NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse 12 eelnõu ja kaks kollektiivset pöördumist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 11. jaanuaril esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (513 OE).
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek peatada vähemalt aastaks Eestis elektrituru börs ning kehtestada riiklikult reguleeritud hind; peatada vähemalt aastaks Eesti osalemine CO2 kauplemissüsteemis ehk ETS mehhanismis. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 10. jaanuaril algatatud kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (502 SE).
Seletuskirja kohaselt näeb eelnõu ette ingliskeelestumise peatamise Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides ja riigi rakenduskõrgkoolides. Esimesel astmel õppijate puhul jääb võõrkeelte osakaal samaks, teisel ja kolmandal õppeastmel tuleb aga võõrkeeles õppijate osakaalu järk-järgult vähendada. Eelnõus on selleks seatud erinevad üleminekuajad. Eelnõu ei takista välismaa tippõppejõudude kasutamist Eesti ülikoolides, kuna keeleseaduse kohaselt loetakse haridus omandatuks eesti keeles, kui vähemalt 60 protsenti õppetööst toimub eesti keeles. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi 10. jaanuaril algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (503 SE).
Eelnõu näeb ette tõsta maksuvaba tulu alampalgani. Alates 1. juulist 2022 on kuine maksuvaba tulu 654 eurot ning edaspidi aastas 7848 eurot. Maksuvaba tulu kasvuga soovitakse parandada madalapalgaliste toimetulekut, suurendada motivatsiooni töötada ja tööturul püsida ning vähendada koormust sotsiaalsüsteemile. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 10. jaanuaril rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu (504 SE).
Eelnõu eesmärgiks on reageerida võimalikult kiiresti ja tulemuslikult seadusega vastuolus olevatele tegudele, et seeläbi tagada õiguskorra toimimine ja avalike huvide kaitsmine. Selleks luuakse eelnõuga tööalase tegevusega teatavaks saadud rikkumisest teavitaja kaitse tingimused ja ulatus. Uue regulatsiooniga nähakse ette teavitaja kaitse isikuline ja sisuline kohaldamisala, kaitse saamise tingimused ja ulatus ning teavitamise viisid ja kanalid. Kaitse saamiseks on nõutav, et isikul on põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud, rikkumine kuulub kõnesoleva seaduse kohaldamisalasse ja teavitamine toimub kooskõlas kõnesoleva seadusega.
Kuigi eelnõu laiemaks eesmärgiks on avalike huvide ja õiguskorra toimimise kaitsmine, ei sõltu kaitse saamine teavitaja enda motivatsioonist ega tegutsemisest avalikes huvides, vaid eelkõige on nõutav, et teavitati esmalt asutusesiseselt või asutuseväliselt ning antav teave vastab tõele. Õigusrikkumised peegeldavad ühiskonna jaoks olulisi põhimõtteid ja hoiakuid, mille eiramist ei aktsepteerita. Ühiskonna jaoks on oluline, et rikkumised saaksid kõrvaldatud. Seetõttu on aktsepteeritav ja lubatav ka anonüümne teavitamine. Anonüümse nõuetekohase teavitamise korral tagatakse teavitajale kaitse ka olukorras, kus teavitaja isik hiljem avalikuks tuleb. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 10. jaanuaril algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (505 SE).
Eelnõu muudab investeerimisühingute juhtimis- ja kapitalinõudeid, et need võtaks paremini arvesse investeerimisühingute ärimudeleid ja riske. Samuti vähendab regulatiivset koormust professionaalsetele investeerimisteenuste osutajatele ja tõstab hoiuste tagamise hüvitamise määra. Eelnõuga võetakse üle kaks vastavat ELi direktiivi.
Eelnõu näeb ette Finantsinspektsiooni õigused nõuda investeerimisühingutelt teatud juhtudel täiendavat kapitali ja likviidsete vahendite hoidmist. Hetkel kohaldatakse investeerimisühingutele pankadele esitatud nõudeid, mis pole piisavalt paindlikud ja riske arvestavad.
