudused tervisedokumentides.
Lisaks alustas piirivalve esimesel nädalal seoses piiriületuse rikkumistega kaks menetlust.
Alates detsembri lõpust juhendab Eestist tulevaid reisijaid Tallinna sadamas Soome piirivalve esindaja. Reisijatele antakse nõu koostöös Eesti politsei- ja piirivalveametiga. Nõustamisega püütakse vältida olukordi, kus reisija tuleb Helsingist tagasi saata. Nõustamise osas tehakse koostööd ka Eesti ja Soome vahel opereerivate laevafirmadega.
NordenBladet — Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon esitas Riigikogule eelnõu, et valitsus peataks vähemalt aastaks Eesti osalemise elektrituru börsil, CO2 kauplemissüsteemis ja kehtestaks riiklikult reguleeritud elektrihinna.
Riigikogule eelnõu üle andnud Mart Helme sõnul on Eestit tabanud viimase kahekümne aasta rängim hinnatõus, mis ähvardab paisata vaesusesse kümned tuhanded seni endaga toime tulnud pered.
„Hinnatõusu peamiseks vedajaks on kujunenud energiahindade enneolematu tõus. Kui gaasi ja naftasaaduste osas on Eesti sõltuv impordist ja maailmaturu hindadest, siis elektrit toodame me pea täies mahus oma vajaduste katmiseks ise ning valdav osa tootmisest toimub riigile kuuluvas äriühingus Eesti Energia,“ ütles Helme.
„Lisaks elanike sotsiaalmajanduslikule katastroofile toob elektrihinna tõus kaasa ettevõtete kulude järsu tõusu, mistõttu paljud ettevõtted kas lõpetavad tootmise või oma tegevuse. See omakorda toob kaasa tööpuuduse kasvu, maksulaekumiste vähenemise ning riigi ja omavalitsuse abi vajavate inimeste arvu suurenemise. On selge, et valitsus peab viivitamatult astuma konkreetseid ja mõjusaid samme elektri hinna alandamiseks.“
EKRE fraktsioon teeb valitsusele ettepaneku lõpetada viivitamatult elektriga kauplemine börsil ning kehtestada elektrile kui strateegilisele ja elanikkonna elutähtsa toimetuleku tagamiseks vältimatult vajaliku kauba osas riiklikult reguleeritud hind.
„Edasine osalemine NordPool elektrikauplemissüsteemis ei ole majanduslikult kuidagi põhjendatud ning sellega jätkamine toob kaasa katastroofilised tagajärjed nii elanikkonnale, ettevõtlusele kui lõpuks ka riigile ja omavalitsustele. Elektri tootmise kulu Narva jaamades on stabiilselt püsinud sama juba aastaid ning ei ületa oluliselt 20 eurot megavatt-tunnist. Tänaste niinimetatud turuhindadega võetakse tarbijatelt aga 10 kuni 50 korda suuremat hinda. Riigi ülesanne peaks olema odava ja stabiilse energiavarustatuse tagamine, mitte oma ettevõtete ja eraisikute pankrotistumise hinnaga riigiettevõttele ja riigieelarvele hõlptulu teenimine,“ ütles Helme.
Samuti teeb EKRE fraktsioon valitsusele ettepaneku viivitamatult peatada Eestis CO2 kauplemissüsteemi ehk ETS skeemi kasutamine.
„Nimetatud süsteem ei kujuta endast vähimalgi määral turupõhist mehhanismi CO2 koguste vähendamiseks, vaid on suvaotsustega loodud skeem, milles teeseldakse, et poliitikute poolt välja mõeldud kogus turule pakutud kaupa, mida pannakse üha laienev ring ettevõtteid riikliku sunniga ostma, omab mõju kliimale,“ ütles Helme.
