NordenBladet – Soome valitsus kehtestas koroonaviiruse leviku takistamiseks söögikohtadele uued piirangud, mille järgi tuleb uksed sulgeda kell 18.
Piirang hakkab kehtima tänasest (12.jaanuar)ning on esialgu jõus jaanuari lõpuni, kirjutab Yle.
Söögikohad peavad lõpetama alkohoolsete jookide müügi kell 17, avatud võib olla kella viiest hommikul kuni kuueni õhtul. Piirang puudutab ka söögikohti, kus alkohoolseid jooke ei müüda.
Soome valitsus otsustas pikendada ka koroonapassi küsimise nõuet.
Piirang kehtestati kõigile niinimetatud nakkuslevikupiirkondadele, kuid praeguse seisuga tähendab see kogu Soomet. Piirangud ei puuduta asutuste siseseid söögikohti ja toidu kaasamüüki.
NordenBladet – Taani tegi NATO-le ettepaneku saata Balti piirkonda julgeolekut tugevdama 160 sõduriga mereväe fregatt ja neli F-16 hävitajat. Taani suursaadiku Kristina Miskowiak Beckvardi sõnul on tegemist vastusega Venemaa sõjaväelaste koondamisele Ukraina piiri ääres.
Taani õhuvägi on praegu Balti õhuturbe missioonil Leedus Šiaulias, kuhu plaanitakse saata jaanuari lõpuks täiendavalt neli F-16 hävitajat. Taani mereväe fregatt saabuks Läänemerele jaanuari keskel kolmeks kuuks.
“NATO võttis toetuse pakkumise vastu positiivselt. Taani parlamendis on väga tugev toetus Taani panusele Balti merel. Me oleme korduvalt näinud sellel teemal ühtsust ja see on loomulikult selle tõttu, et see puudutab ka meie enda julgeolekut ja piirkonda,” ütles Taani suursaadik Eestis Kristina Miskowiak Beckvard “Aktuaalsele kaamerale”.
Suursaadiku sõnul on samm vajalik NATO ühtsuse näitamiseks, vastukaaluks Venemaa agressiivsele tegevusele piiri lähedal.
“Me oleme näinud Venemaa agressiivset ja ähvardavat käitumist nii praegu kui ka Krimmi piirkonnas 2014. aastast alates, seega me tugevdame enda kaitset. Me vastame Venemaa tegevusele. On loomulik, et Taani, kes on huvitatud oma julgeolekust Läänemerel, meie piirkonnas, panustab ka praegu,” rääkis suursaadik.
NordenBladet – Rootsi valitsus on kehtestanud mitmeid karmid piiranguid, et takistada koroona levikut. Muuhulgas on restoranidel keelatud olla avatud pärast kella 23.00 ning Covid-tõendite kasutamisel on rahvakogunemiste ülemmäär 500 inimest. Muidu on maksimum 50 inimest.
Keskerakond on asunud piiranguid kritiseerima nimetades neid muu hulgas juba vaktsineeritute “kollektiivseks karistamiseks”.
Liberaalide sõnul ei tea valitsus, millised meetmed nakkuse levikut pidurdavad, ütleb parteijuht Nyamko Sabuni Svenska Dagbladetile. Seetõttu soovivad nad, et parlament saaks tagasi õiguse otsustada võimalike piirangute üle. Praktikas tähendab see, et liberaalid hääletavad pandeemiaseaduse pikendamise vastu.
Seadus aegub jaanuari lõpus ja parlament hääletab peagi selle pikendamise üle maikuuni. Pikendmaist on taotlenud ka valitsus.
Liberaalid on Riksdagi üks väiksemaid parteisid ega saa seadust üksi peatada.
Liberaalidega võivad aga ühineda Rootsi Demokraadid. Erakond soovib, et valitsus ei saaks ulatuslike piirangute või sulgemiste osas ise otsuseid langetada.
Mitmed nõuandvad organisatsioonid on laiendatud pandeemiaseadust varem kritiseerinud. Advokatuur soovib, et täpsemalt uuritaks tagajärgi muu hulgas üksikutele ja mõjutatud ettevõtetele.
Karmistatud piirangute kriitika põhineb suuresti Rootsi kõrgel vaktsineeritusel.
82,3 protsenti inimest (alates 12-aastastest) on saanud vähemalt ühe doosi Covid-19 vaktsiini.
Valitsus leiab aga, et nakkuse leviku pidurdamiseks on vaja karmimaid piiranguid.