Eelnõuga muudetakse investeerimisühingute kapitalinõuded vastavalt sellele, milliseid teenused nad osutavad. Näiteks alanevad algkapitalinõuded selliste investeerimisühingute puhul, kes osutavad väärtpaberi pakkumise või emiteerimise korraldamise teenust (125 000 eurolt 75 000 eurole), väärtpaberiportfelli valitsemise teenust (125 000 eurolt 75 000 eurole) või pakuvad alternatiivbörsi korraldamise teenust (730 000 eurolt 150 000 eurole). Ülejäänud teenuste osutamise puhul algkapitali nõuded veidi suurenevad.
Muudetakse investeerimisühingute juhtide ja juhtivtöötajate palkade maksmise tingimusi, mis praegu on samuti reguleeritud sarnaselt pankadele.
Ühtlasi vähendatakse eelnõuga regulatiivset koormust investeerimisteenuste osutajatele, näiteks pankadele, investeerimisühingutele ja fondidele. Muudatused on algselt ajendatud COVID-19 tekitatud kriisiolukorrast – ELi tasandil on soov vähendada regulatiivset koormust ka investeerimisteenuste osutajatele, nii et neil tekiks võimalus ressursse ümber jaotada ja jätkuvalt tagada reaalmajanduse rahastamine. Muudatustega vähendatakse nõudeid professionaalsete investoritele, kes on võimelised investeeringute kohta infot ise paremini analüüsima ja kätte saama. Jaeinvestorite puhul jäävad nõuded endiselt sama rangeks.
Lisaks suurendatakse hoiuste hüvitamise piirmäära ulatust. Kehtivas õiguses on Tagatisfondi poolt üldine hüvitamise määr iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses kuni 100 000 eurot. Lisaks peab olema tagatud täiendavalt 70 000 euro ulatuses rahalisi vahendeid kui isik on müünud eluasemega seotud kinnisvara ja see raha on tema kontole hiljaaegu laekunud. Ehk maksimaalne hoiuste hüvitamise määr on kehtiva seaduse järgi 170 000 eurot.
Vastavalt Euroopa Komisjoni selgitusele tuleb aga ELi õiguse kohaselt täiendav tagatis ette näha ka muude sotsiaalsete sündmuste puhul, näiteks kui kontole laekub summasid seoses koondamisega või kindlustushüvitiste tõttu. Eelnõu kohaselt suurendatakse seetõttu täiendava hüvitise piirmäära 70 000 eurolt 100 000 eurole ning nähakse ette, et see katab ka muude sotsiaalsete sündmuste tõttu laekunud vahendeid. Seega on kogu hüvitamise maksimaalne määr edaspidi 200 000 eurot (100 000 + 100 000 eurot). Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 10. jaanuaril algatatud maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (ehitustööde andmete esitamine) eelnõu (506 SE).
Eelnõuga nähakse ette kohustuslik töövõtuahela ning ehitusplatsil viibitud aja kindlaks määramine ehitussektoris. Peamiseks kohustatud isikuks on peatöövõtja, kellel on lisaks alltöövõtja tuvastamise kohustusele ka kohustus kinnitada MTA veebikeskkonnas eeltäidetud andmetele tuginedes aruandekohustusega hõlmatud ehitustööd ja esitada ehitustööde tellija andmed.
Ka ehitusplatsi elektrooniline registreerimissüsteem, mis võimaldab ehitusplatsil viibimise aega fikseerida, tuleks hankida peatöövõtjal. Süsteemi kasutamiseks (andmete kogumiseks, edastamiseks ja andmete MTA süsteemi abil kontrollimiseks) ning ehitusplatsil viibivate isikute tuvastamise hõlbustamiseks nähakse ette ühtne töötajate kaartide vorm.
Kaardid valmistab ja väljastab MTA lepingupartner, kes leitakse riigihanke korras. Andmete kogumisel uuenduslikkuse ja paindlikkuse säilitamiseks jäetakse peatöövõtjale vabadus kasutada vajaduse ja võimaluse korral ehitusplatsil ka ID-kaarti või muud keskse registreerimissüsteemiga ühildatavat tuvastusvahendit (sh mobiilirakendust).
Eelnõu leevendab ehitussektori kõrget maksuriski, välistööjõu kasutamisega seotud riske ning töökeskkonna ja –ohutuse riske.