„Viimastel aastatel on ka sellele niinimetatud turul toimunud regulatiivsed manipulatsioonid, kus pakutavat kaupa ehk CO2 ekvivalentkoguseid on oluliselt vähendatud ning selle kauba kohustuslike ostjate ringi on suurendatud. Taoline süsteem ei oma mingit pistmist turumehhanismidega, samuti ei ole ta kuidagi prognoositav. Küll aga on ta üks panustav faktor energiakriisi tekitamisel, kuna on suunanud riike ja ettevõtteid sulgema erinevaid elektritootmisvõimsusi ning peatanud investeeringud toimivate võimsuste pikendamisel või hoidmisel. Pole põhjendatud, et Eesti elanikud ja ettevõtted maksavad oma energiatarbimise kaudu seda kulu. Valitsuse esindajad on välja öelnud, et Euroopa Liidus toimuvad arutelud süsteemi reformimise osas. Teeme ettepaneku valitsusele senikaua, kuni ETS skeemi mõistlikumas, ennustatavamas ja majanduslikult soodsamas toimimises pole kokku lepitud, peatab Eesti oma osalemise selles skeemis.“
NordenBladet —Riigikogu tänasel istungil oli arutelu all otsuse eelnõu, millega sooviti teha valitsusele ettepanek aktsepteerida avalikes kohtades ja üritustel negatiivse Covid-19 kiirtesti tulemust nakkusohutuse tõendina. Riigikogu otsust vastu ei võtnud.
Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele „Negatiivse koroonatesti aktsepteerimiseks nakkusohutuse tõendina““ eelnõu (484 OE) esitas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Anti Poolamets (EKRE), Helir-Valdor Seeder (I), Tiiu Aro (RE) ja Jevgeni Ossinovski (SDE).
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, ent otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk 51 poolthäält. Seega Riigikogu otsust vastu ei võtnud.
Ühe eelnõu esimene lugemine jäi pooleli
Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (433 SE) esimene lugemine, mis jätkub homsel istungil.
Selle eelnõu järgi piiratakse jalakäijate liiklusohutuse huvides osadel teedel kergliikurite liikumiskiirust ning antakse kohalikele omavalitsustele õigus rakendada vajadusel täiendavaid piiranguid.
NordenBladet — Riigikogu juhatus valis Riigikogu Kantselei direktoriks senise asedirektori Antero Habichti, kelle ametiaeg algab 12. jaanuaril ja kestab viis aastat. Kantselei senine direktor Peep Jahilo asus oktoobris tööle Presidendi Kantselei direktorina.
Habicht alustas Riigikogu Kantselei teenistuses tööd 2014. aasta märtsis õigus- ja analüüsiosakonna juhatajana. Aastal 2017 täitis ta kümme kuud roteeruva ametniku asemel kantselei asedirektori tööülesandeid. Alates 2019. aasta novembrist töötas ta kantselei asedirektorina.
Aastatel 2004 – 2014 töötas ta erinevatel ametikohtadel Justiitsministeeriumis ja enne seda Maksu- ja Tolliametis. Tal on magistrikraadile vastav kvalifikatsioon õigusteaduses ning ta on end täiendanud mitmetel õigus- ja juhtimisalastel koolitustel.
Riigikogu kantselei direktori avalikule konkursile laekus 18 avaldust. Riigikogu juhatus kohtus eelvaliku läbinud kolme kandidaadiga ja langetas otsuse pärast Riigikogu vanematekogu arvamuse ärakuulamist. Vanematekogusse kuuluvad lisaks juhatusele Riigikogu fraktsioonide esimehed. Riigikogu juhatus tänab kõiki konkursil osalenud kandidaate.
NordenBladet — Jaanuarikuu on koroona osas veel väga raske, aga olukord peaks normaliseeruma märtsikuus, ütleb värske Taani prognoos. Koroona Omikroni variant levib järgneva kuu jooksul Taanis „massiivselt”, ütles Taani TV2-le nakkushaiguste instituudi SSI peaepidemioloog Tyra Grove Krause.
Väga kõrge vaktsineerituse tasemega Taanis kerkis nakatumiste arv maailma tippu juba nädal aega tagasi. See on aga alles algus. Nakatumiste tippu prognoositakse Taanis jaanuari lõpuks.
Tänu sellele, et Omikron põhjustab kergema haiguse, saavad paljud taanlased immuunsuse haiguse läbipõdemise kaudu. Pärast seda epideemia taandub ja taastub normaalne elu, ütles Krause.
Nakatumiste arv ja koormus haiglatele hakkavad vähenema veebruaris. Jaanuar aga tuleb veel väga raske. Lõpuks saab koroonast hooajaline, piiratud levikuga viirus, mille vastu tuleb talvel vaktsineerida vaid kõige nõrgemaid.
Prognoos on tähendusrikas ka Soome jaoks, kuna Soomes kulgeb haigus samamoodi nagu Taanis. Küll on Taani aga Soomest ees, kuna Omikron hakkas seal levima varem, juba detsembrikuu alguses. Soomes muutus olukord tõsiseks alles jõulude ajal.