2020. aastal pandeemia puhkedes kritiseeriti valitsust korduvalt liiga hiliste ja liiga pehmete meetmetega tegutsemise eest. Peaminister Magdalena Andersson on nüüd otsustanud minna teist teed. Ta ei taha, et teda tagantjärele süüdistataks selles, et ta on teinud liiga vähe ja liiga hilja.
Ida-Virumaal asuv krüptoraha kaevandamisega tegeleva ettevõtte Nordcoin Mining juht Hermes Brambat ütleb, et nende tarbimine on ligikaudu 1,5 MW ja nendega võrreldavaid ettevõtteid võib Eestis olla kümme. Võrdluseks on kogu Eesti tipptarbimine külmal talvekuul ligikaudu 1500 MW, ehk krüptokaevandime kokku moodustab sellest ühe protsendi.
Kui kriitikud ütlevad, et nii kuluv elekter läheb kõik raisku, siis Brambat sellega ei nõustu.
“Võib-olla mõningates riikides nagu näiteks Kasahstan on võrk üle koormatud ja inimeste igapäevaelule hakkas see reaalselt probleeme tekitama, kuna nad ei saanud enam energiat oma koju. Probleem on neis riikides illegaalne kaevandamine ja kogu kohalik asjaajamine. Siin on kaevandamine rohkem fänni ja nišiteema. Enamus krüptoraha kaevandajaid kollivad riikidesse nagu Ukraina, Gruusia ja Venemaa. Eestis energiakriisi valguses sealt tonti otsida ei tasu,” rääkis Brambat.
Kaevandamine on vajalik, et krüptoraha toimiks – kasvõi selleks, et turvaliselt virtuaalseid münte vahetada. Siiski ütlevad kriitikud, et nii tarbitud elekter läheb raisku.
Brambat lisas, et mure ei ole mitte suures tarbimises, vaid saastavas tootmises. Kui Bitcoin on tuntuim krüptovaluuta, on virtuaalvääringuid rohkem. Energiakulu kokku hoidmiseks põhinevad osad krüptovaluutad proof of stake ehk panuse tõenduse mehhanismil.
NordenBladet – Eesti Energia ja Briti taastuvenergia arendaja Octopus Energy kontserni kuuluv Octopus Renewables sõlmisid viieaastase elektrienergia ostulepingu (PPA) kogumahus 1,4 TWh, mis ostetakse Soomes asuvast tuulepargist.
Lepingu maht on nii suur, et see kataks aastas 425 000 Eesti kodumajapidamise elektritarbe. Tehing on seega üks suurimaid PPA tehinguid, mis Baltikumis sõlmitud, teatas Eesti Energia kolmapäeval pressiteate vahendusel.
Lääne-Soomes asuv tuulepark alustab tegevust 2022. aastal ja hakkab aastas tootma 280 gigavatt-tundi (GWh) puhast elektrit.
Elektrienergia ostulepingud on tuuleenergia projektide arendamisel vajalikud, sest annavad arendajale rahalise kindluse ja kõrvaldavad nõnda olulise takistuse uute taastuvenergia projektide ehitamisel.
Eesti Energia on tütarettevõtte Enefit Greeni kaudu piirkonna juhtiv taastuvenergia arendaja, kuid koostöö ja pikaajalised elektriostulepingud teiste arendajatega võimaldavad ettevõttel pakkuda oma klientidele veelgi suuremas koguses puhast energiat.
“Rahvusvahelise energiaettevõttena on meie missioon püüelda targemate kliendilahenduste ja puhtama energiatootmise poole. Soovime seda teha mitmel viisil, mistõttu panustame nii taastuvenergia arendajana kui ka selle ostjana. Tegemist on järjekordse märgilise tehinguga, mis toob tarbijateni rohkem rohelist energiat ja aitab rohepööret kiiremini ellu viia,” ütleb Eesti Energia juhatuse liige Margus Vals.
Octopus Renewables energiaturgude juht Drew Barrett sõnas, et juhtiva taastuvenergiale spetsialiseerunud investeerijana on hea meel Eesti Energiaga uuendusliku tehingu osas koostööd teha. “Taoline lahendus võimaldab meil ennetavalt maandada elektrihinna riski põneval, kasvaval ja muutuval Soome turul,” lisas Barrett.
Octopus Renewables on Octopus Groupi liige ning puhtale energiale spetsialiseerunud investeerimisfirma. 2010. aastal tegevust alustanud ettevõtte missiooniks on kiirendada üleminekut taastuvenergiale. Firmal on mitmekesine varade portfell võimsusega üle 2,8 GW. mis teeb sellest Euroopa suurima päikeseenergiasse ja juhtiva maismaatuuleenergiasse investeerija.