Seletuskirjas märgitakse, et käibemaksukohustuse rikkumise ja osalise ümbrikupalga maksmise mõju on riigieelarvele ligi on hinnanguliselt miinus 20 miljonit eurot aastas. Eelnõu on välja töötatud koostöös Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 10. jaanuaril algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE).
Eelnõu on seotud ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõuga (ÜMIVS), millega kehtestatakse virtuaalvääringu teenuse pakkujatele terviklik õiguslik raamistik. ÜMIVS-iga viiakse virtuaalvääringu teenuse pakkujate üle tehtav järelevalve Finantsinspektsiooni pädevusse ja kehtestatakse täiendavaid nõudeid eelkõige sooviga tagada senisest suurem investorite kaitse. Käesolevas eelnõus olev virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduv regulatsioon kannab eesmärki kiiresti maandada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Seetõttu hõlmab käesolev eelnõu virtuaalvääringute teenuse osas üksnes neid muudatusi, mis on viivitamatult vajalikud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamiseks enne ÜMIVS-i jõustumist.
Eelnõuga tõstetakse virtuaalvääringu teenuse pakkujate osa- ja omakapitalinõuet 12 000 eurolt 125 000 euroni ja sõltuvalt tegevusalast 350 000 euroni. Eelnõuga tehtav muudatus koos omavahendite nõude kehtestamise ja audiitorkontrolli nõudega tagab ettevõtete parema kapitaliseerituse, mis omakorda kaitseb võlausaldajaid ja kliente. Koos riigilõivu tõusuga 3200 euro pealt 10 000 euroni ja ettevõtte tegevusloa muutmise riigilõivu kehtestamisega 3300 euro määras tõuseb ettevõtte loomise kallidus, mis omakorda vähendab nende isikute huvi tegevusloa vastu, kes ei kavatse tegevusalal tegutsema asuda.
Kehtestatakse kõrgharidusnõue ja kaheaastase erialase töökogemuse nõue virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhatuse liikmetele ning piiratakse sama juhatuse liikme ja kontaktisikuga seonduvate virtuaalvääringu teenuse pakkujate arvu. Kontaktisik on ettevõttes rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise osas vastutust kandev isik, kes on Rahapesu Andmebüroo esmakontakt ettevõtjaga. Muudatus raskendab äritegevust, mis seisneb ühe isiku poolt massiliselt tegevusloaga ettevõtete loomist ja seejärel nende müüki. Samuti pärsib muudatus võimalusi kasutada nn „tankiste“.
Lisaks on eelnõus muudatused kasusaajate andmekogu asutamisega seonduvalt, mis võimaldavad pankadel esitada vajadusel pangasaladust andmekogule ja registripidajal määrata valeandmete esitamise või andmete esitamata jätmise korral trahvi. Rahapesu Andmebüroole antakse õigus teostada oma töötajate ja ametnike osas taustakontrolle.
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga võetakse üle ELi vastav direktiiv, mis käsitleb finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamist teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel. Eesti õigusruum vastab selles direktiivis sätestatud nõuetele, mistõttu täiendavate muudatuste ettenägemine ei ole vajalik. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 10. jaanuaril algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (eriteenistuste ühtlustamine) eelnõu (508 SE).
Eriteenistuste ühtlustamise eelnõuga luuakse ühtsed alused politseinike, päästeteenistujate, teiste eriteenistujate ja vabatahtlike teenistusregulatsioonidele ning sotsiaalsetele tagatistele. Muuhulgas pikendatakse mitmeid päästjatele mõeldud sotsiaalseid garantiisid puudutavaid tähtaegu, ühtlustatakse politseinike palga- ning pensionisüsteemi, luuakse vabatahtlikele eraldi kriisiroll ning laiendatakse neile kutseliste töötajate hüvesid. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 10. jaanuaril algatatud Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise lepinguga ühinemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (509 SE).
Eelnõuga lihtsustatakse nn Prümi seaduses toodud riiklike kontaktpunktide, riiklike kontakt- ja koordineerimispunktide ning pädevate asutuste ja ametnike määramise deklaratsiooni tegemist ja muutmist. Tegu on tehniliste muudatustega. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 10. jaanuaril algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (510 SE).
Eelnõuga nähakse esmakordselt ette pikaajalise hoolduse mõiste. Pikaajaline hooldus tähendab hoolduse tagamist inimesele, kes vajab igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul, kuna tema füüsilised või vaimsed võimed või töövõime on vähenenud. Pikaajaline hooldus sisaldab tervishoiuteenuseid, hooldust ja inimese igapäevast toimetulekut toetavaid teenuseid.
Pikaajalise hoolduse süsteemi muudatuste esimesse etappi kuulub ka perekonnaseaduse muutmine eesmärgiga vabastada teise astme sugulased ülalpidamiskohustustest ehk edaspidi ei ole lapselaps kohustatud oma vanavanema hoolduse eest tasuma.
Eelnõuga nähakse ette kohaliku omavalitsuse (KOV) üksuse õigus omal algatusel välja selgitada keskmise, raske ja sügava puude raskusastmega täisealise isiku abivajadus. KOV-i üksus võib omal algatusel välja selgitada keskmise või raske puude raskusastmega isiku võimaliku abivajaduse ning KOV-i üksus peab omal algatusel välja selgitama sügava puude raskusastmega isiku võimaliku abivajaduse. Muudatuse tulemusel on puudega inimestele paremini ja terviklikumalt tagatud vajalik abi nii riigi kui kohaliku omavalitsuse poolt.
Lastekaitseseaduse muutmise üks eesmärk on luua KOV-ile õigus saada terviklik ülevaade enda piirkonnas elavatest lastest, kellele on taotletud puude raskusastet, et selgitada välja nende laste ja perede täiendav abivajadus. Varasemad analüüsid näitavad, et puudega lastel on raskusi vajaliku abi ja teenusteni jõudmisel ning tihti ei tea lapsevanem, kuhu enda murega peaks pöörduma.
Muudatuse tulemusena saab KOV proaktiivselt perede poole pöörduda, pakkudes vajadusel abi ja toetavaid teenuseid, mis ennetavad abivajaduse süvenemist. Loodava süsteemi eesmärk on suurendada puudega inimeste abi saamise võimalusi ning parandada nende toimetulekut, pakkudes neile ennetavalt nõustamist ja tuge. Kuigi loodav süsteem võimaldab KOV-il puudega inimesega kui potentsiaalselt haavatavama sihtrühmaga proaktiivselt ühendust võtta, vastutab inimene oma heaolu tagamise eest eeskätt ise ja seetõttu on inimesel õigus abi vastuvõtmisest keelduda.
Eelnõus on lisaks mitmeid muudatusi, mis puudutavad näiteks erihoolekandeteenuseid, KOV sotsiaaltöötaja kvalifikatsiooni, üldhooldusteenuse viibimiskoha regulatsiooni, toimetulekutoetust, seksuaalselt väärkoheldud lapsi, asendushooldust, üksi elava pensionäri toetust, vanaduspensioniealiste inimeste puude määramist. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 10. jaanuaril algatatud toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse eelnõu (511 SE).
Eelnõuga võetakse riigisisesesse õigusesse üle ELi vastav direktiiv toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta.
Eelnõuga nähakse ette tagada igale erivajadusega inimesele, et ta ei jää toodete ja teenuste kasutamisel hätta, vaid et ta leiab alternatiivse formaadi toote kasutamiseks ning teenuse tarbimiseks. Seeläbi on eesmärk kujundada kaasavam ühiskond, et lihtsustada piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste iseseisvat toimetulekut.
Eelnõuga nähakse ette ligipääsetavuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuded, ettevõtja kohustused ligipääsetavuse tagamiseks, ligipääsetavusnõuetele vastavuse hindamine ja vastavuseeldus ning riiklik järelevalve ja vastutus. Samuti võetakse kasutusele terminid, mis on seni olnud õiguslikult määratlemata ning mille määratlemise vajadus tuleneb direktiivi ülevõtmisel kasutatavatest mõistetest.
Eelnõu kohaselt tuleb ligipääsetavaks muuta näiteks iseteenindusterminal selliselt, et sularahaautomaati saab mugavalt kasutada ratastoolis liikumispuudega inimene, aga ka laps, lühikest kasvu täiskasvanu ja eakas.
Eelnõu muudatused puudutavad ettevõtjat, kellele seatakse kohustus kavandatavate nõuete täitmiseks. Nõudeid ei kohaldata mikroettevõtjast teenuseosutajale ehk alla 10 töötajaga ettevõttele, kelle aastakäive ei ületa 2 miljonit eurot. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 10. jaanuaril algatatud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (512 SE).
Eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad elatisabi maksmist ning vanemapuhkuste ja – hüvitiste süsteemi 1. aprillil 2022 jõustuva regulatsiooni täpsustusi.
Eelnõuga täiendatakse senist elatisabi määramise ja maksmise regulatsiooni pankrotimenetlusaegse elatisabi sätetega, et lapsel, kelle elatist maksma kohustatud vanema suhtes on välja kuulutatud pankrot, oleks ka pankrotimenetluse ajal võimalik saada riigilt elatisabi.
Elatisabi kuni 100 eurot kuus maksab riik lapsele, kelle vanem või vanemad ei täida ülalpidamiskohustust. Kehtiva seaduse kohaselt on elatisabi võimalik taotleda nii kohtumenetluse kui täitemenetluse ajal.
Probleem tekib juhul, kui võlgnikust vanema suhtes kuulutatakse välja pankrot ning algab pankrotimenetlus. Kui täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, siis see tähendab seda, et lapsel ei ole enam võimalik täitemenetlusaegset elatisabi saada.
Pankrotimenetlus võib kesta kauem kui aasta ning lapsel puudub sellel perioodil õiguslik alus elatisabi saada.
Kehtiv perehüvitiste seadus ei sisalda aluseid ega regulatsiooni, mis lubaks maksta elatisabi pankrotimenetluse ajal. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks kollektiivset pöördumist.
Menetlusse võeti MTÜ Eluliin algatatud kollektiivne pöördumine “Sõnaväega perevägivalla vastu” ja edastati see menetlemiseks õiguskomisjonile.
Allakirjutanud nõuavad Riigikogu liikmetelt tähelepanu pööramist perede heaolu ja turvalisuse tagamisele. Perekonna kui ühiskonna alustoe ja kõikide selle liikmete turvalisus peab olema kaitstud. Perevägivalda peab tõkestama. Perevägivalla all mõistame igasuguseid füüsilise, seksuaalse ja psühholoogilise vägivalla akte, mis leiavad aset perekonnas, koduseinte vahel, endiste või praeguste abikaasade või partnerite vahel, sõltumata sellest, kas vägivallatseja elab või on elanud koos ohvriga samas elukohas. Eestis peavad olema kaitstud inimeste õigused, turvalisus ja heaolu ning selleks tuleb tõsta teadlikkust inimõigustest ja võrdsest kohtlemisest. Inimene peab olema oma perekonnas kaitstud vanusest ja soost sõltumatult.
Menetlusse võeti Anneli Mihkelsoni algatatud kollektiivne pöördumine “Laidevahe looduskaitseala laiendamise peatamine. Looduskaitseseaduse muudatus – kohalike traditsioonide ja kogukonna mõiste lisamine seadusesse” ja edastati see menetlemiseks keskkonnakomisjonile.
Pöördumises märgitakse, et tänane looduskaitseseadus ei tunne mõistet nagu “kohalik kogukond”/ “kultuur”. Kõiki piiranguid rakendatakse samaväärselt nii kohalikele elanikele kui turistidele. See toob kaasa olukorra, kus uusi alasid kaitse alla võttes, ei ole võimalik seda teha kohalikke traditsioone ja tavasid lõhkumata. Kohalikke inimesi ei tohiks karmikäeliselt nende harjumuspärasest elukeskkonnast välja lõigata ja seeläbi anda surmahoop rannarahva kultuuripärandi hääbumisele. Selle asemel tuleks välja töötada vajalikud muudatused Looduskaitseseadusesse, mis võimaldaks loodust kaitsta ilma traditsioone hävitamata. Seni kuni tänane seadus ei võimalda rannarahva ja -traditsioonide säilimist, peatada Laidevahe looduskaitseala laiendamine Saaremaal.